30. jaanuar
3. nädala reede
Esimene lugemine
Lugemine Teisest Saamueli raamatust: 2 Sm 11:1-4a, 5-10a, 13-17, 27b
Ja järgmisel aastal kuningate sõttamineku ajal läkitas Taavet Joabi ja koos temaga ta sulased ja kogu Iisraeli sõtta, ja nad hävitasid ammonlasi ning piirasid Rabbat; Taavet ise aga jäi Jeruusalemma. Ja ühel õhtul, kui Taavet oli tõusnud voodist ja kõndis kuningakoja katusel, nägi ta katuselt ühte naist ennast pesevat; ja naine oli väga ilus. Kui Taavet läkitas naise kohta teateid pärima, siis öeldi: „Eks see ole Batseba, Eliami tütar, hett Uurija naine!” Siis Taavet läkitas käskjalad teda tooma. Ja kui ta tuli tema juurde, siis Taavet magas tema juures. Ja naine jäi lapseootele; ta läkitas Taavetile teate, öeldes: „Ma olen lapseootel.” Siis Taavet läkitas Joabile sõna: „Saada hett Uurija minu juurde!” Ja Joab saatis Uurija Taaveti juurde. Ja kui Uurija tuli tema juurde, küsis Taavet, kuidas Joabi ja rahva käsi käib ja kuidas on lugu sõjaga. Ja Taavet ütles Uurijale: Mine alla oma kotta ja pese jalgu!” Uurija läks kuningakojast välja ja temale järgnes kuninga kingitus. Aga Uurija heitis magama kuningakoja ukse ette kõigi oma isanda sulaste hulka ega läinud alla oma kotta. Kui Taavetile teatati ja öeldi: „Uurija ei olegi läinud oma kotta”, siis Taavet küsis Uurijalt: „Eks sa ole tulnud teekonnalt? Mispärast sa siis ei ole läinud oma kotta?” Ja Taavet kutsus Uurija, too sõi ja jõi tema juures ja Taavet jootis ta purju; ent õhtul läks Uurija magama oma asemele koos oma isanda sulastega ega läinud alla oma kotta. Aga hommikul kirjutas Taavet Joabile kirja ning andis selle Uurijale kaasa. Ja kirjas oli ta kirjutanud ning öelnud: „Pange Uurija kõige ägedama tapluse esirinda ja taanduge tema tagant, nõnda et ta lüüakse maha ja sureb!” Ja kui siis Joab linna piiras, pani ta Uurija paika, kus ta teadis olevat vahvaid mehi. Ja linna mehed tulid välja ning taplesid Joabi vastu; ja mõned rahva hulgast, Taaveti sulaseist, langesid, ja surma sai ka hett Uurija. Aga see asi, mis Taavet oli teinud, oli Issanda silmis paha.
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 51:3-4, 5-6abcd, 6ef-7, 10-11
R: Ole meile armuline, Jumal, sest me oleme patused.
Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!
Pese mind hästi mu süüteost
ja puhasta mind mu patust!
R: Ole meile armuline, Jumal, sest me oleme patused.
Sest ma tunnen oma üleastumisi
ja mu patt on alati mu ees.
Üksnes Sinu vastu olen ma pattu teinud,
ja olen teinud seda, mis on paha Sinu silmis,
R: Ole meile armuline, Jumal, sest me oleme patused.
et Sa oleksid õiglane oma sõnades
ja selge oma kohtumõistmises.
Vaata, süüteos olen ma sündinud
ja patus on ema mu saanud.
R: Ole meile armuline, Jumal, sest me oleme patused.
Anna mulle kuulda rõõmustust ja rõõmu,
et ilutseksid mu luud-liikmed, mis Sina oled puruks löönud!
Peida oma pale mu pattude eest
ning kustuta kõik mu pahateod!
R: Ole meile armuline, Jumal, sest me oleme patused.
Halleluuja Mt 11, 25
Halleluuja. Õnnistatud oled Sina, Isa, taeva ja maa Issand,
et Sa oled kuningriigi saladused ilmutanud väetitele. Halleluuja.
Evangeelium
Lugemine püha Markuse evangeeliumist: Mk 4, 26-34
Jeesus ütles rahvale: „Nõnda on Jumala riik: nagu inimene viskab seemne maa peale ning heidab magama ja ärkab üles öösel ja päeval, ning seeme tärkab ja loob pea, nõnda et inimene ei tea, kuidas. Maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, seejärel päid, seejärel täit nisutera pea sees. Aga niipea kui vili on küps, saadab ta sirbi, sest lõikusaeg on käes.” Ja Jeesus ütles: „Millega võiksime võrrelda Jumala riiki või millise tähendamissõnaga teda kujutaksime? Sinepiivakesega, mis on, kui see külvatakse maha, väiksem kõigist seemneist maa peal. Ent kui see on külvatud, siis see sirgub ja kasvab suuremaks kõigist taimedest aias ja ajab suured oksad, nii et taeva linnud võivad teha pesa selle varjus.” Ja Jeesus rääkis Jumala sõna paljude selliste tähendamissõnadega, kuivõrd nad suutsid kuulata, aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud Ta neile. Kuid omavahel olles seletas ta oma jüngreile kõik ära.
See on Issanda sõna.
31. jaanuar
3. nädala laupäev
Esimene lugemine
Lugemine Teisest Saamueli raamatust: 2 Sm 12:1-7a, 10-17
Ja Issand läkitas Naatani Taaveti juurde; too tuli tema juurde ning ütles temale: „Ühes linnas oli kaks meest, üks rikas ja teine vaene. Rikkal oli väga palju lambaid ja veiseid, aga vaesel ei olnud midagi muud kui üksainus pisike utetall, kelle ta oli ostnud. Ta toitis seda ja see kasvas üles tema juures üheskoos ta lastega; see sõi ta palukest, jõi ta karikast, magas ta süles ja oli temale nagu tütar. Siis tuli rikka mehe juurde teekäija. Aga tema ei raatsinud võtta oma lammastest ja veistest, et valmistada rooga teekäijale, kes ta juurde oli tulnud, vaid ta võttis vaese mehe utetalle ja valmistas mehele, kes ta juurde oli tulnud.” Siis Taaveti viha süttis väga põlema mehe vastu ja ta ütles Naatanile: „Nii tõesti kui Issand elab, mees, kes seda tegi, on surmalaps! Ja ta peab utetalle tasuma neljakordselt, sellepärast et ta tegi nõnda ega halastanud!” Aga Naatan ütles Taavetile: „See mees oled sina! Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Nüüd ei lahku mõõk su soost mitte iialgi, sellepärast et sa oled mind põlanud ja oled võtnud hett Uurija naise enesele naiseks. Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma lasen sinu oma soost tulla sulle õnnetusi; ma võtan sinu naised su silma ees ja annan su ligimesele ja tema magab su naistega selle päikese paistes. Kuigi sina oled seda teinud salaja, teen mina seda kogu Iisraeli ees ja päise päeva ajal.” Siis ütles Taavet Naatanile: „Mina olen pattu teinud Issanda vastu.” Ja Naatan ütles Taavetile: „Issand on juba su patu sulle andeks andnud. Sa ei sure. Ometi, kuna sa selle asja pärast oled pannud Issanda vaenlased teda kõvasti pilkama, siis peab küll poeg, kes sulle on sündinud, kindlasti surema!” Siis Naatan läks koju. Ja Issand lõi last, kelle Uurija naine oli Taavetile ilmale toonud, nõnda et see haigestus. Siis Taavet otsis poisi pärast Jumalat; Taavet paastus, ja kui ta koju tuli, siis ta magas ööd maa peal. Ta kojavanemad astusid ta juurde, et tõsta teda maast üles, aga ta ei tahtnud ega võtnud koos nendega leiba.
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 51:12-13, 14, 15, 16-17
R: Loo mulle, Jumal, puhas süda.
Loo mulle, Jumal, puhas süda,
ja uuenda mu sees kindel vaim!
Ära heida mind ära oma palge eest
ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu!
R: Loo mulle, Jumal, puhas süda.
Anna mulle tagasi rõõmustus Sinu päästest,
ja heameelne Vaim toetagu mind!
Ma tahan üleastujaile õpetada Sinu teid,
et patused Sinu poole pöörduksid.
R: Loo mulle, Jumal, puhas süda.
Kisu mind välja veresüüst, oh Jumal, mu pääste Jumal!
Siis mu keel laulab rõõmsasti Sinu õiglusest.
Issand, ava mu huuled,
et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust!
R: Loo mulle, Jumal, puhas süda.
Halleluuja Jh 3, 16
Halleluuja. Nõnda on Jumal maailma armastanud,
et Ta oma ainusündinud Poja on andnud,
et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Halleluuja.
Evangeelium
Lugemine püha Markuse evangeeliumist: Mk 4, 35-41
Samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus oma jüngritele: „Sõitkem vastaskaldale!” Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga. Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest. Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad äratasid Ta üles ja ütlesid Talle: „Õpetaja, kas Sa ei hooli sellest, et me hukkume?” Ja Tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: „Jää vakka, ole vait!” Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks. Ja Ta ütles neile: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?” Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: „Kes Tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad Tema sõna?”
See on Issanda sõna.