„...õhtu jõudes..“ (Mk.4:35) Nii algab kirjakoht, mida me kuulasime. Juba nädalaid tundub, et on saabunud õhtu. Pilkane pimedus on laskunud meie väljakutele, tänavatele ja linnadele, see võimutseb meie eludes täites kõike kõrvulukustava vaikuse ja kõleda tühjusega halvates kõik oma teel. Seda on tunda õhus, seda on märgata žestides, sellest räägivad pilgud. Me oleme hämmingus ja hirmul. Nagu jüngrid Evangeeliumis, oleme ootamatult tabatud raevukast tormist. Me leiame end samast paadist, me kõik oleme haavatavad ja segaduses, aga samas ka olulised ja vajalikud, me kõik peame sõudma koos, me kõik vajame lohutust selles olukorras. Selles paadis...me oleme kõik. Nii nagu need jüngrid, kes rääkides ühehäälselt ütlevad ahastuses: “Me hukkume“ (Mk 4:38), nii oleme ka meie mõistnud, et me ei saa minna edasi igaüks omal jõul vaid ainult üheskoos.
Paavst Franciscus
Kallid vennad ja õed, häid Ülestõusmispühi!
Täna kajab kõikjal maailmas Kiriku sõnum: „Jeesus Kristus on üles tõusnud! – Tõesti, Ta on üles tõusnud!“
See hea uudis on süttinud öösel nagu uus tuleleek: öösel, mil maailm seisab juba silmitsi märkimisväärsete katsumustega ja nüüd on sellele lisandunud veel pandeemia paine, mis paneb rängale proovile kogu meie suure inimpere. Sellel ööl on taas kostnud Kiriku hääl: „Kristus, minu lootus, on üles tõusnud!“ (Ülestõusmispühade sekvents).
1. Kallid kristlased,
imeline pilt jõulusõimest ei lakka kunagi meis tekitamast hämmingut ja imestust. Jeesuse sünni kujutamine on ilus ja lihtne rõõmukuulutus jõulusõimes, mis on elav Evangeelium väljavõetud Pühakirjast. Kui me mõtiskleme Jõululoo teemal, oleme kutsutud vaimsele rännakule, kus Jumal alandas ennast, sai inimeseks ja kohtus iga mehe ja naisega. Me mõistame, kui suur on Tema armastus meie vastu, et Ta sai üheks meist ja et meie omakorda saaks üheks Temaga.
Kui kuulata esimest lugemist selle kohta, kuidas Egiptuse orjusest vabanenud juudi rahvas oli jõudnud Siinai mäe juurde (2Ms 19:1), ei saa jätta mõtlemata teist kui rahvast. Ei saa jätta mõtlemata kogu Eesti rahvast ja kõigist Baltimaadest! Kuidas saaks mitte mõelda Laulvast Revolutsioonist või kaks miljonit inimest ühendanud inimketist siitsamast kuni Vilniuseni? Te teate, mida tähendab võidelda vabaduse eest, ja saate ennast samastada selle rahvaga. Nõnda kuulakemgi hoolega, mida Jumal ütleb Moosesele, et siis täpselt aru saada, mida Ta ütleb meile kui rahvale.
Paavst Franciscus – ilmaliku nimega Jorge Mario Bergoglio – tuli ilmale 17. XII 1936 Argentina pealinnas Buenos Aireses raudteetöölise pere esimese lapsena. Itaaliast sisse rännanud vanematele sündis veel neli last. 17-aastaselt otsustas ta vaimulikuks hakata, kuid lõpetas enne kutsekooli, kus ta keemikuks õppis, ja töötas lühikest aega õpitud erialal. Aastal 1958 astus ta jesuiitide ordusse, kus lõpetas esmalt ülikooli filosoofiakursuse (1963) ning õpetas siis ise kolm aastat kirjandust ja psühholoogiat. Teoloogiaõpingute ajal (1967-70) pühitseti ta preestriks. Aastal 1973, mil orduväljaõpe lõppes, andis ta nn lõplikud ordutõotused ning talle anti kaks tähtsat ülesannet: Argentiina jesuiitide provintsiaali kohustused, mida täitis aastani 1979, ja teoloogiaprofessori omad San Migueli Kolleegiumis (1980-86 fakulteedi rektorina). Aastal 1986 reisis ta doktoritöö kirjutamiseks Saksa-maale, kuid kutsuti ordu poolt enne selle lõpetamist tagasi Argentinasse, kus tegutses Córdoba jesuiitide kiriku vaimuliku juhendaja ja pihiisana.
Alamkategooriaid
Kontakt
Apostellik Administratuur Eestis
Vene 18
10123 Tallinn
Kantselei tel 6446367
kantselei.ppk@gmail.com
Toeta kirikut!
Toeta kirikut vastavalt oma võimalustele ja südametunnistusele.
Ülekanded võib teha:
Rooma-katoliku kiriku Peeter-Pauli kogudus
a/k EE022200001120059545