Suureks Nädalaks

Midagi täiesti uut on sündinud, midagi ootamatut, mille sihtpunkti me ei tea. Vaatamata sellele hetkele, meie, kristlased ikkagi tegeleme ühe asjaga – ootame Issanda tulekut! Täna isegi rohkem kui kunagi varem!

See, mida me Paasapühal mälestame ei ole lihtsalt sündmus, Issand seadis meile kohtumise meie endi eludega, ja Paasapühast Paasapühasse, ta toob meid Temale lähemale. Ta toob meid pääste ja armastuse poole lähemale! See on see, mis Temal on inimkonna jaoks!

Pühal nädalal meenutame oma usu suurimaid saladusi. Alustasime sellega, et meenutasime Kristuse suurejoonelist sisenemist Jeruusalemma. Arvukad hääled segunesid üheks hõikeks: "Õnnistatud on see, kes tuleb Issanda nimel!" Eile tähistasime Jeesuse paasapüha, kui Ta asutas Armulaua ja pesi oma jüngrite jalgu, jättes meile märgi Tema armastusest ja alandlikkusest.

 

Paljude kristlaste jaoks on kaks küsimust väga tähtsad. Need küsimused on fundamentaalsed ja ei ole maailma ajaloo jooksul muutunud: kes on Jumal ja mis on armastus?


Kes on Jumal? Mõnede jaoks ei ole see küsimus selge, sest inimesed vaatavad selle peale läbi materiaalse maailma ja saavad valesti aru vabaduse perspektiivist. Kuid inimeste jaoks, kes otsivad midagi rohkemat, kelle jaoks on side Jumalaga väga tähtis, küsivad: –"kes on elav Jumal?"

 

Ristil on imetlusväärne jõud. Läheneme nendel päevadel eriliselt pühale ristile. Rist tõmbab meid oma lähedale ja me soovime kogu hingega kummardada risti, sest nii nagu on öelnud püha piiskop Kreeta Andreas, et kui poleks risti, Ristilöödut...kui risti poleks olnud, siis poleks surma võidetud, põrgust poleks välja kirjutatud.

Kui me aga austame Jeesuse risti, ei tohi me unustada seal risti all seisvat Jeesuse ema. Püha Bernard on öelnud: “Oo, meie püha Ema, sinu hinge läbistas mõõk.. valu tungis su hinge ja nii me kutsume sind enam kui märtriks, sest sina osalesid oma Poja märtrisurma füüsilistes kannatustes risti all.” - Me oleme risti all koos Tema emaga.

Nendel pühadel ja tasastel päevadel embame püha risti ja palume Valuema eeskostet, et ta aitaks meil hingeliselt läbi elada oma Poja kannatust, tema valurikast surma ja seejärel meie Issanda Jeesuse Kristuse ülestõusmist.

Isa Artur
Pühal Nädalal 2020

Suur nädal on kurb aeg, sest siis me meenutame Kristuse kannatusi ja surma. Need sündmused viivad kristlased aga kõige olulisema sündmuseni – Kristuse ülestõusmiseni! Apostlitele oli Kristuse niisugune surm kõige lõpp. Juudas andis Jeesuse ära, Peetrus salgas Teda, teised apostlid ehmusid ja põgenesid. Võib-olla tundsid jüngrid, et Jeesus pettis neid. Võib-olla nad muretsesid oma elu pärast. Ainult Johannes jäi Jeesusega kuni Tema surmani. Mõnikord põhjustavad erinevad elusituatsioonid meis hirmu. Me ei tea, mida teha ja meil puudub lootust. Me võime unustada, et Jumal on meiega. Tundub, et Ta on väga kaugel ning siis me küsime: „Jumal, kus Sa oled?“ Jeesus küsis samuti Jumalalt: „Mu Jumal, mu Jumal, miks Sa mu maha jätsid“?

Kontakt

Apostellik Administratuur Eestis
Vene 18
10123 Tallinn
Kantselei tel 6446367
kantselei.ppk@gmail.com

 

Copyright © 2020 Katoliku Kirik Eestis. All Rights Reserved.

Search