22. jaanuar
2. nädala neljapäev
Esimene lugemine
Lugemine Esimesest Saamueli raamatust: 1 Sm 18:6-9; 19:1-7
Ja kui nad olid kodu poole tulemas, pärast seda kui Taavet oli vilisti maha löönud, läksid naised kõigist Iisraeli linnadest lauldes ja tantsides kuningas Saulile vastu, olles rõõmsad trummide ja simblitega. Ja tantsivad naised laulsid vastastikku ning ütlesid: „Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!” Siis Sauli viha süttis väga põlema, sest seesugune kõne oli ta meelest paha, ja ta ütles: „Taavetile annavad nad kümme tuhat, aga minule annavad tuhat! Nüüd puudub tal veel ainult kuningriik!” Ja sellest päevast alates hakkas Saul Taavetile kõõrdi vaatama. Ja Saul rääkis oma pojale Joonatanile ja kõigile oma sulaseile, et nad surmaksid Taaveti; aga Sauli pojale Joonatanile meeldis Taavet väga. Ja Joonatan teatas Taavetile, öeldes: „Mu isa Saul püüab sind surmata. Ole siis nüüd hommikul valvel, jää varjule ja peida ennast! Mina aga lähen ja seisan oma isa kõrvale väljal, kus sinagi oled, ja ma räägin isaga sinu pärast; kui ma midagi märkan, siis ma teatan sulle.” Ja Joonatan kõneles Taavetist head oma isale Saulile ning ütles temale: „Kuningas ärgu tehku pattu oma sulase Taaveti vastu, sest tema ei ole sinu vastu pattu teinud ja pealegi on ta teod olnud sulle väga head! Ta pani kaalule oma elu ja lõi vilisti maha, ja Issand andis nõnda kogu Iisraelile suure võidu; sa nägid seda ise ja olid rõõmus. Miks sa tahad nüüd teha pattu süütu vere vastu ja Taaveti põhjuseta surmata?” Ja Saul kuulas Joonatani häält ning Saul vandus: „Nii tõesti kui Issand elab, teda ei surmata!” Siis Joonatan kutsus Taaveti ja andis temale edasi kõik need sõnad; ja Joonatan viis Taaveti Sauli juurde ning Taavet oli Sauli teenistuses nagu ennegi.
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 56:2-3, 9-10, 12-13
R: Ma loodan Jumala peale, ei ma karda.
Ole mulle armuline, Jumal, sest inimesed tahavad mind rünnata,
ühtelugu kipuvad sõjamehed mu kallale!
Mu varitsejad püüavad mind rünnata kogu päeva,
sest palju on neid, kes mu vastu kõrgilt sõdivad.
R: Ma loodan Jumala peale, ei ma karda.
Minu pagulaspäevad olid sa ära lugenud;
pane Sina mu pisarad oma lähkrisse; eks need ole Su raamatus?
Kord peavad taganema mu vaenlased sel päeval, mil ma hüüan;
seda ma tean, sest Jumal on minu poolt.
R: Ma loodan Jumala peale, ei ma karda.
Jumala peale ma loodan, ei ma karda;
mida võibki mulle teha inimene?
Jumal, minu peal on tõotused, mis ma Sinule andsin;
ma tasun Sulle tänuohvrid.
R: Ma loodan Jumala peale, ei ma karda.
Halleluuja 2 Tm 1:10b
Halleluuja. Meie Päästja Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma,
ning on evangeeliumi kaudu toonud meile elu. Halleluuja.
Evangeelium
Lugemine püha Markuse evangeeliumist: Mk 3, 7-12
Jeesus läks koos oma jüngritega eemale järve poole. Ja Talle järgnes suur rahvahulk Galileast ja Juudamaalt ja Jeruusalemmast ja Idumeast ja sealtpoolt Jordanit ja Tüürose ja Siidoni ümbrusest - suur rahvahulk tuli Ta juurde, kui saadi kuulda, mida kõike Jeesus teeb. Ja Ta ütles oma jüngritele, et Talle hoitaks väike paat valmis rahvahulga pärast, et see Tema peale ei tungiks, sest Ta tegi terveks paljusid, nii et Tema peale rõhusid kõik need, keda vaevas mingi häda, püüdes Teda puudutada. Ja rüvedad vaimud, kui nad nägid Jeesust, langesid Ta ette maha ja kisendasid: „Sina oled Jumala Poeg!” Ja Ta hoiatas neid kõvasti, et nad ei teeks Teda tuntuks.
See on Issanda sõna.
23. jaanuar
2. nädala reede
Esimene lugemine
Lugemine Esimesest Saamueli raamatust: 1 Sm 24:3-21
Siis võttis Saul kolm tuhat meest, valitud kogu Iisraelist, ja läks otsima Taavetit ja tema mehi Kaljukitse kaljudelt. Ja kui ta jõudis tee ääres olevate lambatarade juurde, siis oli seal koobas; ja Saul läks sisse oma asjale. Aga Taavet ja tema mehed istusid koopa tagumises sopis. Ja Taaveti mehed ütlesid talle: „Näe, see on päev, millest Issand sulle on kõnelnud: Vaata, ma annan su vaenlase su kätte ja talita temaga, nagu su silmis hea on!” Ja Taavet tõusis ning lõikas salaja ära Sauli kuuehõlma. Aga pärast seda torkas Taavetit südametunnistus, et ta Sauli hõlma oli ära lõiganud, ja ta ütles oma meestele: „Issanda pärast jäägu minust kaugele, et ma seda teeksin oma isandale, Issanda võitule, et pistaksin oma käe tema külge! Sest tema on Issanda võitu!” Ja Taavet hoidis sõnadega tagasi oma mehed ega lubanud neid kippuda Sauli kallale; ja Saul tõusis koopast ning läks oma teed. Aga seejärel tõusis Taavet ja läks koopast välja ja hüüdis Saulile järele ning ütles: „Mu isand kuningas!” Kui Saul vaatas taha, siis heitis Taavet silmili maha ja kummardas. Ja Taavet ütles Saulile: „Mispärast sa kuulad inimeste jutte, kes ütlevad: Vaata, Taavet otsib su õnnetust? Vaata, nüüd sa nägid ju oma silmaga, kuidas Issand andis sind täna koopas minu kätte. Mulle öeldi, et ma su tapaksin, aga ma halastasin su peale, sest ma ütlesin: Mina ei pista kätt oma isanda külge, sest ta on Issanda võitu. Ja mu isa, näe, vaata ka ise oma kuuehõlma mu käes! Sest kui ma lõikasin ära su kuuehõlma ega tapnud sind, siis pead sa mõistma ja nägema, et mul pole mõttes kurja ega üleastumist ja et ma pole pattu teinud sinu vastu, kuigi sa varitsed mu hinge, et seda võtta! Issand mõistku kohut minu ja sinu vahel, ja Issand maksku sulle kätte minu eest, aga minu käsi ei puutu sinusse, nagu ütleb muistse põlve vanasõna: „Õelaist tuleb välja õelus, aga minu käsi ei puutu sinusse!” Kellele on Iisraeli kuningas läinud järele? Keda sa taga ajad? Surnud koera, ühte kirpu! Issand olgu kohtumõistjaks ja mõistku kohut minu ja sinu vahel; Tema nähku ja seletagu mu riiuasja ning mõistku mind õigeks sinu käest!” Kui Taavet oli kõnelnud need sõnad Saulile, siis küsis Saul: „Kas see on sinu hääl, mu poeg Taavet?” Ja Saul tõstis häält ja nuttis. Ja ta ütles Taavetile: „Sina oled minust õiglasem, sest sa oled teinud mulle head, mina aga olen teinud sulle kurja! Sa oled täna jutustanud, kuidas sa tegid mulle head: ehk küll Issand andis mu sinu kätte, sa siiski ei tapnud mind! Sest kui keegi leiab oma vaenlase, kas ta laseb teda heaga ära minna? Issand tasugu sulle heaga selle eest, mis sa täna mulle tegid! Ja nüüd, vaata, ma tean, et sina saad tõesti kuningaks ja et Iisraeli kuningriik püsib sinu käes.
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 57:2, 3-4, 6+11
R: Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline.
Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline,
sest Sinu juures otsib mu hing pelgupaika
ja ma kipun su tiibade varju,
kuni õnnetus möödub!
R: Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline.
Ma hüüan Jumala, Kõigekõrgema poole,
Jumala poole, kes juhib mu asja.
Küll Ta läkitab abi taevast ja päästab mu;
Ta annab laimatavaks selle, kes tahtis mind rünnata.
Küll Jumal läkitab oma helduse ja ustavuse.
R: Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline.
Ülenda, Jumal, üle taevaste,
üle kogu maailma oma auhiilgus!
Sest suur on Sinu heldus kuni taevani
ja Su tõde kuni ülemate pilvedeni.
R: Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline.
Halleluuja 2Kr 5:19
Halleluuja. Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma enesega
ning on pannud meisse lepitussõna. Halleluuja.
Evangeelium
Lugemine püha Markuse evangeeliumist: Mk 3, 13-19
Jeesus läks üles mägedesse ja kutsus enese juurde, keda Ta ise tahtis, ja need tulid Tema juurde. Ja ta seadis kaksteist, keda Ta ka nimetas apostliteks, et need oleksid Temaga ja et Ta võiks nad läkitada kuulutama ja et neil oleks meelevald kurje vaime välja ajada. Ja Ta seadis need kaksteist: Siimona, ja pani talle nimeks Peetrus, ja Jaakobuse, Sebedeuse poja, ning Jaakobuse venna Johannese, ja pani neile nimeks Boanerges, see on Kõuepojad, ja Andrease ja Filippuse ja Bartolomeuse ja Matteuse ja Tooma ja Jaakobuse, Alfeuse poja, ja Taddeuse ja Siimon Kananaiose ja Juudas Iskarioti, kes Tema ära andis.
See on Issanda sõna.