„Ususõnastiku koostamise peamiseks eesmärgiks on usualase sõnavara seletamine ning erinevate konfessioonide vahelise mõistmise ja suhtlemise hõlbustamine. Ususõnastik järgib eesti keele õigekeelsusnõudeid ning loodab pakkuda kvaliteetset ja täpset terminoloogiat, mida saab kasutada nii religioonihariduses, -kirjanduses kui ka ajalooteaduses,“ selgitas ususõnastiku töögrupi juht Mariina Viia.
Sõnastik on mõeldud laiale kasutajaskonnale: riigiametnikele, omavalitsuste töötajatele, üldhariduskoolide ja kõrgkoolide õpetajatele, õppejõududele, õppijatele, meediatöötajatele, õpikute koostajatele, tõlkidele, toimetajatele, kirjanikele, kirikutöötajatele, eri konfessioonide vaimulikele ja teoloogidele. Viia sõnul on see on abiks kõigile, kes vajavad ususõnavara kas tööalaselt või lihtsalt huvist.
