Paavst Leo XIV avaldas oma esimese entsüklika „Magnifica humanitas” inimväärikusest, tehisintellektist ja õiglasest rahust ning kiriku sotsiaalõpetusest.
Terviktekst on leitav (inglise keeles): Magnifica humanitas
Inimkond, mille Jumal lõi kogu oma hiilguses, seisab täna silmitsi otsustava valikuga: kas ehitada uus Paabeli torn või ehitada linn, kus Jumal ja inimkond elavad koos. Iga põlvkond pärib ülesande kujundada oma ajastut, juhtida ajalugu paigaks, kus iga inimese väärikus on kaitstud ja vendlus võimalik. Alati, kui inimkond on ohus oma tõelist identiteeti rikkuda, tõstame meie, kristlased, oma pilgud lihaks saanud Jumala poole, teades, et ainult lihaks saanud Sõna müsteeriumis saab inimkonna müsteerium tõeliselt selgeks. Jeesuses Kristuses saab see inimkond oma hiilguses Teeks, Tõeks ja Eluks, avades igaühele meist tee kasvada täiuse poole. Tehisintellekti ajastul, mil inimväärikust ähvardab oht varjutada tohutu tehnoloogilise võimu kontsentratsioon, mis on kontrollimatu, ja uued dehumaniseerimise vormid, tuletab paavst Leo XIV meile meelde „pakilist kohustust“ jääda sügavalt inimlikuks. Peetruse järeltulija kutsub meid üles laskma tehnoloogial areneda „ilma südamel taandareneda“ isegi meie polariseerumise ja vägivalla täis ajastul, kus levib võimukultuur ja sõda rehabiliteeritakse rahvusvahelise poliitika vahendina.
