2. veebruar
4. nädala esmaspäev
Esimene lugemine
Lugemine Teisest Saamueli raamatust: 2 Sm 15:13-14, 30, 16:5-13
Üks teatetooja tuli Taavetile ütlema: „Iisraeli meeste südamed hoiavad Absalomi poole.” Siis ütles Taavet kõigile oma sulastele, kes olid koos temaga Jeruusalemmas: „Tõuskem ja põgenegem, sest muidu pole meil pääsu Absalomi eest! Rutakem minekule, et ta äkitselt ei saaks meid kätte, ei tooks meile õnnetust ega lööks linna mõõgateraga maha!” Aga Taavet läks üles Õlimäele, läks ja nuttis, ta pea oli kaetud ja ta käis paljajalu; ja kõik koos temaga olev rahvas oli katnud oma pea, ja nad läksid üles ning nutsid lakkamata. Kui kuningas Taavet jõudis Bahuurimisse, vaata, siis tuli sealt välja mees Sauli perekonna suguvõsast, Simei nimi, Geera poeg; ta tuli ja sajatas üha ning viskas kividega Taavetit ja kuningas Taaveti kõiki sulaseid, kuigi kogu rahvas ja kõik kangelased olid temast paremal ja vasakul. Ja sajatades ütles Simei nõnda: „Mine ära, mine ära, sina veremees ja kõlvatu! Issand tasub sulle kõik Sauli soo vere, kelle asemel sa oled saanud kuningaks. Issand annab kuningriigi su poja Absalomi kätte. Jah, vaata, nüüd oled sa ise õnnetuses, sest sa oled veremees.” Abisai, Seruja poeg, ütles kuningale: „Miks tohib see surnud koer sajatada mu isandat kuningat? Luba ma lähen ja raiun ta pea maha!” Aga kuningas vastas: „Mis on teil minuga tegemist, Seruja pojad? Kui ta sajatab ja kui Issand on temale öelnud: Sajata Taavetit!, kes siis tohib küsida: Miks sa teed nõnda?” Ja Taavet ütles Abisaile ja kõigile oma sulaseile: „Vaata, minu oma poeg, kes mu niudeist on välja tulnud, nõuab mu hinge, saati siis nüüd see benjaminlane. Jätke ta rahule ja las ta sajatab, sest Issand on teda käskinud! Vahest Issand vaatab mu viletsuse peale ja vahest Issand tasub mulle heaga tema tänase sajatuse asemel?” Siis läksid Taavet ja tema mehed mööda teed, kuna Simei käis piki mäekülge temaga kohakuti; ta sajatas minnes, viskas kive ja pildus liiva, olles temaga kohakuti.
Psalm Ps 3:2-3, 4-5, 6-7
R: Tõuse üles, Issand, ja päästa mind.
Issand, kui palju on mul vaenlasi,
palju on neid, kes tõusevad mu vastu.
Paljud ütlevad mu hingele:
„Ei ole temal päästet Jumalas!”
R: Tõuse üles, Issand, ja päästa mind.
Aga Sina, Issand, oled kilbiks mu ees,
minu au, Sa tõstad mu pea üles.
Oma häälega ma hüüan Issanda poole
ja Ta vastab minule oma pühalt mäelt.
R: Tõuse üles, Issand, ja päästa mind.
Ma heitsin maha ja uinusin;
ma ärkasin unest, sest Issand toetab mind.
Ei ma karda rahva musttuhandeid, kes igalt poolt
on endid seadnud minu vastu.
R: Tõuse üles, Issand, ja päästa mind.
Halleluuja Lk 7, 16
Halleluuja. Meie seas on tõusnud suur prohvet,
ja Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest! Halleluuja.
Evangeelium
Lugemine püha Markuse evangeeliumist: Mk 5:1-20
Jeesus ja tema jüngrid tulid järve vastaskaldale gerasalaste maale. Ja kohe, kui Jeesus oli paadist välja astunud, tuli talle vastu hauakambritest tulnud rüveda vaimuga inimene, kelle eluase oli hauakambrites ja keda keegi polnud iial saanud isegi ahelatega kinni pidada, sest meest oli küll korduvalt pandud jalaraudu ja ahelaisse, aga iga kord oli ta rebinud katki kõik ahelad oma küljest ja purustanud jalarauad, ning keegi ei suutnud teda taltsutada. Ööd ja päevad läbi viibis ta haudades ja mägedel, karjus ja tagus end kividega. Ja nähes kaugelt Jeesust, jooksis ta ja kummardas tema ette maha ja kisendas valju häälega: „Mis on mul Sinuga asja, Jeesus, kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun Sind Jumala nimel, ära piina mind!” Sest Jeesus ütles talle: „Rüve vaim, mine sellest inimesest ära!” Ja Jeesus küsis temalt: „Mis su nimi on?” Ja ta ütles Talle: „Leegion on mu nimi, sest meid on palju.” Ja ta palus Jeesust väga, et ta ei saadaks neid välja sealt maalt. Aga seal oli mäe peal suur seakari söömas. Ja nad palusid teda: „Saada meid sigadesse, et me läheksime nendesse!” Ja Jeesus andis neile loa. Ja kui rüvedad vaimud olid välja läinud, läksid nad sigadesse. Ja kari sööstis järsakult järve - neid oli ligi kaks tuhat - ning uppus järves. Ja seakarjused põgenesid ning teatasid sellest linnas ja maal. Ja inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud. Ja nad astusid Jeesuse juurde ja nägid kurjast vaimust vaevatut, kelles oli olnud Leegion, istuvat rõivastatult ja selge aruga, ja nad lõid kartma. Ja pealtnägijad jutustasid neile, mis oli juhtunud kurjast vaimust vaevatuga, ja samuti sigadest. Ja nad hakkasid Jeesust paluma, et Ta läheks ära nende paikkonnast. Ja kui Jeesus oli paati astumas, siis mees, kes oli olnud kurjast vaimust vaevatud, palus, et ta võiks jääda Temaga. Ent Jeesus ei lasknud teda jääda, vaid ütles talle: „Mine koju omade juurde ja kuuluta neile, mida kõike Issand sulle on teinud ja et Ta sinu peale on halastanud!” Ja mees läks ja hakkas Kümnelinnamaal kuulutama, mida kõike Jeesus talle oli teinud, ja kõik panid seda imeks.
See on Issanda sõna.
3. veebruar
4. nädala teisipäev
Esimene lugemine
Lugemine Teisest Saamueli raamatust: 2 Sm 18:9-10, 14b, 24-25a, 31-19:3
Siis sattus Absalom Taaveti sulaste ette. Absalom ratsutas muula seljas, ja kui muul jõudis suure oksliku tamme alla, siis jäi Absalom peadpidi tamme külge, jäädes rippuma taeva ja maa vahele, kuna muul läks tema alt edasi. Üks mees nägi seda ja teatas Joabile ning ütles: „Vaata, ma nägin Absalomi tamme küljes rippuvat!” Ja ta võttis kätte kolm oda ning torkas need Absalomile südamesse, kui ta tamme küljes oli alles elus. Taavet istus kahe värava vahel. Kui vahimees läks müüri peale värava katusele ja tõstis oma silmad üles ning vaatas, ennäe, siis tuli üksik mees joostes. Ja vahimees hüüdis ning teatas kuningale. Ja vaata, etiooplane tuli. Ja etiooplane ütles: „Võtku mu isand kuningas kuulda häid sõnumeid, sest Issand on täna nõutanud sulle õiguse kõigi käest, kes olid tõusnud su vastu!” Kuningas küsis etiooplaselt: „Kas nooruk Absalomi käsi käib hästi?” Ja etiooplane vastas: „Sündigu mu isanda kuninga vaenlastega ja kõigiga, kes tõusevad sulle kurja tegema, nõnda nagu sündis selle noorukiga!” Kuningas oli vapustatud. Ta läks üles väravakambrisse ja nuttis. Ja minnes ta rääkis nõnda: „Mu poeg Absalom, mu poeg, mu poeg Absalom! Oleksin mina surnud sinu asemel! Absalom, mu poeg, mu poeg!” Ja Joabile teatati: „Vaata, kuningas nutab ja leinab Absalomi.” Nõnda muutus võit sel päeval leinaks kogu rahvale, sest rahvas kuulis sel päeval öeldavat: „Kuningas on kurb oma poja pärast.”
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 86:1bc-2, 3-4, 5-6
R: Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind.
Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind,
sest ma olen vilets ja vaene!
Hoia mu hinge, sest ma olen vaga!
Päästa Sina, mu Jumal, oma sulane,
kes loodab Sinu peale!
R: Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind.
Ole mulle armuline, Issand,
sest ma hüüan Su poole kogu päeva!
Rõõmusta oma sulase hinge,
sest Sinu poole, Issand,
ma tõstan oma hinge!
R: Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind.
Sest Sina, Issand,
oled hea ja andeksandja,
ja rikas heldusest kõigile,
kes Sind appi hüüavad.
Võta kuulda, Issand, mu palvet,
ja pane tähele mu anumise häält!
R: Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind.
Halleluuja Mt 8, 17
Halleluuja. Kristus on võtnud ära meie haigused
ja kandnud meie tõved. Halleluuja.
Evangeelium
Lugemine püha Markuse evangeeliumist: Mk 5:21-43
Kui Jeesus oli sõitnud paadiga taas vastaskaldale, kogunes suur rahvahulk Tema juurde, ning ta oli järve ääres. Ja tuli üks sünagoogi ülemaid nimega Jairus, langes Jeesust nähes Ta jalge ette maha ja palus Teda väga: „Mu tütreke on hinge vaakumas. Oh et Sa tuleksid, paneksid käed tema peale, et ta saaks terveks ja jääks ellu!” Ja Jeesus läks temaga. Ja suur rahvahulk käis Temaga kaasas ning tungles ta ümber. Ja üks naine, kes oli olnud kaksteist aastat veritõves ning palju saanud kannatada arstide käes ja ära kulutanud kõik, mis tal oli, ega olnud saanud mingit abi, vaid pigem oli ta tõbi läinud halvemaks, olles kuulnud lugusid Jeesusest, läks rahvahulga seas Ta selja taha ja puudutas Tema kuube, sest ta ütles: „Kui ma saaksin Tema kuubegi puudutada, siis ma paraneksin!” Ja kohe kuivas ta vereläte ja ta tundis oma ihus, et ta oli paranenud sellest hädast. Ja Jeesus, tundes endamisi, et vägi oli Temast välja läinud, pööras kohe rahvahulga seas ümber ja küsis: „Kes puudutas mu rõivaid?” Ja ta jüngrid ütlesid Talle: „Sa näed, et rahvahulk Su ümber tungleb, ja küsid veel: „Kes puudutas mind?!” Ent Jeesus vaatas ringi, et näha, kes seda oli teinud. Aga naine, kes teadis, mis talle oli sündinud, tuli kartes ja värisedes ning langes Jeesuse ette ja rääkis Talle kogu tõe. Jeesus lausus aga Talle: „Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga ja ole terve oma vaevast!” Kui Ta alles kõneles, tuldi sünagoogi ülema poolt ja öeldi: „Su tütar on surnud, mis sa enam Õpetajat tülitad!” Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles sünagoogi ülemale: „Ära karda, usu ainult!” Ja Ta ei lasknud endaga kaasa tulla kedagi peale Peetruse ja Jaakobuse ja Jaakobuse venna Johannese. Ja nad tulid sünagoogi ülema kotta ning ta nägi käratsemist ja nutjaid ja valjult itkejaid ja sisse astudes ütles ta neile: „Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!” Ja nad naersid Tema üle. Jeesus aga ajas kõik välja, võttis kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased ning läks sinna, kus oli laps. Ja võttes kinni lapse käest, ütles talle: „Talita kuum!” See on tõlkes: „Tüdruk, ma ütlen sulle, ärka üles!” Ja tüdruk tõusis kohe püsti ja kõndis; ta oli juba kaheteistkümneaastane. Ja nad hämmastusid üliväga. Ja Jeesus keelas neid karmilt, et keegi ei tohi saada seda teada, ja käskis anda tüdrukule süüa.
See on Issanda sõna.