5. peatükk. Avanemine noortele: Taizé teejooned
Kuidas Taizé kogukond avas end noortele ja muutus rahvusvaheliseks noorte vaimseks koduks, keskendudes usaldusele, lihtsusele ja dialoogile
Kujuta ette, et oled sõpradega ühel järjekordsel suvepäeval, kui järsku keegi püstitab veidra küsimuse: „Kuule, kas keegi teist on midagi Taizé kohta kuulnud?“ Ilmselt järgneb sellele esialgu tühine vaikus ja siis haaratakse kiirelt telefon, et otsida vastust Google’ist. Taizé – väike Prantsusmaa küla, mingi kristlik kogukond... kõlab nagu veel üks koht, kus noortele pakutakse "kaasaegset" vaimsust?
Kuid sa näed midagi ootamatut: fotodel on peaaegu igal noorel käes telefon, nad on riietatud t-särkidesse ja tunduvad täiesti vabad ja muretud. Nad räägivad omavahel, mängivad palli ja kuskil läheduses algab rahulikus tempos palveteenistus, mille küünlavalgus tekitab sooja atmosfääri. Kuigi kõik võib esmapilgul tunduda kummaline, hakkad mõistma, et siin on midagi... teistsugust.
„Mis värk selle kohaga on?“ küsib keegi sõpradest. Hea küsimus! Miks peaks keegi, kes armastab muusikat, spordiülekandeid ja nädalavahetusel niisama olemist, üldse huvi tundma Taizé vastu? Mis viib noored välja oma mugavustsoonist, et kogeda midagi nii erilist? Miks tulevad nad sinna igal aastal tuhandete kilomeetrite kauguselt või naasevad sinna korduvalt?
Vastus on lihtne: Taizé on koht, kus saab olla täielikult sina ise. Koht, kus saad kõrvale panna kõik, mis sind mujal defineerib – olgu see sotsiaalmeedia profiil, sõprade ootused või isiklikud hirmud. Siin pole tähtis, mida sa teed või kui palju tead – sa oled lihtsalt sina ise. See pakub üllatavat vabadust, mis köidab paljusid. Taizé kogukond on vabastanud end tavalistest eeldustest ja loonud keskkonna, kus igaüks tunneb end teretulnuna, sõltumata usulisest veendumusest, kahtlustest või isegi huvist religiooni vastu.
Algus: Usaldus noortega
1950ndate alguses tekkis vend Rogeril mõte, et Taizé kogukond peaks olema avatud ka noortele. Paljud vanemad kristlased olid toona mures, sest noored tundusid juba "liiga palju maailmaga seotud," kuid Roger nägi selles võimalust.
„Meie noored otsivad midagi tõelist,“ ütles ta. „Miks ei võiks meie olla neile vaimulik kodu, kus nad saavad tunda end täiesti vabalt oma kahtluste ja otsingutega?” Nii avasid vennad oma kloostri uksed esimestele noortele külalistele.
Noored hakkasid sinna tulema tasahilju, algul ainult Prantsusmaalt ja naaberriikidest, kuid peagi igast maailma nurgast. Just noored leidsid Taizés midagi, mida nad kodukirikutes ei olnud kogenud. Neil polnud tähtis, kui palju nad teadsid usust või kui kindlad nad selles olid – nad said olla täpselt need, kes nad olid. Kui algselt oli Taizé peamiselt neile, kes otsisid vaimset kogemust, siis peagi avastati, et see pakkus rahu ka neile, kes tulid vaid rahu leidmiseks ja polnud kindlad, mida nad üldse otsivad.
„Aga mis Taizés siis täpselt toimub?“
Kas seal tehakse ainult kiriklikke asju? Sageli küsivad noored seda, ja tõsi, Taizés toimuvad igapäevased palvused, kus kogunetakse, lauldakse meditatiivseid laule ja mõtiskletakse vaikselt. Kuid Taizé on rohkemgi – see on koht, kus lihtsalt istutakse koos, jagatakse laua taga sööke, mängitakse õhtuti jalgpalli ja räägitakse elust või tehakse nalja. Kõik see on osa igapäevaelust, mida noored hindavad, sest siin pole vahet, kes sa oled või kust sa tuled – sa oled lihtsalt sina.
Lugusid Taizé kogemusest
On lugu noormehest nimega Max, kes läks Taizésse ainult sõbra julgustusel ja igavusest. Ta ei olnud usklik ega vaimsuse otsija. „Arvasin, et see on lihtsalt hea tasuta suvepuhkus,“ naeris ta hiljem. Kuid paari päeva möödudes avastas Max end laulmas koos teistega, isegi osaledes väikestes arutelugruppides. Talle meeldis kuulata, kuidas teised oma mõtteid jagavad, ja üllataval kombel leidis ta end mõtlemas oma elu ja selle tähenduse üle sügavamalt kui kunagi varem. Kui Max hiljem koju läks, ütles ta, et Taizé aitas tal leida rahu, mida ta varem polnud kuskilt leidnud.
Samuti on lugu noorest tüdrukust, kes tuli Taizésse sõbra soovitusel. „See on nagu spirituaalne Woodstock!“ Sõber oli öelnud. Esimestel päevadel tundus kõik talle kummaline – palvused, vaikus ja lihtsus. Aga nädala lõpuks, kui ta kodu poole sõitis, mõistis ta, et oli leidnud koha, kus sai vaadata endasse ja mõista, et elu tähendus võib peituda just lihtsates asjades.
Lihtsus ja usaldus
Taizé tõmbab noori oma erakordse lihtsuse ja usalduse tõttu. Siin pole religioosseid reegleid ega kohustusi, mille täitmist kontrollitakse. Siin saab olla lihtsalt sina ise.
Üks noor naerab ja meenutab: „Koolis või kodus pidin alati üritama olla teistsugune, et teistele meeldida. Taizés pole sellest midagi. Võid lihtsalt olla sina ise, ilma igasuguse ülemäärase religioossuse või teeskluseta.“
Vennad usaldavad noori ja annavad neile vabaduse iseennast leida. Nad ei sunni kedagi palvustele ega nõua kindla programmi järgimist. „Me lihtsalt kutsume teid kaasa tulema,“ ütleb üks vend. „Ülejäänu tuleb iseenesest.“
Dialoog ja kokkusaamised
Taizé ei ole vaid palvetamise paik, siin toimub aktiivne dialoog vendade ja osalejate vahel. Noored saavad jagada oma kahtlusi ja rõõme, kuulata vendade lugusid ja arutleda teistega. Üks külaline meenutab: „Esimesel päeval kartsin rääkida, kuid siis nägin, et teised jagasid avameelselt oma lugusid. Ja vennad kuulasid väga tähelepanelikult, ilma et oleks öelnud, et minu mured on tühised. See andis julgust end avada.“
Lisaks palvustele korraldatakse Taizés ühiseid tegevusi, näiteks töötubasid ja diskussioone – küpsetamisest kuni ühisprojektideni. „Algul tahtsin lihtsalt palvetada,“ ütleb üks noormees. „Aga siis sain aru, et Taizé on palju rohkem – see on koht, kus saame koos midagi erilist luua.“
Miks just noored?
Taizé paelub noori mitmel põhjusel. Üks neist on kindlasti puhkusevajadus kaasaegsest kiirest elustiilist. Taizé pakub pausi, kus noored saavad iseennast uuesti leida.
„Iga päev on mul nii palju teha – kool, trennid, sõbrad, sotsiaalmeedia,“ ütleb üks tüdruk. „Taizés saan lihtsalt istuda ja kuulata, mis mu sees toimub. See on nagu hingamispaus kogu sellest kärast.“
Dialoog ja põlvkondadevaheline suhtlus aitavad luua tugeva sideme. Vennad on noorte jaoks sõbrad ja teejuhid. „Mulle meeldib, kuidas vennad räägivad meiega,“ ütleb üks noormees. „Nad ei jutlusta ega õpeta, vaid jagavad oma lugusid ja kuulavad ka meid. Nii saame koos kasvada.“
Mida Taizé noortele annab?
Taizé fenomen on rohkem kui lihtsalt lõõgastav paus. Paljud noored leiavad seal sügavama tähenduse, uusi sõpru ja isegi elu kutse. „Taizé avas mu silmad ja aitas mul näha usu võimalusi, mida polnud varem teadvustanud,“ jagab üks noor. Teised leiavad inspiratsiooni oma tulevase elukutse jaoks, näiteks arenguabi või sotsiaaltöö valdkonnas.
Mis edasi...
Kui oled kunagi mõelnud Taizést kui paigast, mida tasub kogeda, tea, et see on vaid algus. Järgmises peatükis süveneme Taizé vaimsusesse – kuidas lihtsus, usaldus ja rõõm võivad muuta igapäevaelu ka meie endi jaoks. Aga see on juba uus lugu...