Aastaringi 17. laupäev
Esimene lugemine
Lugemine Kolmandast Moosese raamatust: 3 Ms 25:1, 8-17
Issand rääkis Moosesega Siinai mäel, öeldes: «Loe enesele seitse aastanädalat, seitse korda seitse aastat: nõnda saab sulle seitsme aastanädala aega nelikümmend üheksa aastat. Siis lase seitsmenda kuu kümnendal päeval kõlada sarvehäält: lepituspäeval kõlagu sarv kogu maal! Ja pühitsege viiekümnendat aastat ning kuulutage vabakslaskmist kõigile elanikele maal; see olgu teile juubeliaastaks: igaüks teist saab tagasi oma pärisosale ja igaüks pöördub oma suguvõsa juurde. Viiekümnes aasta olgu teile juubeliaastaks: ärge külvake, ärge lõigake isevõrsunud vilja ja ärge noppige hoolduseta kasvanud viinamarju! Sest juubeliaasta olgu teile püha: sööge põllult, mida see ise kannab! Niisugusel juubeliaastal peab igaüks saama tagasi oma pärisosale! Ja kui te maaomandi oma ligimesele müüte või oma ligimeselt ostate, siis ärge üksteist tüssake! Osta oma ligimeselt, arvestades aastaid pärast juubeliaastat; tema müügu sulle, arvestades saagiaastaid: seevõrra kui aastaid on rohkem, suurenda oma ostuhinda, ja seevõrra kui aastaid on vähem, vähenda oma ostuhinda, sest ta peab sulle müüma saagi kohaselt. Ükski ärgu tüssaku oma ligimest, vaid kartku oma Jumalat, sest mina olen Issand, teie Jumal!»
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 67:2-3, 5+8
R: Jumal, sinule laulgu tänu kõik rahvad!
Jumal olgu meile armuline ja õnnistagu meid;
ta lasku oma pale paista meie peale,
et maa peal tuntaks sinu teed,
kõigi rahvaste seas sinu päästet!
R: Jumal, sinule laulgu tänu kõik rahvad!
Rõõmutsegu rahvad ja hõisaku rahvahõimud,
sest sina mõistad rahvale kohut õigluses
ja juhatad rahvahõime maa peal!
Jumal õnnistagu meid
ja kõik ilmamaa otsad kartku teda!
R: Jumal, sinule laulgu tänu kõik rahvad!
Halleluuja Ps 119:35, 29
Halleluuja: Lase mind käia sinu käskude jalgrajal
ja kingi mulle armust oma Seadus! Halleluuja
Evangeelium
Lugemine Püha Matteuse evangeeliumist: Mt 14:1-12
Tol ajal sai nelivürst Heroodes kuulda, mida Jeesusest räägiti. Ja ta ütles oma meestele: «See on Ristija Johannes! Tema on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad imeväed tema kaudu.» Heroodes oli ju Johannese kinni võtnud, aheldanud ja pannud vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast, sest Johannes oli talle öelnud: «Sa ei tohi teda pidada!» Ja Heroodes oleks tahtnud Johannese tappa, kuid kartis rahvast, sest Johannest peeti prohvetiks. Aga kui tuli Heroodese sünnipäev, tantsis Heroodiase tütar nende keskel ja meeldis Heroodesele, nõnda et ta vandega tõotas talle anda, mida ta iganes soovib. Tema aga lausus oma ema õhutusel: «Anna mulle vaagnal Ristija Johannese pea!» Kuningas kurvastas, kuid vande ja piduliste pärast käskis talle selle anda. Ja ta saatis vanglasse mehed Johannesel pead otsast lööma. Ja Johannese pea toodi vaagnal ja anti tüdrukule ning too viis selle oma emale. Ja Johannese jüngrid tulid, viisid ta surnukeha ära ja matsid maha ning tulid ja teatasid sellest Jeesusele.
See on Issanda sõna.
Aastaringi 18. pühapäev B
Esimene lugemine
Lugemine Teisest Moosese raamatust: 2Ms 16:2-4, 12-15
Kogu Iisraeli rahvas hakkas kõrbes Moosese ja Aaroni vastu nurisema ja neile ütlema: „Oleksime me ometi ära surnud Issanda käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapottide juures ja oma kõhu leiba täis sõime! Aga teie tõite meid välja siia kõrbe, et kõik see rahvas nälga sureks.” Siis Issand ütles Moosesele: „Vaata, mina tahan teile lasta leiba sadada taevast; rahvas mingu välja ja kogugu iga päev selle päeva osa. Mina panen nad proovile, kas nad käivad minu sõna järele või mitte. Ma olen kuulnud Iisraeli laste nurisemist. Ütle neile: ‘Õhtul on teil liha süüa ja hommikul saavad teie kõhud leiba täis ning te mõistate, et mina, teie jumal, olen Issand.’ ”– Ja sündis, et õhtul tulid vutid üle kogu leeri ning hommikul oli kogu leeri ümber kastekord maas, ja kui kaste tõusis, siis olid kõrbes maas kuivad, härmatise moodi terakesed. Kui Iisraeli lapsed neid nägid, küsisid nad üksteise käest: „Mis see on?” sest nad ei teadnud, mis see oli. Siis Mooses ütles neile: „See on see leib, mis Issanda teile süüa annab”.
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 78:3+4cdef, 23-24, 25+54
R: Issand andis oma rahvale taeva vilja.
Mis me oleme kuulnud ja teada saanud,
mis meie vanemad on meile jutustanud,
seda me ei salga oma laste eest,
seda me jutustame tulevale põlvele.
R: Issand andis oma rahvale taeva vilja.
Tema andis käsu pilvedele üleval,
Tema tegi lahti taeva väravad,
laskis mannat sadada nende peale toiduks
ja andis neile taeva vilja.
R: Issand andis oma rahvale taeva vilja.
Igamees sõi inglite leiba,
Issand läkitas neile toitu küllaga.
Siis Ta tõi nad oma pühale maale,
mägedele, mis Tema vägev käsi oli võtnud.
R: Issand andis oma rahvale taeva vilja.
Teine lugemine
Lugemine apostel Pauluse kirjast efeslastele: Ef 4:17, 20-24
Vennad! Ma ütlen ja vannutan teid Issanda nimel: ärge elage enam nõnda, nagu elavad uskmatud, kelle mõtlemine viib tühja. Teie ei ole Kristuse käest niisugust elu õppinud: te olete ju Temast kuulnud ja teile on õpetatud seda tõde, kes on Jeesus. Pange maha vana inimene, kes sõgeduses ja himuruses hukka läheb, jätke maha oma endine eluviis, saage meele ja mõtte poolest uueks inimeseks, kes on loodud Jumala sarnaseks, tõesti õiglaseks ja pühaks.
See on Jumala sõna.
Halleluuja Mt 4:4
Halleluuja: Inimene ei ela üksnes leivast,
vaid igast sõnast, mis tuleb Jumala suust. Halleluuja.
Evangeelium
Lugemine Püha Johannese evangeeliumist: Jh 6:24-35
Kui inimesed nägid, et Jeesust ega Tema jüngreid seal kaldal ei olnud, läksid nad paatidega Teda Kapernaumast otsima. Kui nad Ta teiselt kaldalt kätte leidsid, küsisid nad: „Rabi, millal sina siia tulid?” Jeesus vastas neile: „Tõesti, tõesti, mina ütlen teile: te ei otsi mind mitte selle pärast taga, et te nägite imetähti, vaid et te sõite leiba ja saite kõhud täis! Ärge nähke vaeva selle toidu pärast, mis rikki läheb, vaid selle pärast, mis jääb igaveseks eluks, mida Inimese Poeg teile annab, sest Jumal Isa on tema oma pitseriga märkinud.” Nemad küsisid: „Mis me peame siis tegema, et meie teod oleksid Jumalale meelepärased?” Jeesus vastas: „Jumalale meelepärane tegu on see, et te usute sellesse, kelle tema on läkitanud.” Nemad ütlesid: „Mis tunnustähe sa meile teed, et me võiksime seda näha ja sind uskuda? Meie isad sõid kõrbes mannat, nagu pühakiri ütleb: Tema andis neile leiba süüa taevast.” Jeesus vastas: „Tõesti, tõesti, mina ütlen teile: mitte Mooses ei annud neile leiba taevast, vaid minu Isa; tema annab teile ka nüüd tõelise leiva taevast, sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.” Siis ütlesid nemad: „Isand, anna seda leiba meile alati!” Jeesus vastas: „Mina olengi eluleib; kes minu juurde tuleb, see ei tunne iial nälga ja kes minusse usub, see ei tunne iial janu.”
See on Issanda sõna.