8. märts
PAASTUAJA 3. PÜHAPÄEV
Esimene lugemine
Lugemine teisest Moosese raamatust: 2Ms 17:3-7
Kui Iisraeli lapsed oli kõrbes, tuli rahval veejanu kätte ja rahvas nurises Moosese vastu ning ütles: „Mispärast sa tõid meid Egiptusest siia, meid ja meie lapsi ja meie karja – kas janusse surema?» Siis Mooses kisendas Issanda poole ning ütles: „Mis ma pean selle rahvaga tegema? Vähe puudub, et nad viskavad mu kividega surnuks!» Aga Issand ütles Moosesele: „Mine edasi rahva ees ja võta enesega mõned Iisraeli vanemad ning võta kätte oma kepp, millega sa lõid Niilust, ja mine! Vaata, mina seisan seal sinu ees Hoorebi kaljul. Löö kaljut, siis tuleb sellest vesi välja ja rahvas saab juua!» Mooses tegi nõnda Iisraeli vanemate nähes ja pani sellele paigale nimeks Massa ja Meriba – Iisraeli laste riiu pärast, sest et nad olid Issandat kiusanud, kui nad ütlesid: „Kas Issand on meie seas või ei ole?»
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 95:1-2,6-7,8-9
R: Kuulake ometi täna Tema häält – ärge tehke kõvaks oma südant.
Tulge, hõisakem Issandale,
hüüdkem rõõmuga oma päästja kalju poole!
Tulge Tema palge ette tänamisega,
hõisake Temale kiitust lauluga!
R: Kuulake ometi täna Tema häält – ärge tehke kõvaks oma südant.
Tulge, kummardagem ja heitkem põlvili,
heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!
Sest Tema on meie Jumal ja meie Tema karjamaa rahvas,
Tema lambad, keda hoiab Tema käsi.
R: Kuulake ometi täna Tema häält – ärge tehke kõvaks oma südant.
Kuulake ometi täna Tema häält: „Ärge tehke kõvaks oma südant
nagu Meribas, nagu kõrbes Massa päeval,
kui teie isad katsusid mind kiusata,
ehkki nad olid näinud mu tegusid!»
R: Kuulake ometi täna Tema häält – ärge tehke kõvaks oma südant!
Teine lugemine
Lugemine apostel Pauluse kirjast roomlastele: Rm 5:1-2,5-8
Vennad! Nüüd, kus me oleme usu abiga õigeks saanud, on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi. Tema läbi me oleme jõudnud ka selle armu juurde, milles me elame, ja me oleme uhked oma lootuse peale, et me võime Jumala kirkusse jõuda. Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südameisse Püha Vaimu läbi, kes on meile antud. Juba siis, kui me alles nõrgad olime, läks Kristus seatud ajal surma nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid. Vaevalt keegi läheb surma isegi õige eest, kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra – ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.
See on Jumala sõna.
Salm enne evangeeliumit Jh 4:42,15
Au Sulle, Jumala Sõna. Issand, Sina oled tõesti maailma Päästja,
anna meile seda eluvett, mille järele me januneme. Au Sulle, Jumala Sõna.
Evangeelium
Lugemine püha Johannese evangeeliumist: Jh 4:5-42
Sel ajal: Jeesus jõudis ühe Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, selle maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile; seal oli Jaakobi kaev. Jeesus oli teekäimisest väsinud ja istus kaevu äärde. Oli keskpäeva aeg. Siis tuli üks Samaaria naine vett viima. Jeesus ütles talle: «Anna mulle juua,» sest Tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma. Aga Samaaria naine ütles: «Kuidas? Sina, Juuda mees, küsid juua minu, Samaaria naise käest?» Juuda rahvas ei käi ju läbi Samaaria rahvaga. Jeesus vastas: «Kui sa teaksid Jumala andi ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.» Naine ütles Talle: «Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle elava vee? Ega siis sina ei ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile selle kaevu, kust ta ise jõi ja tema pojad ja loomad?» Jeesus kostis: «Igaühel, kes seda vett joob, tuleb jälle janu, aga kes iganes joob seda vett, mida mina talle annan, sellele ei iial enam, vaid sellest veest, mis mina talle annan, saab tema sees allikas, mis voolab igavesse elusse.» Naine ütles: «Isand, anna mulle seda vett, et mul ei oleks enam janu ega vaja siia tulla vett tooma!» Jeesus ütles talle: «Mine kutsu oma mees ning tule siia!» Naine vastas: «Mul ei ole meest.» Jeesus ütles talle: «Sul on õigus, kui sa ütled: ‘Mul ei ole meest’, sest viis meest on sul olnud, ja kes sul nüüd on, see ei ole sinu mees. Seda sa ütlesid õigesti.» Naine vastas: «Isand, ma näen, et sa oled prohvet. Meie vanemad on kummardanud Jumalat sellel mäel, aga teie ütlete, et Jeruusalemm on see paik, kus peab Jumalat kummardama.» Jeesus ütles: «Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas! Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest päästmine tuleb Juuda rahva seast. Aga tund tuleb – ja on juba nüüd –, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, need peavad teda vaimus ja tões kummardama.» Naine ütles Temale: «Ma tean, et Messia tuleb, keda hüütakse Kristuseks; kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.» Jeesus ütles talle: «Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.» Selleks ajaks jõudsid Ta jüngrid tagasi ja panid imeks, et Jeesus kõneles naisega. Ometi ei ütelnud keegi: «Mida sa küsid?» või «Miks sa räägid temaga?» Siis jättis naine oma veekruusi sinnapaika, läks ära külla ja ütles inimestele: «Tulge, vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen teinud! Kas mitte tema pole Kristus?» Siis läksid inimesed külast välja ja tulid Tema juurde. Vahepeal palusid jüngrid Teda: «Söö, Rabi!» Aga Tema ütles neile: «Minul on rooga süüa, mida teie ei tea.» Siis arutasid jüngrid omavahel: «Kas keegi on talle süüa toonud?» Jeesus ütles neile: «Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja viin tema töö lõpule. Eks te ise ütle, et veel neli kuud, siis tuleb lõikuseaeg? Vaata, mina ütlen teile: tõstke oma silmad ja vaadake – põllud on juba valged lõikuse jaoks – ja see, kes lõikab, saab juba palka ning kogub vilja igaveseks eluks, et nii külvaja kui lõikaja võiksid korraga rõõmsad olla, sest siin on tõsi see ütlus: Üks on see, kes külvab, aga teine, kes lõikab. Mina olen teid läkitanud seda lõikama, mille kallal teie ei ole tööd teinud: teised on tööd teinud, ja teie olete tulnud nende töö vilja lõikama.» Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise jutu pärast, kes tunnistas: «Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.» Kui siis samaarlased tulid Tema juurde, palusid nad Teda jääda nendega ja Ta jäi sinna kaheks päevaks. Ja Jeesuse enda sõnade pärast hakkas Temasse uskuma veel palju enam inimesi, ja nad ütlesid naisele: «Me ei usu mitte enam sinu jutu pärast, sest me oleme Teda ise kuulnud ja teame, et Tema on tõesti maailma Päästja.»
See on Issanda sõna.
või lühidalt
Lugemine püha Johannese evangeeliumist: Jh 4:5-15,19b-26,39a,40-42
Sel ajal: Jeesus jõudis ühe Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, selle maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile; seal oli Jaakobi kaev. Jeesus oli teekäimisest väsinud ja istus kaevu äärde. Oli keskpäeva aeg. Siis tuli üks Samaaria naine vett viima. Jeesus ütles talle: «Anna mulle juua,» sest Tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma. Aga Samaaria naine ütles: «Kuidas? Sina, Juuda mees, küsid juua minu, Samaaria naise käest?» Juuda rahvas ei käi ju läbi Samaaria rahvaga. Jeesus vastas: «Kui sa teaksid Jumala andi ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.» Naine ütles Talle: «Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle elava vee? Ega siis sina ei ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile selle kaevu, kust ta ise jõi ja tema pojad ja loomad?» Jeesus kostis: «Igaühel, kes seda vett joob, tuleb jälle janu, aga kes iganes joob seda vett, mida mina talle annan, sellele ei iial enam, vaid sellest veest, mis mina talle annan, saab tema sees allikas, mis voolab igavesse elusse.» Naine ütles: «Isand, anna mulle seda vett, et mul ei oleks enam janu ega vaja siia tulla vett tooma! Näen, et sa oled prohvet. Meie vanemad on kummardanud Jumalat sellel mäel, aga teie ütlete, et Jeruusalemm on see paik, kus peab Jumalat kummardama.» Jeesus ütles: «Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas! Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest päästmine tuleb Juuda rahva seast. Aga tund tuleb – ja on juba nüüd –, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, need peavad teda vaimus ja tões kummardama.» Naine ütles Temale: «Ma tean, et Messia tuleb, keda hüütakse Kristuseks; kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.» Jeesus ütles talle: «Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.» Palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse. Kui siis samaarlased tulid Tema juurde, palusid nad Teda jääda nendega ja Ta jäi sinna kaheks päevaks. Ja Jeesuse enda sõnade pärast hakkas Temasse uskuma veel palju enam inimesi, ja nad ütlesid naisele: «Me ei usu mitte enam sinu jutu pärast, sest me oleme Teda ise kuulnud ja teame, et Tema on tõesti maailma Päästja.»
See on Issanda sõna.
9. märts
3. paastuesmaspäev
Esimene lugemine
Lugemine teisest kuningate raamatust: 2Kn 5:1-15a
Naaman, Süüria kuninga väepealik, oli oma isanda silmis suur mees ja kõrgesti austatud, sest tema läbi oli Issand andnud Süüriale võidu. See vapper mees oli aga pidalitõbine. Kord olid süürlased käinud röövretkel ja toonud Iisraelimaalt vangina kaasa väikese tüdruku, kes teenis Naamani naist. See tütarlaps ütles oma emandale: «Ah, kui mu isand ometi oleks selle prohveti juures, kes on Samaarias! Küll see teeks tema pidalitõvest terveks!» Siis läks Naaman ja jutustas oma isandale, öeldes: «Nõnda ja nõnda rääkis see tütarlaps, kes on Iisraelimaalt.» Ja Süüria kuningas ütles: «Võid minna, aga tule, ma läkitan kirja Iisraeli kuningale!» Ja ta läks ning võttis enesega kaasa kümme talenti hõbedat, kuus tuhat seeklit kulda ja kümme pidurüüd. Ja ta viis Iisraeli kuningale kirja, milles öeldi: «Kui nüüd see kiri jõuab sinu kätte, vaata, siis olen ma läkitanud sinu juurde oma sulase Naamani, et sa teeksid ta pidalitõvest terveks.» Aga kui Iisraeli kuningas kirja oli lugenud, siis ta käristas oma riided lõhki ja ütles: «Kas mina olen Jumal, et ma võin surmata ja teha elavaks? Sest see läkitab minu juurde, et ma teeksin mehe pidalitõvest terveks. Kuid mõistke nüüd ja nähke, et ta otsib minuga tüli!» Aga kui jumalamees Eliisa kuulis, et Iisraeli kuningas oli oma riided lõhki käristanud, siis ta läkitas kuningale ütlema: «Miks sa oled oma riided lõhki käristanud? Tulgu ta ometi minu juurde, siis ta saab teada, et Iisraelis on prohvet!» Siis tuli Naaman oma hobuste ja vankritega ja peatus Eliisa koja ukse ees. Ja Eliisa läkitas käskjala temale ütlema: «Mine ja pese ennast Jordanis seitse korda, siis paraneb su ihu ja sa saad puhtaks!» Aga Naaman sai vihaseks ja läks ära ning ütles: «Vaata, ma mõtlesin, et ta tuleb kindlasti ise välja mu juurde ja seisab siin ning hüüab Issanda, oma Jumala nime, viipab oma käega tema asupaiga poole ja parandab nõnda pidalitõve. Eks ole Damaskuse jõed Abana ja Parpar paremad kui kõik Iisraeli veed? Kas ma nendes ei või ennast pesta ja puhtaks saada?» Ja ta pöördus ning läks ära vihasena. Aga tema sulased astusid ligi ja rääkisid temaga ning ütlesid: «Kui prohvet oleks nõudnud sinult midagi suurt, kas sa siis oleksid jätnud tegemata? Seda enam siis nüüd, kui ta sulle ütles: Pese ennast, siis sa saad puhtaks!»
Siis ta läks alla ja kastis ennast seitse korda Jordanisse, jumalamehe sõna peale: tema ihu paranes väikese poisi ihu sarnaseks ja ta sai puhtaks. Siis ta läks tagasi jumalamehe juurde, tema ja kogu ta saatjaskond; ta tuli ja astus tema ette ning ütles: «Vaata, nüüd ma tean, et kogu maailmas ei ole Jumalat mujal kui ainult Iisraelis.»
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 42:2,3;Ps 43:3,4
R: Mu hing januneb Jumala järele, millal ma näen tema palet.
Otsekui hirv igatseb veeojade järele,
nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!
Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele;
millal ma tulen ja näen Jumala palet?
R: Mu hing januneb Jumala järele, millal ma näen tema palet.
Läkita oma valgus ja oma tõde,
need juhatagu mind,
need viigu mind sinu pühale mäele
ja su hoonetesse.
R: Mu hing januneb Jumala järele, millal ma näen tema palet.
Et ma tuleksin Jumala altari äärde,
Jumala ette, kes on mu ülim rõõm,
ja tänaksin kandlega sind,
oh Jumal, minu Jumal!
R: Mu hing januneb Jumala järele, millal ma näen tema palet.
Salm enne evangeeliumit Ps 130:5,7
Au Sulle, Jumala Sõna. Ma ootan Issandat, ma loodan tema sõna peale;
Tema juures on halastus ja rohke lunastus. Au Sulle, Jumala Sõna.
Evangeelium
Lugemine püha Luuka evangeeliumist: Lk 4:24-30
Jeesus tuli Naatsaretti ja rääkis rahvale sünagoogis: «Tõesti, ma ütlen teile, ükski prohvet ei ole tunnustatud oma kodukohas. Tõepoolest, ma ütlen teile, palju lesknaisi oli Iisraelis Eelija päevil, mil taevas oli kolm aastat ja kuus kuud suletud, nii et suur nälg tuli üle kogu maa, aga Eelijat ei läkitatud kellegi juurde nendest, vaid Sareptasse Siidonimaal ühe lesknaise juurde. Ja palju pidalitõbiseid oli Iisraelis prohvet Eliisa ajal, ent keegi neist ei saanud puhtaks kui vaid süürlane Naaman.» Seda kuuldes said kõik sünagoogis viibijad täis raevu ja tõusid püsti, ajasid ta külast välja ja viisid üles mäerünkale, mille peale oli ehitatud nende küla, et teda ülepeakaela alla tõugata. Jeesus läks aga nende keskelt läbi ja kõndis oma teed.
See on Issanda sõna.