Armsad vennad ja õed!

 

Selle aasta jõulupühad tulevad meie elus väga erilised. Need on jõulud ilma suurte sündmusteta: väiksemad üritused, vähem kontserte või kohtumisi. Vähem külaskäike. Jõulupühad, kus me paraku ei näe enda kõrval kõiki neid, keda me tahaksime näha; kõiki meile kalleid inimesi. Isegi pühadelaud on jõuluõhtul väiksem kui tavaliselt…ja tänavad tühjad. Aga see tühjus ei ole tõeline tühjus, sest meil on Jumal, kes tahab täita kogu tühjuse meie elus. Piisab, kui avame talle oma südame ukse! See üksindus ei ole tõeline üksindus, sest meie kõrval on Jeesuslaps, sirutab meie poole oma käed. Vaikus tänavatel või isegi jõulumissadel ei ole tõeline vaikus – meie kodudes on kuulda Jumal-last, kelle hääl meid pidevalt kutsub, lohutab; kes soojendab meie südant. Võib-olla saame me kirikus tavalisest vähem laulda, aga kindlasti laulame neid suurepäraseid jõululaule kodudes, rohkem kui kunagi varem, ja laulame ka südames. Jõulupühad mööduvad sel aastal rohkem olemise kui omamise ja tegemise tasandil. Kasutagem seda võimalust endi ja oma perekonna elus.