en rueesti

Olulised teated ja tulevased sündmused

SUVEAEG PEETER-PAULI KATEDRAALIS

Missad toimuvad suveaja järgi alates 24. juunist!
Tallinna Peeter-Pauli katedraal on avatud iga päev kella 10-17.

MISSARAAMAT JUULI 2024

GALERII: CORPUS CHRISTI 2024

Corpus Christi ja laste esimene Armulaud 2024 Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse katedraalis: GALERII

VIRU-NIGULA PALVERÄNNAK 2024

Viru-Nigula palverännak toimub laupäeval, 24. augustil 2024. Lisainfo transpordi kohta Tallinnast, kes soovivad bussiga sõita Viru-Nigulasse avaldame augustis. Jälgige kodulehe infot.

OIKUMEENILINE PALVERÄNNAK PRANGLILE

Kutsume teid ühinema katoliiklaste rühmaga, kes osalevad sellel oikumeenilisel palverännakul.

2024/2025 KATEHHEES TÄISKASVANUTELE

2024/2025 aasta katehhees täiskasvanutele algab kolmapäeval 25. septembril 2024 Vanalinna Hariduskolleegiumi ruumides Vene 22. Loe lisaks: katehhees

LASTE - JA NOORTELAAGRID 2024

11.07-14.07: „Usk ja suhted“ noortele vanuses 14-19
4.08-11.08: „Jumala laps tegudes“ lastele vanuses 8-13
Lisainfo: SIIT


ISA PEDRO LOENGUD KIRIKU MÜSTEERIUMIST

Isa Pedro loengud toimuvad pühapäevati pärast eestikeelset Missat (kl 13.00) Püha Miikaeli koolis, 2. korrusel. 

IGA PÄEV - ONLINE ROOSIPÄRG

Esmaspäev, teisipäev, neljapäev - eesti keeles, kl. 22.00; Reede - vene keeles, kl. 22.00. Info

KATEHHEES „KUIDAS SAADA ARU PIIBLIST IV"

Kohtumised toimuvad esmaspäeviti (alates 9.10) kell 18.45 Peeter-Pauli koguduse kantseleis. Loe lisa KATEHHEES.

PIIBLIRING

Piibliring alustab alates 10.10 teisipäeviti kell 18.45 Peeter-Pauli koguduse kantseleis. Loe lisa PIIBLIRING.

TAIZE TALLINN

Taize kohtumine Tallinnas 28.12.2024-01.01.2025.

Loe lisaks: Taizé 

PEAPIISKOP EDUARD PROFITTLICHI KODULEHT

Jumala sulase Eduard Profittlichi koduleht asub aadressil: www.profittlich.eu

Viimased uudised: Eesti

15 juuli on püha Bonaventura mälestuspäev. Katoliku kirikus tutvustame kirikudoktoreid ja siinjuures valminud artikkel kirikudoktor Bonaventurast. Artikli koostas Sven-Olav Paavel. Käesoleval aastal tähistatakse katoliku kirikus kahe 13. sajandi pühaku ja kirikudoktori – püha Aquino Thomase ja püha Bonaventura 750. surma-aastapäeva. Mõlema suurmehed surid 1274. aastal. Samal aastal toimus...

21. - 27. juulil teeb Rävala Kultuurikeskus hispaania keele laagri 9-14 a. tüdrukutele koos aardejahi ja lõkkeõhtuga. Veel on üksikud vabad kohad, kes soovivad suvel huvitavat akitiivset puhkust. Laagris on lastele ka Missa iga päev ja preester on pihitoolis. Arutleme lastega iga päev ka ühe hea harjumuse ehk vooruse üle. Aruteludes lähtume katoliku kiriku õpetusest ja iseloomu arendamist...

Palverännak Viru-Nigulasse toimub laupäeval, 24. augustil 2024. "Mu hing ülistab Issandat  ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast"(Lk 1, 46) Palverännaku intentsioon on Eesti Apostelliku Administratuuri 100. aastapäeva eest. Me täname Jumalat meie Kiriku ja usu kingituse eest. Ühtlasi möödub 25 aastat esimesest katoliku kiriku poolt korraldatud Viru-Nigula...

Paavst Franciscus nimetas 24. juunil 2024 apostellikuks nuntsiuseks Eestis, Lätis ja Leedus T.E. Georg Gänsweini, Urbisaglia titulaarpeapiiskopi Peapiiskop Georg Gänswein on sündinud Waldshutis 30. juulil 1956 ja ordineeritud preestriks 31. mail 1984 Freiburgi piiskopkonnas Saksamaal. Tal on kanoonilise õiguse doktorikraad. Ta läks tööle Rooma Kuuriasse 1995. aastal ja töötas alguses Pühade...

Viimased uudised: Välismaa

Paavst Franciscus väljendas oma valu dramaatiliste teadete pärast, mis tulevad Ukrainast ja Gaza sektorist. Ta viitas rünnakutele kahe Kiievi haigla vastu, sealhulgas Ukraina suurima lastehaigla ja rünnakule Gaza katoliku kooli vastu. Püha Tooli pressibüroo teisipäeval avaldatud avalduse kohaselt on paavst Franciscus väljendanud sügavat muret kasvava vägivalla üle. "Väljendades oma lähedust...

Paavst Franciscus avaldab oma juulikuu palveintentsiooni ja kutsub kristlasi üles palvetama, et kirik näitaks Jumala lähedust inimestele, kes kannatavad haiguste käes.  Paavst palub, et me palvetaksime haigete võidmise eest, et see sakrament annaks Issanda jõudu neile, kes seda vastuvõtavad, ja nende lähedastele, ning et see sakrament muutuks kõigile üha nähtavamaks kaastunde ja lootuse...

Inimkonna poolt looduse kuritarvitamine nõuab tõelist pöördumist ja kutsub meid üles muutma oma elustiili. Paavst Franciscus esitas selle üleskutse viimati avaldatud sõnumis ülemaailmse loodushoiu palvepäeva jaoks, mis toimub 1. septembril 2024. Paavst Franciscuse 27. juunil allkirjastatud sõnum on jagatud üheksaks osaks, mis kõik rõhutavad meie vastutust hoolitseda meie ühise kodu eest....

Paavst Franciscus avaldab oma palvesoovi 2024. aasta juuniks ja kutsub kõiki üles palvetama inimeste eest, kes põgenevad oma kodumaalt. Viimastel aastatel on ümberasustatud inimeste arv ületanud Teise maailmasõja aegsete inimeste arvu. ÜRO pagulaste ameti (UNHCR) andmetel oli 2023. aastal maailmas 110 miljonit sunniviisiliselt ümberasustatud inimest. Selles kontekstis on paavst Franciscus kogu...

Kristlik eetika ja moraal

Mitmed noored on minult küsinud, kas tänapäeval kliima soojenemisega ja nii paljude sõdadega tasub üldse peret luua, jagab katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan. Hiljuti ajakirjandust lugedes, olen avastanud enda jaoks uue sõna: tanatofiilia. Thanatos oli Vana-Kreeka surma kehastus või surmajumal. Tanatofiilia on tungiv igatsus surma järele, mis kasvab meie ühiskonnas ning sööb...

Sooneutraalsust, abielu ning põlvnemist puudutavad küsimused viitavad inimese ja perekonna olemusele ja identiteedile ega ole üksnes juriidilised küsimused, kirjutab Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan. Vaevalt poolteist kuud on möödunud valimistest, kui suurte probleemide kõrval, mis puudutavad Eesti ja Euroopa tulevikku, tekib järsku seadusandlik üliaktiivsus ühe teema...

Elu lõpu küsimus on viimasel ajal olnud Euroopa, sh Eesti, avaliku debati teemaks. Ja seda suurel määral seetõttu, et kasvab nende inimeste arv, kelle jaoks see küsimus on muutumas eluliselt oluliseks. Hiljuti Saksamaal välisreisil olles kohtusin ühe arstiga, kellel on pikaaegne kogemus pöördumatult haigete inimestega. Ta ütles mulle, et ei saa kunagi öelda, et inimesed ei taha elada. Nad...

19. märtsil 2021 ilmus katoliiklikus ajakirjas La Civiltà Cattolica (Roomas) artikkel vaktsiinide vastutustundlikust kasutamisest. Carlo Casalone (SJ) artiklit publitseeriti ja viidati paljudes katoliiklikes väljaannetes üle maailma. Kuna tegemist on väga sisuka ning mahuka artikliga, toome siinkohal lugejale välja mõned märkimisväärsed olulised osad artiklist ning alljärgnevalt...

Mis on Katoliku Kirik?

Roomakatoliku Kirik on suurim kristlik kirik maailmas. Katoliiklasi maailmas on umbes 1,3 miljardit inimest. Tegemist on maailma vanima ja apostellikul järgnevusel toimiva kirikuga. Kirikut juhib apostel püha Peetruse ametijärglasena Rooma Paavst. Täna on ametijärglaseks Paavst Franciscus. Kõik katoliiklikud kogudused üle maailma on kogu Kirikuga osaduses, kuuludes piiskopkonda ja alludes Rooma Paavstile.
Katoliku usus inimesed soovivad järgida Kristust, elada koos Jumalaga ning pühenduda sakramentide vastuvõtmisele. Katoliiklased usuvad, et Jumal ilmutab end Pühakirjas, traditsiooni ja pärimuse kaudu. Katoliku kirikus on seitse sakramenti ja katoliiklased usuvad, et Armulauasakramendis muutuvad leib ja vein tegelikult Kristuse Ihuks ja Vereks. 
Kirik aitab tunda Tõde, toetab meid keerulistel hetkedel ning aitab meid raskete otsuste ja valikute tegemisel. Kirik esindab Jeesust Kristust ja katoliiklase suhe Kirikuga on väga lähedane, sest nad soovivad olla lähedased Ülestõusnud Jeesus Kristusega. 
Kui inimene kedagi tõeliselt armastab, siis on ta valmis end talle täielikult andma. Nii ka paljud katoliiklased elavad oma usku elavalt, hoides aus oma katoliiklikku pärimust ja traditsiooni ning on pühendunud palveellu ja sakramentide vastuvõtmisele.

Kuidas saada katoliiklaseks?

Kõigepealt peab olema inimesel usku Kolmainu Jumalasse, mis on kõige alus ja allikas. Inimene, kes soovib katoliiklaseks saada, peab tunnistama katoliiklikku usku ja peab tunnistama kõike seda, mida roomakatoliku Kirik õpetab ja tunnistab Tõeks. 
Kui inimene on leidnud oma südames, et tema soov on saada katoliiklaseks, peab ta vastu võtma ristimise, kui ta pole varem juba ristitud, sest kristlik Kirik tunnistab ühtainsat ristimist. Kui on varem ristitud inimene, siis usu äratundmise läbi siseneb ta Kirikusse andes tunnistust oma usust ning võtab vastu Armulauasakramenti, kus leib ja vein on pühitsemise kaudu muutunud Kristuse Ihuks ja Vereks. 
Nii laste ristimise kui ka täiskasvanute soovist saada katoliiklaseks tuleb võtta ühendust katoliku vaimulikuga, kes aitab inimesi saada Jumala rahvaks, sest Kirikusse sisenemine vajab teatavat ettevalmistust ja kirikuõpetuse tundmist. Väikelaste puhul paluvad vanemad lapse ristimist Kirikult.

Copyright © 2020 Katoliku Kirik Eestis. All Rights Reserved.

Search