Kallid vennad piiskopid,
Täpselt nagu mu eelkäija Benedictus XVI tegi koos Summorum Pontificum’iga, soovin ma lisada Motu proprio Traditionis custodes'ile kirja, selgitamaks motiive, mis mu otsuse ajendasid. Pöördun teie poole usalduse ja siirusega selle jagatud „kogu Kiriku eest hoolimise nimel, mis aitab ülimalt kaasa Universaalse Kiriku hüvangule“, nagu Vatikani II Kirikukogu meile meelde tuletab. [1]
Enamik inimesi mõistab motiive, mis ajendasid Püha Johannes Paulust II ja Benedictust XVI lubama Püha Pius V välja kuulutatud ja Püha Johannes XXIII poolt 1962. aastal toimetatud Rooma missaali kasutada Armulaua ohverdamiseks. Volitus, mille andis Jumalateenistuse Kongregatsioon 1984. aastal [2] ja mille Püha Johannes Paulus II kinnitas Motu Proprio Ecclesia Dei’s 1988. aastal [3], oli ajendatud ennekõike soovist soodustada skisma paranemist Mons. Lefebvre liikumisega. Kirikliku kavatsusega taastada Kiriku ühtsus paluti piiskoppidel seega heldelt vastu võtta nende ustavate „õiglased püüdlused“, kes taotlesid selle missaali kasutamist.