Alaealiste kaitsmine kirikus

Juhised alaealiste kaitsmiseks ja katoliku kogudustes või Eesti Apostelliku Administratuuriga seotud tegevuse raames toimepandud alaealiste seksuaalse kuritarvitamise juhtumite käsitlemiseks

1. Sissejuhatus

Kuigi Eestis ei ole teatatud seksuaalse kuritarvitamise juhtumitest Katoliku Kirikus ega neid seal tuvastatud, oleme Püha Tooli antud juhtnööre järgides koostanud need juhised, et seda hirmsat kuritegu ennetada või vajaduse korral tegutseda. See dokument on mõeldud Katoliku Kiriku preestritele Eestis, kõigile katoliiklastele ja ametivõimudele üldiselt. Me tahame, et see oleks märk meie panusest sellise süüteo ennetamiseks ja samal ajal selge viide sellele, et Katoliku Kirik Eestis täidab täielikult oma kohustusi Eesti Vabariigi seaduste ja Katoliku Kiriku seaduste ees. Kui me täname Jumalat meie preestrite ustavuse eest, siis lubame teha kõik selleks, et Eesti Apostellikus Administratuuris ei leiaks kunagi aset ühtegi kuritarvitamise juhtumit.

Juhised algavad osaga, mis sisaldab Kiriku peamisi teoloogilisi mõtteid inimese ja seksuaalsuse kohta. Sellele järgneb osa, mis näitab, kuidas me määratleme „last“ ja „seksuaalset rünnakut“, osa, mis käsitleb seksuaalse kuritarvitamise märke, ja osa, mis selgitab, kuidas võimalikke kurjategijaid ära tunda. Järgmises osas on määratletud, kes on Apostellikus Administratuuris selle eest vastutav isik. Järgnevad osad käsitlevad seda, kuidas me vastame seksuaalse kuritarvitamise süüdistusele või kahtlustusele, millist toetust peaks andma neile, kes on hädaohus, ja kuidas teisi osapooli teavitada. Siis käsitletakse tegevust, mida peaks ette võtma süüdistatava või kahtlustatava isiku suhtes ning mis peaks toimuma uurimise ja õigusliku kohtuprotsessi jooksul ja pärast seda. Lõpuks on toodud seda küsimust puudutava pastoraalse hoolekande osa ning olulised punktid seksuaalse kuritarvitamise ja valesüüdistuste ennetamiseks.

 

2. Mõned teoloogilised sõlmpunktid

a. Jumal on loonud inimese armastusega ja armastuse jaoks. See teoloogiline arusaam saab meil aidata süvendada arusaamist Jumalast ja inimesest. Kuid Jumala loodut on vigastanud ja kahjustanud patt. Jumal saatis oma Poja maailma, et lepitada endaga loodu, näidata oma armastuse täiust ja taastada inimese väärikus. Jumal annab oma armu ja andestust igaühele, kes need vastu võtab, kuid me teame, et võitlus patu vastu kestab terve eluaja.

b. Valgustatud Jeesuse sõnadest „laske lapsed minu juurde tulla“, on Kirik alati mõtisklenud laste rolli ja nende tähtsuse üle, samuti on ta juhtinud tähelepanu laste ainulaadsele väärikusele ja seda kaitsnud. Seepärast peab Kirik laste seksuaalset kuritarvitamist üheks kõige koletumaks kuriteoks inimkonna ja seega ka Jumala enda vastu.

c. Sõna „kuritarvitamine“ viitab erinevatele tegevustele, alates puhtfüüsilisest vägivallast kuni vaimse ahastuse põhjustamiseni. Sageli osutab see täiskasvanule, kes püüab saavutada ebamoraalseid eesmärke, kasutades ära laste kergeusklikkust ja usaldust. Kuritarvitamisest saame rääkida ka siis, kui mõjuvõimu kasutatakse põlglikul ja lugupidamatul viisil ning see kahjustab last tema nõrkuse ja sõltuvuse tõttu. Seksuaalne rünnak toimub siis, kui täiskasvanu kasutab last ära omaenda seksuaalsete ihade rahuldamiseks. Muidugi ei saa ühtegi, isegi erineva moraalse raskusastmega kuritarvitamist ühelgi juhul taluda, vaid need tuleb hukka mõista kui tõsised kuriteod lapse ja tema Looja vastu.

d. Kui Kirik mõtiskleb lapse rolli ja tähtsuse üle, siis alustab ta teoloogilisest aluspõhimõttest, et inimolendid on loodud Jumala näo järgi (1Ms 1:27). See jumalasarnasus tähendab seda, et iga inimene on isiksus, puutumatu väärikusega ainulaadne isik. Vaba tahe, mille Jumal on inimesele andnud, laseb inimesel kujutada elu heas valguses, väärilise austusega elu seaduste vastu. Suhetes teiste inimestega peab ta nendega käituma kui subjektidega ja neid sellistena kohtlema. See tähendab seda, et mitte keegi ei tohiks kaasinimest objektiks pidada ja teda sellena kohelda – ühtegi inimest omaenda eesmärkidel ära kasutada. Kuritarvitamise allikaks on just see, et kaasinimest ei austata kui isikut.

e. Kogu inimelul on puutumatu väärikus, see tähendab eostamisest kuni loomuliku surmani. Kahjuks seda alati ei austata. Lapse sõltuvus täiskasvanutest, samuti nagu tema nõrkus ja veel väljaarenemata osaline iseseisvus teeb lapsest haavatava olendi. Lapsel on õigus üles kasvada keskkonnas, kus ta saab kindlustunnet ning usku elusse ja inimestesse. Vastutus selle eest lasub tavaliselt lapsevanematel ja teistel täiskasvanutel lapse ümbruskonnast. Kuid me teame, et täiskasvanud on paljudele lastele kahju teinud. Seepärast tegutsevad Kirik ja ühiskond koos, et kaitsta ja kindlustada laste inimväärikust.

f. Teadlikkust inimväärikuse puutumatusest kinnitab usk Jumala lihakssaamisesse Jeesuses Kristuses. Saades inimeseks, näitas Jumal meile, milline peab inimese elu olema. Evangeeliumis näeme Jeesust alati ohvrit kaitsmas. Seepärast on lastel Jumalariigis oluline koht: “Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!“ (Mk 10:14). Teisel juhtumil esitleb Jeesus last ja ütleb: „Kes iganes ühe niisuguse lapse vastu võtab minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes vastu võtab minu, võtab vastu mitte minu, vaid minu Läkitaja“ (Mk 9:37). Lapse vastuvõtmine on võrdne Jumala vastuvõtmisega. Selline suhtumine peab peegelduma meie käitumises lastega. Võimsal ja praktilisel viisil, meenutamaks meile vastupidise käitumise tagajärgi, ütleb Jeesus: „Aga kes iganes on püüniseks kellele tahes neist pisikestest minusse uskujaist, sellele oleks parem, et talle veskikivi kaela riputataks ja ta uputataks mere sügavusse“ (Mt 18:6) ja “vaadake ette, et te ühtainustki neist pisikestest ei põlgaks” (Mt 18:10).

g. Jumal on loonud inimese meheks ja naiseks. Mees ja naine on kutsutud armastuses ja vendluses Jumalat jäljendama. Seksuaalsuse kaudu, mis on Jumalast, väljendavad ja kinnitavad mees ja naine oma armastust teineteise vastu. Katoliku Kiriku Katekismus osutab sellele järgmiste sõnadega: “Mehe ja naise abieluühendus jäljendab kehalisel viisil Looja heldust ja viljakust“ (nr 2335). Seepärast on Kiriku õpetuse järgi seksuaalsus and, mida tuleb kasutada ainult eluaegse abielulepingu raames. Abielus arenevad tõeliselt vastastikune armastus ja austus, truudus, ühtekuuluvustunne ja viljakus, nauding ja rõõm. Kõik see on võimalik ainult siis, kui abikaasad peavad teineteist isiksuseks ja kohtlevad teineteist sellena.
Teineteist solvata või ära kasutada on kokkusobimatu omakasupüüdmatu ühendusega, mida abielu endast kujutab.

h. Nagu paljusid teisi Jumala ande, võib inimene kuritarvitada ka seksuaalsuse andi ja sellega kahju teha. Kui täiskasvanu kasutab ära last, kes veel ei ole seksuaalselt küps, siis on see kuritarvitamine ja tõsine vägivalla kasutamine lapse kallal, mis põhjustab sageli eluaegseid ravimatuid haavu. Selline kuritarvitamine on kuritegu lapse kui isiku vastu ja tõsine Jumala seaduse rikkumine. Kui kuritarvitamises on süüdi preestrid või teised Kiriku töötajad või vabatahtlikud, siis toob see kaasa isegi suurema kahju, sest vaimulikkonna ja teiste Kiriku töötajate vastu tuntakse suurt usaldust.

Kiriku juhid peavad alati tegutsema, et lapsi kuritarvitamise eest kaitsta. Kuid kui vaatamata kõigile jõupingutustele kuritarvitamine siiski aset leiab, peavad Kiriku juhid kiirelt süüdistatud isiku suhtes samme astuma, tagades, et politseile on teatatud ning tehes uurimise ja kohtuistungite ajal tsiviilvõimudega koostööd. Tähtis on ka see, et Kiriku juhid rakendaksid täielikult kriminaalseadust, mis on olemas Kiriku enda seaduses, kanoonilises õiguses. Kirik ei tohi käituda viisil, mida võib tõlgendada nagu soovi vaikida ja juhtunut varjata. Mure lapse ja perekonna pärast peab olema esikohal. Need reeglid väljendavad vastutust, mida Eesti Apostellik Administratuur võtab selleks, et vägivalda ennetada ning kiirelt ja otsustavalt tegutseda, kui see siiski peaks aset leidma.

i. Lõpuks ei tohi unustada, et Jumala halastus hõlmab kõiki inimesi, isegi neid, kes on toime pannud raske kuriteo. Jeesuse Kristuse Ristiohvril on võime andestada isegi kõige suuremaid patte. Kuid andestamine nõuab siirast kahetsust ja heastamissoovi. Seksuaalkuriteo toimepanijad peavad avalikult oma süüd tunnistama ja vastutama oma kuritegude eest nii tsiviilkohtus kui ka Kiriku ees. Seksuaalkuriteo toimepanijad peavad ka isiklikult püüdma oma tegusid heastada tsiviil- ja kiriklikku karistust kandes ning palve ja meeleparanduse läbi.

3. Mõisted „laps“ ja „seksuaalne kuritarvitamine“

Laste seksuaalset kuritarvitamist, mille on toime pannud vaimulikud, peab Katoliku Kirik üheks kõige raskemaks süüteoks moraali vastu ja seega kuulub see Usudoktriini kongregatsiooni pädevusse (cf. Motu proprio Sacramentorum sanctitatis tutela (SST) art. 6, § 1).

Nendes juhistes me kasutame terminit „laps“ ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja motu proprio SST-s antud määratluses. Laps on seega iga isik, kes on noorem kui 18-aastane. „Käesolev seadus peab lapseks iga alla 18-aastast isikut. Kui isiku vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et ta on alla 18-aastane, käsitatakse isikut lapsena, kuni ei ole tõendatud vastupidist.“ (Lastekaitseseadus, § 3 lg 2)

Neis juhistes peaks mõiste „alaealiste seksuaalne kuritarvitamine“ kokku langema
määratlusega motu proprio SST 6. artiklis: “Dekaloogi kuuenda käsu rikkumine, mille on toime pannud vaimulik alla 18-aastase alaealisega.“ Tuleb märkida, et motu proprio SST sama artikli järgi „võrdsustatakse alaealisega isik, kes tavapäraselt mõistust ei kasuta“.
Haavatava isiku määratluse alla käib iga jõuetu, füüsilise või vaimse puudega isik või see, kes pole vaba, mis piirab tegelikult, kasvõi ajutiselt nende võimet mõista või tahta või teisiti kuritööle vastu seista. Vaimulikku, kes paneb toime ülalmainitud kuriteo, peab Kirik karistama vastavalt tema kuriteo raskusastmele, välistamata töölt vabastamist või töölt kõrvaldamist.

Vastavalt lastekaitseseaduse § 3 lõikele 1 ja § 6 lõikele 1 on isikutel, kes oma tegevuses puutuvad kokku lastega, kohustus tagada lapse õigused ja heaolu, toetada lapse täielikku arengut, sealhulgas seksuaalset arengut ja tervist. Olukorda, mis kujutab riski lapse tervisele ja heaolule, tuleb märgata võimalikult vara ja sellele asjakohaselt reageerida. Lastekaitseseadus (§ 24) keelab laste kuritarvitamise. „ Lapse hooletusse jätmine, lapse vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist, on keelatud.“ (§ 24 lg 1).

Eesti karistusseadustiku 9. peatüki 7. jao ja 10. peatüki 1. jao sätete järgi on kriminaliseeritud järgmised teod:

§ 141. Vägistamine
(1) Inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, –
karistatakse ühe- kuni kuueaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest:
1) kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes;
2) kui see on toime pandud grupi poolt;
3) kui sellega on tekitatud kannatanule raske tervisekahjustus;
4) kui sellega on põhjustatud kannatanu surm;
5) kui sellega on kannatanu viidud enesetapuni või selle katseni;
6) kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või
7) kui see on toime pandud ära kasutades teo toimepanija poolt narkootilise või psühhotroopse aine abil kannatanule tekitatud seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.

§ 141-1. Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu

§ 143. Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine
(1) Inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 või 141-1 sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo, – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

§ 143-2. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades
(1) Täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 või 141-1 sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse kahe- kuni kaheksa-aastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo, – karistatakse kolme- kuni kaheksa-aastase vangistusega.

§ 145. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega
(1) Täisealise isiku poolt noorema kui neljateistaastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo, – karistatakse kahe- kuni kaheksa-aastase vangistusega.

§ 145-1. Alaealiselt seksi ostmine
(1) Alla kaheksateistaastase isikuga rahalise tasu või mis tahes muu hüve eest suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest – karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui see on toime pandud noorema kui neljateistaastase isiku suhtes, – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo, – karistatakse kahe- kuni kaheksa-aastase vangistusega.

§ 147. Noorema kui kümneaastase isiku arusaamisvõimetus
Noorem kui kümneaastane isik loetakse käesolevas jaos sätestatud süütegude mõttes arusaamisvõimetuks.

§ 153-1. Seksuaalne ahistamine
(1) Teise inimese tahte vastase ja tema inimväärikust alandava eesmärgi või tagajärjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga tahtliku tegevuse eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

4. Juhtumid, kui vaimulik omandab, omab või levitab pornograafilisi kujutisi alaealistest

“Lapsporno” tähendab igasugust alaealise kujutamist, vaatamata kasutatud vahenditele, kes on kaasatud otseselt kas tegelikku või teeseldud seksuaalsesse tegevusse, ja igasugune alaealiste suguorganite näitamine peamiselt seksuaalsetel eesmärkidel. Lapspornoga tegelemine on kriminaalkuritegu Eesti karistusseadustiku 11. peatüki 2. jao järgi
(§ 175; vt ka Lastekaitseseadus, § 25) ja on Kiriku enda seaduse järgi väga raske kuritegu. Motu proprio SST (art. 6, § 1, 2°) ütleb: “Kui vaimulik omandab, omab või levitab pornograafilisi kujutisi alaealistest, kes on nooremad kui 18 aastat, seksuaalse rahulduse eesmärgil, mistahes vahendeid või mistahes tehnoloogiat kasutades“, tuleb seda pidada üheks kõige tõsisemaks moraalivastaseks kuriteoks, mis kuulub Usudoktriini kongregatsiooni pädevusse.

Lisaks sellele, kui preestrit või teist Kirikus töötavat isikut peaks kahtlustatama lapsporno kurteos, tuleb sellest teatada politseile. Vastavaid Eesti karistusseadustiku paragrahve on tsiteeritud allpool:

§ 175-1. Lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine

(1) Lapspornole teadvalt juurdepääsu taotlemise eest või noorema kui kaheksateistaastase isiku osalusel toimuva pornograafilise etteaste teadliku jälgimise või noorema kui neljateistaastase isiku osalusel toimuva pornograafilise või erootilise etteaste teadliku jälgimise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas paragrahvis või §-s 175 või 178–179 sätestatud kuriteo, – karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 178. Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine
(1) Nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamise, omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(1-1) Sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas paragrahvis või §-s 175, 175-1, 178-1 või 179 sätestatud kuriteo, – karistatakse ühe- kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 178-1. Seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks
(1) Nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kes ei olnud võimeline toimunust aru saama, või nooremale kui neljateistaastasele isikule kohtumisettepaneku tegemise või temaga kohtumiskokkuleppe sõlmimise eest ning kohtumist ettevalmistava teo tegemise eest, kui kohtumise eesmärk on panna nimetatud isiku suhtes toime käesoleva seadustiku §-s 133, 133-1, 141–145-1, 175, 175-1, 178 või 179 sätestatud seksuaalse iseloomuga süütegu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(1-1) Sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas paragrahvis või §-s 175, 175-1, 178 või 179 sätestatud kuriteo, – karistatakse ühe- kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 179. Lapseealise seksuaalne ahvatlemine
(1) Nooremale kui neljateistaastasele isikule pornograafilise teose või selle reproduktsiooni üleandmise, näitamise või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemise või sellisele isikule seksuaalse kuritarvitamise näitamise või sellise isiku nähes suguühtesse astumise või muul viisil teadvalt tema seksuaalse ahvatlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(1-1) Sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas paragrahvis või §-s 175, 175-1, 178 või 178-1 sätestatud kuriteo, – karistatakse ühe- kuni kolmeaastase vangistusega.

Samuti tahame viidata mõnedele tegudele, mis ei ole riikliku õiguse järgi kriminaalsed, kuid Kiriku seaduste järgi võivad sisaldada seksuaalset kuritarvitamist ning seega põhjustada kirikliku uurimise ja karistamise.

5. Laste kuritarvitamise märgid

Vähesed lapsed räägivad, et nad on olnud seksuaalse kuritarvitamise ohvrid. Nad tunnevad häbi, ärevust ja hirmu ning võivad isegi uskuda, et nendega on midagi valesti. Sageli ei ole sellest nähtavaid märke. Laste ja täiskasvanute psühhiaatriliste ekspertiiside järgi ei ole olemas erilist „seksuaalse kuritarvitamise sündroomi“, see tähendab tunnuseid, mis ilmnevad iga lapse juures, keda on seksuaalselt ahistatud ja mida ei ole kunagi neil lastel, keda ei ole kuritarvitatud. Nende tunnuste tekkimist üksikutel lastel võivad mõjutada erinevad tegurid nagu vanus, sugu, isiksus, seksuaalse rünnaku liik ja selle kestvus. Need märgid võivad ka kokku langeda vaimse tervise probleemidega, millel on teised põhjused. Kaks tegurit peaksid alati äratama seksuaalse kuritarvitamise kahtlust, kui teised seletused on välistatud:

• seksualiseeritud käitumine (s.t. seksuaalne käitumine, mis ei vasta vanusele, mida ei saa kergelt kõrvale juhtida ja mis on peaaegu pealetükkiv);
• posttraumaatiline stressi sündroom (s.t. krooniline stressiseisund isikul, kes on saanud tõsise trauma ja kel pole õnnestunud seda läbi töötada ja integreerida).

Mõned seksualiseeritud käitumise näited:

• provokatiivne seksuaalne käitumine, mis ei ole kooskõlas lapse küpsusastmega;
• liialdatud huvi seksuaalsuse vastu;
• sundmastrubeerimine.

Mõned sotsiaalsed tunnused (mis võivad ilmneda erinevat liiki kuritarvitamiste tagajärjel):

• probleemid suhete loomisel või nende hoidmisel laste ja/või täiskasvanutega;
• lähedaste suhete puudumine vanemate või teiste lastega;
• endassetõmbumine ja vaikne olek. Laps on valvel, eriti täiskasvanutega;
• liialdatud vajadus armastuse järele;
• liialdatud hirm puudutuse ees;
• õpi- ja käitumisraskused.

Tuleb märkida, et ühtainsat tunnust ei saa pidada tõendiks, et laps on kogenud seksuaalset kuritarvitamist. Ometi on tähtis olla tähelepanelik signaalide suhtes, mida kuritarvitatud laps võib anda.

6. Kurjategija äratundmise võimalikkus

On valeuskumus, et inimesed, kes panevad toime lastevastase seksuaalse kuriteo, käituvad igas mõttes imelikult ja neid on kerge tuvastada. Vastupidi, kogemus näitab, et kurjategijad võivad olla väga „tavalised“ inimesed. Ei ole lihtsat kurjategija kirjeldust ega kindlat mudelit, mis lubaks inimeste vahel vahet teha. Ütlemata, et see on alati nii, saab välja tuua mõningaid tunnuseid inimeste kohta, kes võimaluse korral võivad lapsi rünnata:

• nad võivad olla igast sotsiaalsest klassist ja tegevusalalt, igasuguse sotsiaalse ja majandusliku taustaga;
• sageli otsivad nad tööd või hobisid sealt, kus saab olla laste lähedal;
• tavaliselt on nad „kenad“ inimesed;
• nad „spetsialiseeruvad“ teatud vanuses lastele ja tavaliselt kas poistele või tüdrukutele;
• sageli on nad hästi kursis laste ja täiskasvanute kultuuriga, muusikamaitsega ja muu taolisega;
• nad leiavad üles ja tunnevad hästi ära lapsi, kes on haavatavad ja üksikud ning kes seetõttu võivad huvi tunda täiskasvanu sõpruse vastu. Tihti annavad nad lapsele asju, mida laps ei saa teisiti saada või osta (pole raha) nagu alkohol, sigaretid, riided, mobiil. Need asjad võivad sageli olla väga odavad, nagu pakk kartulikrõpse;
• sageli otsivad nad sõprust lastega, kellel on käitumis- või õpiraskused, psüühilised haigused ja keda vanemad või õpetajad ei ole piisavalt juhendanud, näiteks seepärast, et nad on „pahad lapsed“.

7. Apostellik Administraator vastutab süüdistuste eest

Vastutus alaealiste seksuaalse kuritarvitamise juhtumite käsitlemise eest kuulub esmalt apostellikule administraatorile. Juhul kui apostellik administraator ise on süüdistusega seotud, kuulub vastutus selle juhtumi käsitlemise eest Apostelliku Administratuuri peavikaarile.

Kui süüdistusel näib olevat alust, viib apostellik administraator läbi eeluurimise. Vastutuse lapse seksuaalse kuritarvitamise raporti vastuvõtmise ja eeluurimise läbiviimise eest võib apostellik administraator edasi anda kontaktisikule. Apostellik administraator või kontaktisik hakkavad tegutsema kohe, kui nad leiavad, et süüdistused või kahtlustused kuritarvitamises on põhjendatud. Vajaduse korral võivad nad konsulteerida ekspertidega nagu psühholoogide, juristide või Apostelliku Administratuuri pressisekretäriga. Siiski tuleb süüdistuste uurimine läbi viia väärilise austusega eraelu puutumatuse põhimõtte ja juhtumiga seotud inimeste hea nime vastu.

8. Seksuaalse kuritarvitamise kahtlused

Eesti apostellik administraator on nende kuritegude uurimisel ja karistamisel alati kõigutamatu läbipaistvuse, aruandekohustuse ja koostöö suhtes riigivõimudega. Vastavalt sellele julgustame põhjendatud kahtluste korral, mille järgi vaimulik või Apostelliku Administratuuri töötaja on pannud toime seksuaalse kuritarvitamise, teatama politseile ja sotsiaalteenistusse, järgides Eesti Vabariigi seaduste nõudeid. Samal ajal peab ka igaüks – välja arvatud preester, kes saab faktist teadlikuks pihisakramendil –, kes teab või kahtlustab põhjendatult, et sedalaadi kuritegu on toimunud, nii kiiresti kui võimalik teatama asjast apostellikule administraatorile. Lisaks iga seksuaalse kuritarvitamise väite uurimiseks vajalike sammude astumisele peab apostellik administraator esmast pastoraalset hoolt kandma väidetava ohvri eest.

Kui keegi – välja arvatud preester, kes saab faktist teadlikuks pihisakramendil – teab, et isikul on seksuaalse kuritarvitamise süüdistus või kahtlustus ja see isik ei taha või ei saa kontakti võtta apostelliku administraatoriga, siis peab seda tegema see, kes teab süüdistusest või kahtlustusest. Kas ta kavatseb seda teha, peab selgeks tegema vestluses isikuga, keda süüdistatakse või kahtlustatakse. Ei tohiks anda lubadusi sellest vaikida.

Igaühel on õigus teatada seksuaalsest rünnakust politseile. Apostellikus Administratuuris on apostellikul administraatoril lõplik vastutus politseile raporti tegemise ja sotsiaalteenistusse teatamise eest. Igaüht, kes teab rünnakust või kahtlustab seda, võib samuti saata apostelliku administraatori juurde, et otsustada politseile teatamise üle.

Isikut, kes kuriteost teada annab, peab kohtlema lugupidavalt. Juhtumitel, kui seksuaalne kuritarvitamine on seotud kuritööga meeleparanduse sakramendi väärikuse vastu (SST art. 4), on raporteerijal õigus paluda, et ta nime ei avalikustataks preestrile, kelle peale ta kaebas (SST art. 24).

Kui eeluurimise käigus ei ole tõsiseid vastupidiseid näidustusi, nagu ülalpool viidatud, siis tuleb süüdistavale vaimulikule süüdistusest teatada ja tagada võimalus üles tunnistada, eitada või selgitada fakte, mille süüdistav isik esitas. Vaimulikku, kellele süüdistus esitati, teavitatakse õigusest kasutada tsiviil- ja kanoonilise advokaadi teeneid. Apostellik administraator kindlustab ka süüdistatava preestri pastoraalse hoolekande ja julgustab teda võtma isiklikku tugiisikut.

Süüdistatavat vaimulikku peetakse süütuks, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Apostellik administraator ei tee süüdistust vaimuliku vastu avalikuks, kui süüdistatav isik end süüdi ei ole tunnistanud või kui ta ei ole võetud kriminaalvastutusele või ei ole tuvastatud tsiviilset või kanoonilist süüd.

Tuleb märkida, et kui preester saab pihil teada seksuaalsest rünnakust, siis on ta seotud pihisaladuse hoidmisega. Siiski palub preester pihtijal kuriteost teatada tsiviil- ja kirikuvõimudele. Karistusseadustiku §-de 306 ja 307 järgi on esimese astme kriminaalkuriteo varjamine või esimese astme kriminaalkuriteost mitteteatamine karistatav. Kõik isikud, kes on teadlikud abivajavast lapsest, on kohustatud temast teatama (Lastekaitseseadus, §-d 26, 27).

9. Ohvri ja teiste kannatanute toetamine

Apostellik Administratuur pakub sotsiaalhoolekandega konsulteerides tuge ja abi lastele, keda on seksuaalselt väärkoheldud. Ohvri kuritarvitamise haavade ravimise protsess võib kesta väga kaua. Apostellik Administratuur panustab, sealhulgas majanduslikult, sellesse protsessi, kus võib olla vajalik professionaalse abi ja teraapia kättesaadavus. Seda kohaldatakse ka teiste suhtes, keda kuritarvitamine otseselt mõjutas, nagu näiteks ohvri perekond.

Lisaks teavitab Apostellik Administratuur teisi rünnakuga mitteotseselt seotuid, nagu näiteks koguduse liikmeid või noortegruppi.

10. Tegevus süüdistatava või kahtlusaluse isiku suhtes

Laste turvalisus peab olema esikohal kõigi teiste kaalutluste hulgas. Kui süüdistus vaimuliku või Apostelliku Administratuuri töötaja või vabatahtliku vastu on esitatud, politseiraport tehtud ja sotsiaalhoolekandesse teatatud, siis kindlustab apostellik administraator, et juurdluse ajal poleks lapse kuritarvitamise riski. Selleks tuleb teha mõned vajalikud sammud – nagu vaimuliku tegevuse peatamine, kõrvaldamine teenistustest või teistest nõutud tegevustest –, et kindlustada nii kauaks kui võimalik laste turvalisus. Kui apostellik administraator ise on süüdistatav, siis peab ta uurimise ajaks ametikohalt tagasi astuma.

Juurdlust tuleb läbi viia järgmiselt:

a. Kui isik väidab, et ta on vaimuliku või selle Apostelliku Administratuuri töötaja ohver, siis kutsub apostellik administraator või tema poolt määratud tugiisik selle isiku talle sobival ajal ja sobivasse paika, et seda väidet arutada.

b. Selle kohtumise ajal tuleb isikut väärikalt ja austusega kohelda. Isik on teretulnud, ta kuulatakse ära ja talle antakse tuge, pakutakse vaimset ja meditsiinilist abi. Isiku hea nime ja eraelu kaitsmine, samuti nagu tema isikuandmete salastamine peab olema kindlustatud. Kui ohver on naissoost, siis võtab kohtumisest osa ka üks naine.

c. Kahjustamata sakramentaalset pitserit teatavad pastoraaltöötajad, assistendid ja vabatahtlikud, kes teavad, et alaealine on olnud ärakasutamise, seksuaalse kuritarvitamise või väärkohtlemise ohver, sellest apostellikule administraatorile otse või kontaktisiku kaudu, et alaealisi kaitsta.

d. Apostellik administraator palub isikul kuritarvitamise süüdistuse või kahtluse kirjalikult vormistada.

e. Kui väidetav kurjategija on vaimulik, kes kuulub teise piiskopkonda, on pühendunud elu institutsiooni või apostelliku elu ühingu liige, siis teatab raporti kätte saanud apostellik administraator sellest viivitamatult kõnealuse isiku ordinaariusele või kõrgemale ülemusele.

f. Kui raportil on kindlalt alust, siis kõrvaldab apostellik administraator oletatava kurjategija pastoraalsest tegevusest ja alustab hoolikat uurimist.

g. Menetluse käigus kontrollitakse kriminaalset käitumist, kannatanute isikuandmeid ja vanust, põhjustatud kahju ja võimalikku seotust pihisaladusega. Võib koguda dokumente, tõendeid ja tunnistusi erinevatest piirkondadest ja kohtadest, kus kahtlustatav isik on tegutsenud.

h. Kui uurimine on lõpetatud, siis kinnitab apostellik administraator selle isiku usaldusväärsust, kes on esitanud süüdistuse, süüdistatava isiku usaldusväärsust, ja samme, mida on soovitatud astuda.

i. Kui süüdlane on vaimulik, siis tuleb kiriklikku protsessi alustada kohe. Kui eeluurimine on lõppenud, siis annab apostellik administraator asja Usudoktriini kongregatsioonile edasi, kes – kui ta ei võta eriliste asjaolude tõttu seda enda lahendada – juhendab apostellikku administraatorit, kuidas edasi minna (cf. SST, art. 16). Need juhised on muidugi seotud ainult kanooniliste protseduuride ja lõpuks antavate kanooniliste karistustega ega mõjuta kunagi kohtulikku uurimist. Kanoonilised karistused võivad sisaldada vaimulikust seisusest vabastamist, s.t et vaimulik ei tohi preestrina jätkata (SST art. 6, § 2).

Kuritarvitamise ohvril on õigus sekkuda kanoonilistesse protseduuridesse kui kannatanud osapool ja seetõttu õigus sellesama kanoonilise protsessi raames algatada menetlust süüteo põhjustatud isikliku kahju heastamiseks (cf. CIC, kaanon 1729).

Isegi kui kuritegu, mille kohta on esitatud süüdistus, on tsiviilseaduste järgi aegunud (vt karistusseadustik, § 81), siis süüdistuste kiriklik uurimine toimub igal juhul. Kanoonilises õiguses aegub alaealiste kuritarvitamise kohtuasi 20 aasta pärast, arvutades ajast, kuni kannatanu saab 18-aastaseks, kuid erandlikel juhtudel saab Kirik sellest sättest kõrvale kalduda.
Apostelliku administraatori määratud isik hoiab süüdistatavaga kontakti ja toetab teda ning teatab talle, kuidas uurimine areneb.

11. Pärast tsiviiluurimise lõpetamist

Õiguslik uurimine võib muidugi lõppeda erinevate tulemustega. Apostelliku Administratuuri jaoks on neil suur tähtsus käitumisel isikuga, keda on süüdistatud seksuaalkuritegudes laste vastu. Võib eristada nelja võimalikku tulemust:

1°) Kohus on süüaluse isiku süüasja lõpetanud ja Apostellik Administratuur usub, et see isik ei ole seksuaalset rünnakut toime pannud. Kui asi seda nõuab, tuleb kõigi võimalike vahenditega taastada alusetult süüdistatud vaimuliku hea nimi. See võib ka tähendada seda, et Apostellik Administratuur teatab politseile isiku nime, kes tegi valesüüdistuse.

2°) Pärast süüdistuse esitamist on süüalune kohtus süüdi mõistetud seksuaalkuritegude sooritamise eest. Niipea kui lõplik otsus on tehtud, peab Apostellik Administratuur edasi minema nii, nagu on sätestatud allpool olevas lõigus.

3°) Kohus on süüaluse süüdistuse tagasi lükanud, kuid Apostellik Administratuur kahtleb, kas ta peaks jätkama tööd Kirikus.

4°) Pärast politseiuurimist on asi lõpetatud ja süüdistust seksuaalkuriteos ei ole viidud kohtu ette.

Mis puutub ülal punktides 2°, 3° ja 4° mainitud võimalusse, peab apostellik administraator andma riskihinnangu, konsulteerides tsiviilvõimudega, et uurida, kas, ja kui, siis millistel tingimustel, võib isik Apostellikus Administratuuris edasi töötada. Vaimuliku tagasipöördumine avalikku teenistusse on välistatud, kui see on ohuks alaealistele või tekitab skandaali koguduses.

Samal ajal, kui leitakse, et vaimulik on seksuaalse kuritarvitamise juhtumis osalenud, siis Apostellik Administratuur julgustab teda seda diagnostiliselt analüüsima ja jagama analüüsi tulemusi apostelliku administraatoriga. Üldiselt palutakse tal läbi teha ravi ja osaleda isikliku kasvamise programmis. Iga apostelliku administraatori otsus, mis puudutab seda vaimulikku, tehakse eesmärgiga kaitsta teisi inimesi võimaliku kuritarvitamise eest. Apostellik Administratuur kindlustab ka pastoraalse hoolekande süüdi mõistetud vaimuliku eest.

12. Nõustamine

Nagu ülal mainitud, pakub Apostellik Administratuur kooskõlas sotsiaalasutustega kuritarvitatutele ja nende perekondadele tuge ja abi. Kui ohver ja tema perekond vajavad erilist pastoraalset hoolekannet, siis tahab Apostellik Administratuur kohe näha, kas sellist abi pakutakse.

Keskkonnas, kus seksuaalne kuritarvitamine toime pandi, võivad ka teised inimesed vajada erilist pastoraalset hoolekannet. Apostellik Administratuur on eriliselt tähelepanelik ja tegeleb hoolikalt koguduse pastoraalsete vajadustega, kus süüdistatud isik teenis. Kui Apostellik Administratuur või volitatud kanooniline kogu või riiklik kohus otsustab, et süüdistus on õige, siis Apostellik Administratuur teeb üleskutse kogudusele, kus süüdistatud isik teenis, et süüdistatu teised ohvrid endast teada annaksid. Apostelliku administraatori määratud isik peab uurimise jooksul väidetava kuritarvitamise süüdistatavaga kontaktis olema, teda teavitama ja toetama.

13. Ennetus

Pastoraaltöötajate valimisel tuleb kandidaatide sobivust alaealistega suhtlemiseks kinnitada vastava uurimise kaudu, samuti kontrollida, kas nad pole varem süüalustena kohtu all olnud.

Kõik assambleed, grupid, kogudused ja teised Apostelliku Administratuuri jurisdiktsiooni alla olevad kogud, kes töötavad laste ja noortega, peavad selles dokumendis sisalduvaid juhiseid tundma, kasutama ja järgima.

Teadmisi selle kohta, kuidas ennetada kuritarvitamist ja mida teha, kui toimub kuritarvitamine või kuritarvitamises süüdistamine, peab saama kursustelt, mille inimesed, kes hakkavad laste ja noortega tööle, peavad läbi tegema.

Kuritarvitamise riski – samuti nagu kuritarvitamises valesüüdistuse riski – saab kahandada mitmel viisil, näiteks järgmiste tegevuste kaudu:

• Niipalju kui võimalik ei tohi täiskasvanut jätta alaealisega kahekesi, kui teistel on vähe võimalust näha – või pole seda üldse – , mida nad teevad. See on nii täiskasvanu kui ka lapse huvides.
• Püüdke alati, et igas alaealiste grupis oleks kaks täiskasvanut, eriti siis, kui samal ajal ei toimu teisi tegevusi kirikus või on need väljaspool koguduse hoonet.
• Igaüks, kes töötab alaealistega, ei peaks kohtuma mõne lapse või noorega eraldi, et sõlmida suhteid lisaks nendele tegevustele, kus laps osaleb.
• Kasutage noorte tegevuste jaoks hästivalgustatud, ligipääsetavaid ja avatud ruume. Juhid kontrollivad, mida lapsed teevad, kui nad lahkuvad kirikust või mõnest koguduse saalist.
• Kui lastel ja noortel on vaja sõita auto või bussiga, püüdke niipalju kui võimalik, et igas sõidukis oleks rohkem kui üks reisija.
• Püüdke, et ekskursioonidel oleks ühine kogunemiskoht, kus võtate lapsed peale ja lasete neil väljuda.
• Kui korraldatakse laste ja noorukite majutamist, peavad ettevaatlikud olema nii külastaja kui ka vastuvõtja. Ainult ühte last ja täiskasvanut ei tohi majutada nii, et nad jagavad ühte magamistuba. Igasse majja tuleb majutada nii, et vähemalt kaks last oleksid koos.
• Olge alaealistega suhtlemisel mõistlikud, kaasaarvatud telefoni või sotsiaalvõrgustiku vahendusel.
• Teavitage vanemaid või eestkostjaid igast väljapakutud tegevusest, samuti nende praktilisest korraldusest.
• Vältige alaealiste pildistamist või filmimist ilma vanemate või eestkostjate kirjaliku loata, samuti ka alaealist äratuntavalt kujutavate piltide või filmide avaldamist või levitamist, kaasa arvatud veebi või sotsiaalvõrgustike kaudu ilma vanemate või eestkostjate nõusolekuta.

Neid ettevaatusabinõusid, mis on tehtud laste ja noorte kaitsmiseks, tuleb rakendada eranditult kõigi puhul. Kerge on uinuda vales turvatundes ja uskuda, et preestrid, teised töötajad või vabatahtlikud ei saa olla süüdi või on nad saanud valesüüdistuse kuritarvitamises. Tuleb rakendada ettevaatusabinõusid, mis hõlmavad tähelepanelikkust ja planeerimist, et viia kuritarvitamises nii tõeliste kui ka valesüüdistuste risk miinimumini. On naiivne uskuda, et kuritarvitamine või valesüüdistused ei ole Kirikus võimalikud.

14. Protsessi kokkuvõte

1. Kui isik põhjendatult kahtlustab, et Apostelliku Administratuuri vaimulik või töötaja on seksuaalse kuritarvitamise toime pannud, siis peab ta sellest nii kiiresti kui võimalik teatama politseile ja sotsiaalasutusele ning apostellikule administraatorile.
2. Apostellik administraator kohtub isikuga, kes väidab, et ta on Apostelliku Administratuuri vaimuliku või töötaja ohver, isikule sobival ajal ja kohas, et seda väidet arutada.
3. Apostellik administraator tagab, et kuritarvitamise süüdistuse või kahtluse kohta esitatakse kirjalik avaldus.
4. Apostellik administraator viib läbi süüdistuse hoolika uurimise.
5. Apostellik administraator tagab, et uurimise jooksul pole lapse kuritarvitamise riski, astudes selleks kõiki vajalikke samme nagu süüdistatava tegutsemise peatamine, kõrvaldamine teenistusest või teistest nõutud tegevustest, et niipalju kui võimalik kindlustada laste turvalisus.
6. Süüdistatud isikule tuleb anda võimalus süü üles tunnistada, seda eitada või selgitada fakte, mida esitas süüdistav isik.
7. Isikule, kelle vastu süüdistus esitati, tuleb teatada tema õigusest võtta tsiviil- ja kanooniline advokaat.
8. Kuritarvitamise ohvrit tuleb teavitada tema õigusest osaleda kanoonilistes protseduurides kui kannatanud osapool ja seetõttu on tal õigus sellesama kanoonilise protsessi raames algatada menetlust süüteo põhjustatud isikliku kahju heastamiseks.
9. Apostellik Administratuur kindlustab (nüüd ja tulevikus) süüdistatud isiku pastoraalse hoolekande ja julgustab teda võtma isiklikku tugiisikut.
10. Apostellik Administratuur pakub vaimulikku tuge ja professionaalset abi (nüüd ja tulevikus) isikule, keda on seksuaalselt kuritarvitatud. Apostelliku administraatori määratud isik peab teda teavitama, kuidas ettevõetud uurimine kulgeb.
11. Kui eeluurimine on lõpetatud, peab apostellik administraator kinnitama süüdistuse esitanud isiku usaldusväärsust, süüdistatava isiku usaldusväärsust ja sammud, mis tuleb astuda.
12. Kui kurjategija on vaimulik ja süüdistusel näib olevat alus, peab apostellik administraator asja edasi andma Usudoktriini kongregatsioonile.
13. Usudoktriini kongregatsioon juhendab apostellikku administraatorit, kuidas protsessiga edasi minna.
14. Süüdistust Apostelliku Administratuuri vaimuliku või töötaja vastu ei tehta avalikuks enne, kui süüditatud isik süüdistuse omaks võtab või kui kriminaalprotsess on alanud või on olemas tsiviil- või kanooniline avaldus süüdiolemise kohta.
15. Sel juhul on Apostellik Administratuur eriliselt tähelepanelik ja tegeleb hoolikalt selle koguduse pastoraalsete vajadustega, kus süüdistatud isik teenis.
16. Kui Apostellik Administratuur või volitatud kanooniline kogu või riiklik kohus otsustab, et süüdistus on õige, siis Apostellik Administratuur teeb üleskutse kogudusele, kus süüdistatud isik teenis, et süüdistatu teised ohvrid endast teada annaksid.
17. Kui kohus on süüaluse isiku süüdistusest vabastanud ja Apostellik Administratuur usub, et see isik ei ole seksuaalset rünnakut toime pannud, siis taastab Apostellik Administratuur kõigi võimalike vahenditega alusetult süüdistatud vaimuliku hea nime.

Kontakt

Apostellik Administratuur Eestis
Vene 18
10123 Tallinn
Kantselei tel 6446367
kantselei.ppk@gmail.com

Toeta kirikut!

Toeta kirikut vastavalt oma võimalustele ja südametunnistusele.
Ülekanded võib teha:
Rooma-katoliku kiriku Peeter-Pauli kogudus
a/k EE022200001120059545 

Copyright © 2020 Katoliku Kirik Eestis. All Rights Reserved.

Search