6. märts
2. paastureede
Esimene lugemine
Lugemine esimesest Moosese raamatust: 1Ms 37:3-4,12-13a,17b-28
Iisrael armastas Joosepit enam kui kõiki oma poegi, sest ta oli tema vana ea poeg, ja ta tegi temale kirju kuue. Kui ta vennad nägid, et nende isa armastas teda enam kui kõiki tema vendi, siis nad vihkasid teda ega suutnud rääkida temaga sõbralikult. Kord olid ta vennad läinud Sekemisse oma isa karja hoidma. Ja Iisrael ütles Joosepile: «Eks ole su vennad Sekemis karja hoidmas? Tule, ma läkitan sind nende juurde!» Ja Joosep läks järele oma vendadele ning leidis nad Dotanis. Aga nad nägid teda kaugelt ja enne kui ta jõudis nende juurde, võtsid nad õelalt nõuks ta tappa. Nad ütlesid üksteisele: «Näe, sealt tuleb see unenägude sepitseja! Tulgem nüüd, tapkem ta ära, visakem ta mõnda kaevu ja öelgem, et kuri loom sõi tema ära! Siis saame näha, mis ta unenäod tähendavad!» Kui Ruuben seda kuulis, siis ta tahtis teda nende käest päästa ja ütles: «Ärgem võtkem temalt hinge!» Ja Ruuben ütles neile: «Ärge valage verd, visake ta siia kõrbes olevasse kaevu, aga ärge pange oma kätt tema külge!» Sest ta tahtis tema päästa nende käest ja saata tagasi isa juurde. Ja kui Joosep tuli oma vendade juurde, siis kiskusid need Joosepil kuue seljast, kirju kuue, mis tal seljas oli, ning võtsid ja viskasid ta kaevu; aga kaev oli tühi, selles ei olnud vett. Seejärel nad istusid leiba võtma. Ja kui nad oma silmad üles tõstsid ja vaatasid, ennäe, siis tuli ismaeliitide karavan Gileadist. Nende kaamelid kandsid mitmesugust vaiku, palsamit ja lõhnaainest, ja nad olid sellega teel alla Egiptusesse. Ja Juuda ütles oma vendadele: «Mis kasu sellest on, kui me tapame oma venna ja katame kinni tema vere? Tulge, müüme tema ismaeliitidele, aga meie käed ärgu puudutagu teda, sest ta on meie lihane vend!» Ja ta vennad kuulasid teda. Kui siis Midjani mehed, kaupmehed, mööda läksid, tõmbasid nad Joosepi kaevust välja ja müüsid Joosepi kahekümne hõbetüki eest ismaeliitidele; ja need viisid Joosepi Egiptusesse.
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 105:16-17,18-19,20-21
R: Meenutage Issanda tehtud imetegusid.
Jumal kutsus nälja maa peale,
lõpetas kõik leivajätku.
Ta läkitas nende eele mehe:
Joosep müüdi orjaks.
R: Meenutage Issanda tehtud imetegusid.
Tema jalgu vaevati pakus,
ta kaelgi pandi raudu,
kuni Issanda sõna läks täide,
tema kõne tegi ta puhtaks.
R: Meenutage Issanda tehtud imetegusid.
Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti,
rahvaste valitseja laskis ta valla.
Ta pani tema isandaks oma koja üle
ja kogu oma omandi valitsejaks.
R: Meenutage Issanda tehtud imetegusid.
Salm enne evangeeliumit Jh 3:16
Au Sulle, Jumala Sõna. Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud,
et igaühel, kes Temasse usub, oleks igavene elu. Au Sulle, Jumala Sõna.
Evangeelium
Lugemine püha Matteuse evangeeliumist: Mt 21:33-43,45-46
Jeesus ütles ülempreestritele ja rahvavanematele: «Kuulge teist tähendamissõna! Oli inimene, majaisand, kes istutas viinamäe ja piiras selle aiaga ning õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ja reisis võõrsile. Kui saagiaeg lähenes, läkitas ta oma sulaseid rentnike juurde oma vilja vastu võtma. Aga rentnikud võtsid ta sulased kinni, mõnda nad peksid, mõne tapsid, mõne aga viskasid kividega surnuks. Taas ta läkitas teisi sulaseid, rohkem kui esimesi, ja nad tegid nendega nõndasamuti. Aga lõpuks ta läkitas nende juurde oma poja, mõeldes: “Ehk nad häbenevad mu poega!» Kuid rentnikud rääkisid poega nähes omavahel: “Tema ongi see pärija! Läki, tapame ta ära ja tema pärandi saame meie!» Ja nad võtsid ta kinni ja viskasid viinamäelt välja ja tapsid ära. Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mida ta teeb nende rentnikega?» Nad ütlesid talle: «Ta hukkab need kurjad kurjal kombel ja annab viinamäe teiste rentnike kätte, kes annavad talle vilja õigel ajal.» Jeesus vastas neile: «Kas te pole kunagi lugenud Kirjast: “Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks. See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis?» Seepärast ma ütlen teile: Jumala riik võetakse teie käest ära ja antakse sellele rahvale, kes ta vilja kannab. Kui ülempreestrid ja variserid seda Jeesuse tähendamissõna kuulsid, taipasid nad, et ta räägib seda nende kohta. Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, kuid kartsid rahvahulki, sest need pidasid Jeesust prohvetiks.
See on Issanda sõna.
7. märts
2. paastulaupäev
Esimene lugemine
Lugemine prohvet Miika raamatust: Mi 7:14-15,18-20
Karjata kepiga oma rahvast, Issand, oma pärisosa lambaid, kes elavad omapäi metsas keset viljakat maad! Käigu nad karjas Baasanis ja Gileadis nagu muistseil päevil! Otsekui sinu Egiptusemaalt lahkumise päevil näitan ma neile imetegusid. Kes on Jumal nagu sina, kes annab andeks süü ja läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest, kes ei pea viha mitte igavesti, vaid osutab armu, kes halastab jälle meie peale, tallab maha meie süüteod? Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse. Sina osutad Jaakobile truudust, Aabrahamile armu, nõnda nagu sa meie vanemaile oled vandega tõotanud muistseil päevil.
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 103:1bc-2,3-4,9-10,11-12
R: Halastaja ja armuline on Issand.
Kiida, mu hing, Issandat,
ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
Kiida, mu hing, Issandat,
ja ära unusta ainsatki tema heategu!
R: Halastaja ja armuline on Issand.
Tema annab andeks kõik su ülekohtu,
tema parandab kõik su tõved.
Tema lunastab su elu hukatusest
ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga.
R: Halastaja ja armuline on Issand.
Tema ei riidle lõpmata
ega pea igavesti viha.
Tema ei tee meile meie pattu mööda
ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
R: Halastaja ja armuline on Issand.
Sest otsekui taevas on maast kõrgel,
nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad.
Nii kaugel kui ida on läänest,
nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
R: Halastaja ja armuline on Issand.
Salm enne evangeeliumit Lk 15:18
Au Sulle, Jumala Sõna. Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle:
Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees. Au Sulle, Jumala Sõna.
Evangeelium
Lugemine püha Luuka evangeeliumist: Lk 15:1-3,11-32
Sel ajal: Kõik tölnerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama. Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: «Tema võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega!» Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna: «Ühel inimesel oli kaks poega. Ja noorem neist ütles isale: “Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!» Ja isa jagaski varanduse nende vahel. Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult. Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema. Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma. Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle. Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: “Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga! Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: «Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!»«Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud. Aga poeg ütles isale: “Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!» Ent isa ütles oma sulastele: “Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga ja tooge nuumvasikas, tapke see ja söögem ning olgem rõõmsad, sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!» Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema. Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis maja lähedale, kuulis ta pilli ja tantsimist, ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris, mis see võiks olla. See ütles temale: “Sinu vend on tulnud ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema tagasi täies tervises.» Ent tema vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue ja palus teda. Tema aga vastas isale: “Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega. Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka pannud, tuli tagasi, siis sa tapsid temale nuumvasika!» Isa ütles talle: “Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma. Nüüd aga oli tarvis pidutseda ja rõõmutseda, sest see su vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ning oli kadunud ja on leitud.»
See on Issanda sõna.