7. märts
2. paastulaupäev
Esimene lugemine
Lugemine prohvet Miika raamatust: Mi 7:14-15,18-20
Karjata kepiga oma rahvast, Issand, oma pärisosa lambaid, kes elavad omapäi metsas keset viljakat maad! Käigu nad karjas Baasanis ja Gileadis nagu muistseil päevil! Otsekui sinu Egiptusemaalt lahkumise päevil näitan ma neile imetegusid. Kes on Jumal nagu sina, kes annab andeks süü ja läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest, kes ei pea viha mitte igavesti, vaid osutab armu, kes halastab jälle meie peale, tallab maha meie süüteod? Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse. Sina osutad Jaakobile truudust, Aabrahamile armu, nõnda nagu sa meie vanemaile oled vandega tõotanud muistseil päevil.
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 103:1bc-2,3-4,9-10,11-12
R: Halastaja ja armuline on Issand.
Kiida, mu hing, Issandat,
ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
Kiida, mu hing, Issandat,
ja ära unusta ainsatki tema heategu!
R: Halastaja ja armuline on Issand.
Tema annab andeks kõik su ülekohtu,
tema parandab kõik su tõved.
Tema lunastab su elu hukatusest
ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga.
R: Halastaja ja armuline on Issand.
Tema ei riidle lõpmata
ega pea igavesti viha.
Tema ei tee meile meie pattu mööda
ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
R: Halastaja ja armuline on Issand.
Sest otsekui taevas on maast kõrgel,
nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad.
Nii kaugel kui ida on läänest,
nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
R: Halastaja ja armuline on Issand.
Salm enne evangeeliumit Lk 15:18
Au Sulle, Jumala Sõna. Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle:
Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees. Au Sulle, Jumala Sõna.
Evangeelium
Lugemine püha Luuka evangeeliumist: Lk 15:1-3,11-32
Sel ajal: Kõik tölnerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama. Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: «Tema võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega!» Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna: «Ühel inimesel oli kaks poega. Ja noorem neist ütles isale: “Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!» Ja isa jagaski varanduse nende vahel. Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult. Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema. Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma. Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle. Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: “Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga! Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: «Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!»«Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud. Aga poeg ütles isale: “Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!» Ent isa ütles oma sulastele: “Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga ja tooge nuumvasikas, tapke see ja söögem ning olgem rõõmsad, sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!» Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema. Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis maja lähedale, kuulis ta pilli ja tantsimist, ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris, mis see võiks olla. See ütles temale: “Sinu vend on tulnud ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema tagasi täies tervises.» Ent tema vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue ja palus teda. Tema aga vastas isale: “Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega. Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka pannud, tuli tagasi, siis sa tapsid temale nuumvasika!» Isa ütles talle: “Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma. Nüüd aga oli tarvis pidutseda ja rõõmutseda, sest see su vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ning oli kadunud ja on leitud.»
See on Issanda sõna.
8. märts
PAASTUAJA 3. PÜHAPÄEV
Esimene lugemine
Lugemine teisest Moosese raamatust: 2Ms 17:3-7
Kui Iisraeli lapsed oli kõrbes, tuli rahval veejanu kätte ja rahvas nurises Moosese vastu ning ütles: „Mispärast sa tõid meid Egiptusest siia, meid ja meie lapsi ja meie karja – kas janusse surema?» Siis Mooses kisendas Issanda poole ning ütles: „Mis ma pean selle rahvaga tegema? Vähe puudub, et nad viskavad mu kividega surnuks!» Aga Issand ütles Moosesele: „Mine edasi rahva ees ja võta enesega mõned Iisraeli vanemad ning võta kätte oma kepp, millega sa lõid Niilust, ja mine! Vaata, mina seisan seal sinu ees Hoorebi kaljul. Löö kaljut, siis tuleb sellest vesi välja ja rahvas saab juua!» Mooses tegi nõnda Iisraeli vanemate nähes ja pani sellele paigale nimeks Massa ja Meriba – Iisraeli laste riiu pärast, sest et nad olid Issandat kiusanud, kui nad ütlesid: „Kas Issand on meie seas või ei ole?»
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 95:1-2,6-7,8-9
R: Kuulake ometi täna Tema häält – ärge tehke kõvaks oma südant.
Tulge, hõisakem Issandale,
hüüdkem rõõmuga oma päästja kalju poole!
Tulge Tema palge ette tänamisega,
hõisake Temale kiitust lauluga!
R: Kuulake ometi täna Tema häält – ärge tehke kõvaks oma südant.
Tulge, kummardagem ja heitkem põlvili,
heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!
Sest Tema on meie Jumal ja meie Tema karjamaa rahvas,
Tema lambad, keda hoiab Tema käsi.
R: Kuulake ometi täna Tema häält – ärge tehke kõvaks oma südant.
Kuulake ometi täna Tema häält: „Ärge tehke kõvaks oma südant
nagu Meribas, nagu kõrbes Massa päeval,
kui teie isad katsusid mind kiusata,
ehkki nad olid näinud mu tegusid!»
R: Kuulake ometi täna Tema häält – ärge tehke kõvaks oma südant!
Teine lugemine
Lugemine apostel Pauluse kirjast roomlastele: Rm 5:1-2,5-8
Vennad! Nüüd, kus me oleme usu abiga õigeks saanud, on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi. Tema läbi me oleme jõudnud ka selle armu juurde, milles me elame, ja me oleme uhked oma lootuse peale, et me võime Jumala kirkusse jõuda. Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südameisse Püha Vaimu läbi, kes on meile antud. Juba siis, kui me alles nõrgad olime, läks Kristus seatud ajal surma nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid. Vaevalt keegi läheb surma isegi õige eest, kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra – ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.
See on Jumala sõna.
Salm enne evangeeliumit Jh 4:42,15
Au Sulle, Jumala Sõna. Issand, Sina oled tõesti maailma Päästja,
anna meile seda eluvett, mille järele me januneme. Au Sulle, Jumala Sõna.
Evangeelium
Lugemine püha Johannese evangeeliumist: Jh 4:5-42
Sel ajal: Jeesus jõudis ühe Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, selle maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile; seal oli Jaakobi kaev. Jeesus oli teekäimisest väsinud ja istus kaevu äärde. Oli keskpäeva aeg. Siis tuli üks Samaaria naine vett viima. Jeesus ütles talle: «Anna mulle juua,» sest Tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma. Aga Samaaria naine ütles: «Kuidas? Sina, Juuda mees, küsid juua minu, Samaaria naise käest?» Juuda rahvas ei käi ju läbi Samaaria rahvaga. Jeesus vastas: «Kui sa teaksid Jumala andi ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.» Naine ütles Talle: «Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle elava vee? Ega siis sina ei ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile selle kaevu, kust ta ise jõi ja tema pojad ja loomad?» Jeesus kostis: «Igaühel, kes seda vett joob, tuleb jälle janu, aga kes iganes joob seda vett, mida mina talle annan, sellele ei iial enam, vaid sellest veest, mis mina talle annan, saab tema sees allikas, mis voolab igavesse elusse.» Naine ütles: «Isand, anna mulle seda vett, et mul ei oleks enam janu ega vaja siia tulla vett tooma!» Jeesus ütles talle: «Mine kutsu oma mees ning tule siia!» Naine vastas: «Mul ei ole meest.» Jeesus ütles talle: «Sul on õigus, kui sa ütled: ‘Mul ei ole meest’, sest viis meest on sul olnud, ja kes sul nüüd on, see ei ole sinu mees. Seda sa ütlesid õigesti.» Naine vastas: «Isand, ma näen, et sa oled prohvet. Meie vanemad on kummardanud Jumalat sellel mäel, aga teie ütlete, et Jeruusalemm on see paik, kus peab Jumalat kummardama.» Jeesus ütles: «Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas! Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest päästmine tuleb Juuda rahva seast. Aga tund tuleb – ja on juba nüüd –, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, need peavad teda vaimus ja tões kummardama.» Naine ütles Temale: «Ma tean, et Messia tuleb, keda hüütakse Kristuseks; kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.» Jeesus ütles talle: «Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.» Selleks ajaks jõudsid Ta jüngrid tagasi ja panid imeks, et Jeesus kõneles naisega. Ometi ei ütelnud keegi: «Mida sa küsid?» või «Miks sa räägid temaga?» Siis jättis naine oma veekruusi sinnapaika, läks ära külla ja ütles inimestele: «Tulge, vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen teinud! Kas mitte tema pole Kristus?» Siis läksid inimesed külast välja ja tulid Tema juurde. Vahepeal palusid jüngrid Teda: «Söö, Rabi!» Aga Tema ütles neile: «Minul on rooga süüa, mida teie ei tea.» Siis arutasid jüngrid omavahel: «Kas keegi on talle süüa toonud?» Jeesus ütles neile: «Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja viin tema töö lõpule. Eks te ise ütle, et veel neli kuud, siis tuleb lõikuseaeg? Vaata, mina ütlen teile: tõstke oma silmad ja vaadake – põllud on juba valged lõikuse jaoks – ja see, kes lõikab, saab juba palka ning kogub vilja igaveseks eluks, et nii külvaja kui lõikaja võiksid korraga rõõmsad olla, sest siin on tõsi see ütlus: Üks on see, kes külvab, aga teine, kes lõikab. Mina olen teid läkitanud seda lõikama, mille kallal teie ei ole tööd teinud: teised on tööd teinud, ja teie olete tulnud nende töö vilja lõikama.» Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise jutu pärast, kes tunnistas: «Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.» Kui siis samaarlased tulid Tema juurde, palusid nad Teda jääda nendega ja Ta jäi sinna kaheks päevaks. Ja Jeesuse enda sõnade pärast hakkas Temasse uskuma veel palju enam inimesi, ja nad ütlesid naisele: «Me ei usu mitte enam sinu jutu pärast, sest me oleme Teda ise kuulnud ja teame, et Tema on tõesti maailma Päästja.»
See on Issanda sõna.
või lühidalt
Lugemine püha Johannese evangeeliumist: Jh 4:5-15,19b-26,39a,40-42
Sel ajal: Jeesus jõudis ühe Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, selle maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile; seal oli Jaakobi kaev. Jeesus oli teekäimisest väsinud ja istus kaevu äärde. Oli keskpäeva aeg. Siis tuli üks Samaaria naine vett viima. Jeesus ütles talle: «Anna mulle juua,» sest Tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma. Aga Samaaria naine ütles: «Kuidas? Sina, Juuda mees, küsid juua minu, Samaaria naise käest?» Juuda rahvas ei käi ju läbi Samaaria rahvaga. Jeesus vastas: «Kui sa teaksid Jumala andi ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.» Naine ütles Talle: «Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle elava vee? Ega siis sina ei ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile selle kaevu, kust ta ise jõi ja tema pojad ja loomad?» Jeesus kostis: «Igaühel, kes seda vett joob, tuleb jälle janu, aga kes iganes joob seda vett, mida mina talle annan, sellele ei iial enam, vaid sellest veest, mis mina talle annan, saab tema sees allikas, mis voolab igavesse elusse.» Naine ütles: «Isand, anna mulle seda vett, et mul ei oleks enam janu ega vaja siia tulla vett tooma! Näen, et sa oled prohvet. Meie vanemad on kummardanud Jumalat sellel mäel, aga teie ütlete, et Jeruusalemm on see paik, kus peab Jumalat kummardama.» Jeesus ütles: «Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas! Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest päästmine tuleb Juuda rahva seast. Aga tund tuleb – ja on juba nüüd –, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, need peavad teda vaimus ja tões kummardama.» Naine ütles Temale: «Ma tean, et Messia tuleb, keda hüütakse Kristuseks; kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.» Jeesus ütles talle: «Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.» Palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse. Kui siis samaarlased tulid Tema juurde, palusid nad Teda jääda nendega ja Ta jäi sinna kaheks päevaks. Ja Jeesuse enda sõnade pärast hakkas Temasse uskuma veel palju enam inimesi, ja nad ütlesid naisele: «Me ei usu mitte enam sinu jutu pärast, sest me oleme Teda ise kuulnud ja teame, et Tema on tõesti maailma Päästja.»
See on Issanda sõna.