Läkitused

Loe edasi...

Armsad vennad ja õed Kristuses,

Kohe me astume üle Vaikse Nädala läve. Ootame taaskord sündmust, mis on muutnud maailma ja meie elu. Apostel Peetrus väljendab paasasündmuste tähtsust ja mõju meie hingele järgmiselt: „Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist, kadumatu ja rüvetamatu ning närtsimatu pärandi saamiseks” (1Pt 1:3). Tema järgijad elasid ühiskonnas, mida iseloomustasid moraalne segadus ja skeptilisus; inimeste seas, kelle jaoks elu peale surma oli suur küsimärk. Kristuse ülestõusmise rõõmusõnum uuendas tolleaegset maailma nii nagu ta uuendab ka tänast maailma. Ta muutis kristlased «elavaks lootuseks».

Loe edasi...Armsad vennad ja õed Kristuses!

 

Nagu palju teie seast on juba kuulnud, paavst Franciscus pühendab Ukraina ja Venemaa Neitsi Maarja Puhtaimale Südamele sel  reedel 25. märtsil, Neitsi Maarja kuulutamise suurpühal, kell 17.00 (kell 18.00 Eesti aja järgi) Vatikanis. Püha Isa kutsub maailma piiskoppe, preestreidningkõiki inimesi ühinema kogu oma hingega ja palvega antud pühendamisega.

Pühendamise alus ei ole tavaline paavstlik otsus, vaid see on tõeline Taevasõnum, mis põhineb 1917. aasta Fatima ilmutustel, Portugalis. Ilmutuste ajal Jumalaema palus Venemaa pühendamist oma Puhtaimale Südamele, mis oleks justkui eeltingimus rahule, vastasel juhul leviksid eksimused, sõjad ja tagakiusamised kogu maailmas.

Loe edasi...Armsad vennad ja õed !



 Ülestõusmisaeg on olnud meie kõikide jaoks väga erilise tähendusega: oleme tundnud Kristuse lähedust Pühal õhtusöömajal ja Tema risti juures ning oleme haua vaikust kogenud meie kirikutes. Missad toimusid ilma Jumalarahva kogunemista Kristuse ümber, kuid me tundsime siiski alati Tema kohalolekut, sest Kristuse arm on tugevdanud meid Missa ja sakramentide läbi. Katoliiklase jaoks Kirik ei ole kunagi tühi ruum, isegi siis, kui midagi seal ei toimu, sest kohal on alati Peremees, Kristus! Kirik ei ole koguduse kogunemispaik, vaid peamiselt Jumala ja inimese reaalne ja tõeline kohtumispaik, nagu loeme meie katedraali fassaadiltki: „Hic vere est Domus Dei“ (siin on tõesti Jumala koda).

 

Armsad vennad ja õed!

 

Selle aasta jõulupühad tulevad meie elus väga erilised. Need on jõulud ilma suurte sündmusteta: väiksemad üritused, vähem kontserte või kohtumisi. Vähem külaskäike. Jõulupühad, kus me paraku ei näe enda kõrval kõiki neid, keda me tahaksime näha; kõiki meile kalleid inimesi. Isegi pühadelaud on jõuluõhtul väiksem kui tavaliselt…ja tänavad tühjad. Aga see tühjus ei ole tõeline tühjus, sest meil on Jumal, kes tahab täita kogu tühjuse meie elus. Piisab, kui avame talle oma südame ukse! See üksindus ei ole tõeline üksindus, sest meie kõrval on Jeesuslaps, sirutab meie poole oma käed. Vaikus tänavatel või isegi jõulumissadel ei ole tõeline vaikus – meie kodudes on kuulda Jumal-last, kelle hääl meid pidevalt kutsub, lohutab; kes soojendab meie südant. Võib-olla saame me kirikus tavalisest vähem laulda, aga kindlasti laulame neid suurepäraseid jõululaule kodudes, rohkem kui kunagi varem, ja laulame ka südames. Jõulupühad mööduvad sel aastal rohkem olemise kui omamise ja tegemise tasandil. Kasutagem seda võimalust endi ja oma perekonna elus.

Armsad vennad ja õed!

        Selles eriolukorras, milles meie maa ja rahvas praegu elab, otsustas valitsus ära keelata kõik avalikud kogunemised, sealhulgas kõik avalikud jumalateenistused ja Missad. Eriolukorras ei ole meil teist valikut kui teha seda, mida riigi legitiimne autoriteet peab vajalikuks teha rahva heaoluks. Nii ekstreemne otsus tekitab minus ja iga katoliiklase südames väga suurt valu, sest Missa on kristliku elu allikas ja kese. Mulle tulevad meelde 3. sajandi Abitene märtrite sõnad: „Sine Dominica non possumus viver“ (ilma Missata me ei saa elada).