14. märts
3. paastulaupäev
Esimene lugemine
Lugemine prohvet Hoosea raamatust: Ho 6:1-6
Nõnda ütleb Issand: Tulge, pöördugem Issanda poole, sest tema on meid murdnud ja tema parandab meid; tema on meid löönud ja tema seob meid! Tema teeb meid elavaks kahe päevaga, kolmandal päeval aitab ta meid üles ja me võime elada tema palge ees. Tundkem siis, püüdkem tunda Issandat: ta tuleb nagu ilus koidupuna; ta tuleb meile nagu vihm, otsekui kevadine vihm, mis niisutab maad. «Mis ma teen sinuga, Efraim? Mis ma teen sinuga, Juuda? Sest teie ustavus on nagu hommikune pilv, nagu varakult haihtuv kaste. Sellepärast olen andnud sulle rooska prohvetite kaudu, olen tapnud sõnadega omaenese suust, ja mu otsused su kohta on lahvatanud nagu valgus. Sest ustavus on see, mida ma tahan, mitte ohver; Jumala tundmine on enam kui põletusohvrid.»
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 51:3-4,18-19,20-21ab
R: Ustavus on see, mida ma tahan, mitte ohver.
Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!
Pese mind hästi mu süüteost
ja puhasta mind mu patust!
R: Ustavus on see, mida ma tahan, mitte ohver.
Sest tapaohvrid ei meeldi sulle, muidu ma annaksin neid;
põletusohvrist ei ole sul head meelt.
Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim,
murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal.
R: Ustavus on see, mida ma tahan, mitte ohver.
Tee head Siionile oma head meelt mööda,
ehita Jeruusalemma müürid!
Siis hakkavad sulle meeldima
õiguse ohvrid, põletusohvrid ja koguohvrid.
R: Ustavus on see, mida ma tahan, mitte ohver.
Salm enne evangeeliumit Lk 15:18
Au Sulle, Jumala Sõna. Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle:
Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees. Au Sulle, Jumala Sõna.
Evangeelium
Lugemine püha Luuka evangeeliumist: Lk 18:9-14
Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna: «Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner. Seisma jäädes palvetas variser endamisi: “Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner. Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.» Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: “Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!» Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.»
See on Issanda sõna.
15. märts
PAASTUAJA 4. PÜHAPÄEV
Esimene lugemine
Lugemine esimesest Saamueli raamatust: 1Sm 16:1b,6-7,10-13a
Issand ütles Saamuelile: „Vala oma õlisarv täis ja mine: mina läkitan su Petlema mehe Iisai juurde, sest ma olen ühe tema poegade seast vaadanud enesele kuningaks.» Saamuel nägi Iisai poega Eliabi ja mõtles: „Kindlasti seisab Issanda ees see, keda Tema tahab võida.» Aga Issand ütles Saamuelile: „Ära vaata tema väljanägemise ja tema pika kasvu peale, sest mina olen teda halvaks pidanud. Sest see ei ole midagi, mis inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.» Ja Iisai laskis oma seitse poega Saamueli eest mööda minna, aga Saamuel ütles Iisaile: „Issand ei ole neid välja valinud» ja küsis Iisai käest: „Kas poisid on kõik siin?» See vastas: „Noorem on veel järel, aga vaata, tema hoiab lambaid.» Siis Saamuel ütles Iisaile: „Läkita ja too ta siia, sest me ei istu lauda enne, kui ta siia tuleb!» Ja Iisai läkitas mehed ning laskis tal tulla; ta oli jumekas, ilusate silmadega ja nägi kaunis välja. Ja Issand ütles: „Tõuse ja võia tema, sest tema see ongi!» Siis Saamuel võttis õlisarve ja võidis tema ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli Taaveti peale sellest päevast peale ja edaspidi.
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 23:23,1-3a,3b-4,5,6
R: Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
Haljale aasale paneb Ta mind puhkama,
vee äärde saadab Ta mind hingama;
Tema kosutab mu hinge.
R: Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
Tema juhatab mind õiguse rööbastesse oma Nime pärast.
Kui ma kõnnin pimedas orus,
ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga;
Su karjasekepp ja Sinu sau, need annavad mulle julgust.
R: Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
Sina katad mu ette laua mu vaenlaste silma all;
Sina võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis.
Suisa headus ja heldus käivad minuga kõik mu elupäevad,
eluajaks ma jään Issanda kotta.
R: Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
Teine lugemine
Lugemine apostel Pauluse kirjast efeslastele: Ef 5:8-14
Vennad! Varem te olite pimedus, nüüd aga olete Issanda abiga valgus. Elage nagu valguse lapsed – valguse vili on ju kõiges, mis on hea ja õige ja tõsi. Mõtelge järele, mis on meelepärane Issandale; ärgu olgu teil osadust pimeduse viljatute tegudega, vaid paljastage nad hoopis! Sest mida nemad salajas teevad, seda on häbi nimetadagi. Aga kõik, mida Valgus paljastab, saab nähtavaks; kõik, mis nähtavaks saab, on aga Valgus, mispärast ongi öeldud: „Ärka üles, uinuja, ja tõuse üles surnuist, siis särab sulle Kristus!»
See on Jumala sõna.
Salm enne evangeeliumit Jh 8:12b
Au Sulle, Jumala Sõna. Mina olen maailma valgus,
kes minu järel käib, sellel on eluvalgus. Au Sulle, Jumala Sõna.
Evangeelium
Lugemine püha Johannese evangeeliumist: Jh 9:1-41
Teed käies nägi Jeesus üht sündimisest saadik pimedat inimest ja Ta jüngrid küsisid Tema käest: «Rabi, kes on pattu teinud, kas tema või ta vanemad, et ta pime on sündinud?» Jeesus vastas: «Ei ole pattu teinud ei tema ega ta vanemad, vaid temas peavad saama avalikuks Jumala teod. Me peame tegema Selle tegusid, kes minu on läkitanud, niikaua kui päev on, sest tuleb öö, mil keegi ei saa midagi teha. Nii kaua kui mina olen maailmas, olen ma maailma valgus.» Nende sõnade järel ta sülitas maha, tegi süljest muda, võidis mudaga tema silmi ja ütles talle: «Mine pese silmi Siiloahi tiigis!» (‘Siiloah’ tähendab ‘Läkitatu’. ) Siis pime läks sinna ja pesi silmi ning tuli nägijana tagasi. Naabrid ja need, kes teda enne olid näinud kerjamas, ütlesid siis: «Eks see ole seesama mees, kes istus ja kerjas?» Ühed ütlesid: «Jah, seesama,» aga teised: «Ei, ta on ainult tema moodi.» Tema ise ütles: «See olen mina!» Siis nad küsisid: «Kuidas siis su silmad lahti läksid?» Tema vastas: «Inimene, keda Jeesuseks hüütakse, tegi muda, võidis mu silmi ja ütles mulle: ‘Mine Siiloahi tiigi äärde ja pese silmi!’ Kui ma siis läksin ja pesin, sain ma nägijaks.» Siis nad küsisid tema käest: «Kus ta on?» aga tema ütles: “Ma ei tea.» Nad viisid selle, kes enne oli pime olnud, variseride juurde, sest see oli hingamispäev, kui Jeesus muda tegi ja ta silmad avas. Nüüd küsisid ka variserid tema käest, kuidas ta oli nägijaks saanud. Tema ütles neile jälle: «Ta pani muda mu silmade peale ja ma pesin neid ja näen.» Siis ütlesid mõned variseridest: «See inimene ei ole Jumala juurest, sest ta ei pea hingamispäeva,» aga teised ütlesid: «Kuidas võib patune inimene teha niisuguseid tunnustähti?» ja nad olid eri meelt. Siis nad rääkisid uuesti pimedaga: «Mis sina ütled tema kohta? Ta ju tegi lahti sinu silmad?» Aga pime ütles: «Ta on prohvet!» Siis ei tahtnud juudid uskuda, et ta oli pime olnud ja nägijaks saanud, enne kui nad olid kutsunud ette selle vanemad, kes oli nägijaks saanud, ning nende käest küsinud: «Kas see on teie poeg, kelle te ütlete sündinud pimeda olevat? Kuidas ta siis nüüd näeb?» Tema vanemad kostsid: «Me teame, et see on meie poeg ja et pimedana on ta ilmale tulnud, aga kuidas ta nüüd näeb, seda me ei tea – või kes ta silmad lahti tegi, seda meie ei tea; küsige tema enda käest, ta on küllalt vana ja võib ise enda kohta rääkida.» Seda ütlesid ta vanemad, sest nad kartsid juute; juudid olid juba nõuks võtnud, et kui keegi tema Messiaks tunnistab, heidetakse see sünagoogist välja. Sellepärast ta vanemad ütlesidki: «Ta on küllalt vana, küsige tema enda käest.» Siis nad kutsusid veelkord selle, kes oli pime olnud, ja ütlesid talle: «Anna Jumalale au! Meie teame, et see inimene on patune.» Tema aga vastas: «Kas ta patune on, seda ma ei tea, aga ühte ma tean: ma olin pime, aga nüüd ma näen.» Nemad ütlesid talle: «Mis ta sulle tegi? Kuidas ta tegi su silmad lahti?» Mees vastas: «Ma juba ütlesin teile, aga teie ei kuulanud. Miks te jälle tahate kuulda? Kas tahate teie ka tema jüngriteks hakata?» Siis nad sõimasid teda ja ütlesid: «Sina oled tema jünger, aga meie oleme Moosese jüngrid. Meie teame, et Jumal on Moosesega rääkinud, aga sellest mehest me ei tea, kust tema on.» Mees kostis: «See ongi õige imelik, et teie ei tea, kust ta on, kui ta ometi tegi lahti minu silmad. Me teame, et Jumal patuseid ei kuule, aga kui keegi on jumalakartlik ja teeb Tema tahtmist, siis seda Ta kuuleb. Ei ole iial kuuldud, et keegi teeb lahti sündinud pimeda silmad. Kui ta ei oleks Jumala juurest, ei võiks ta midagi teha.» Nemad kostsid talle: «Ise sa oled lausa pattudes sündinud, ja tahad meid õpetada?» ja heitsid ta sünagoogist välja. Jeesus sai kuulda, et nad olid ta välja heitnud ja küsis tema käest, kui nad kokku said: «Kas sa usud Inimese Pojasse?» Tema kostis: «Kes see on, isand, et ma saaksin temasse uskuda?» Jeesus ütles talle: «Sa näed ju teda: see, kes sinuga räägib, see ta on.» Aga tema lausus: «Ma usun, Issand!» ja kummardas teda. Jeesus ütles: «Mina olen tulnud siia maailma kohut mõistma, et nendest, kes ei näe, saaksid nägijad, ja nägijatest pimedad.» Seda kuulsid mõned variserid, kes olid Tema juures, ja ütlesid Talle: «Kas ka meie oleme pimedad?» Jeesus ütles neile: «Kui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu. Aga et te nüüd ütlete: ‘Meie näeme’, siis jääb teie patt teile alles.»
See on Issanda sõna.
või lühidalt
Lugemine püha Johannese evangeeliumist: Jh 9:1,6-9,13-17,34-38
Teed käies nägi Jeesus üht sündimisest saadik pimedat inimest. Ta sülitas maha, tegi süljest muda, võidis mudaga tema silmi ja ütles talle: «Mine pese silmi Siiloahi tiigis!» (‘Siiloah’ tähendab ‘Läkitatu’. ) Siis pime läks sinna ja pesi silmi ning tuli nägijana tagasi. Naabrid ja need, kes teda enne olid näinud kerjamas, ütlesid siis: «Eks see ole seesama mees, kes istus ja kerjas?» Ühed ütlesid: «Jah, seesama,» aga teised: «Ei, ta on ainult tema moodi.» Tema ise ütles: «See olen mina!» Nad viisid selle, kes enne oli pime olnud, variseride juurde, sest see oli hingamispäev, kui Jeesus muda tegi ja ta silmad avas. Nüüd küsisid ka variserid tema käest, kuidas ta oli nägijaks saanud. Tema ütles neile jälle: «Ta pani muda mu silmade peale ja ma pesin neid ja näen.» Siis ütlesid mõned variseridest: «See inimene ei ole Jumala juurest, sest ta ei pea hingamispäeva,» aga teised ütlesid: «Kuidas võib patune inimene teha niisuguseid tunnustähti?» ja nad olid eri meelt. Siis nad rääkisid uuesti pimedaga: «Mis sina ütled tema kohta? Ta ju tegi lahti sinu silmad?» Aga pime ütles: «Ta on prohvet!» Nemad kostsid talle: «Ise sa oled lausa pattudes sündinud, ja tahad meid õpetada?» ja heitsid ta sünagoogist välja. Jeesus sai kuulda, et nad olid ta välja heitnud ja küsis tema käest, kui nad kokku said: «Kas sa usud Inimese Pojasse?» Tema kostis: «Kes see on, isand, et ma saaksin temasse uskuda?» Jeesus ütles talle: «Sa näed ju teda: see, kes sinuga räägib, see ta on.» Aga tema lausus: «Ma usun, Issand!» ja kummardas teda.
See on Issanda sõna.