29. jaanuar
3. nädala neljapäev
Esimene lugemine
Lugemine Teisest Saamueli raamatust: 2 Sm 7:18-19, 24-29
Siis kuningas Taavet läks ja astus Issanda ette ning ütles: „Issand, mu Jumal, kes olen mina ja kes on mu sugu, et Sa mind senini oled saatnud? Aga sedagi on olnud vähe Su silmis, Issand Jumal, ja seepärast oled Sa rääkinud oma sulase soole ta tulevikust, ja see on õpetus inimesele, Issand Jumal! Ja Sa oled enesele kinnitanud oma Iisraeli rahva, rahvaks Sulle igaveseks ajaks. Ja Sina, Issand, oled saanud neile Jumalaks. Ja nüüd, Issand Jumal, kinnita igaveseks sõna, mis Sa oma sulase ja tema soo kohta oled rääkinud! Ja tee nõnda, nagu Sa oled rääkinud! Siis saab Su nimi igavesti suureks ja öeldakse: Vägede Issand on Iisraeli Jumal! Ja Sinu sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees. Sest Sina, vägede Issand, Iisraeli Jumal, oled oma sulase kõrvale ilmutanud ja öelnud: Mina annan sulle järeltuleva soo. Seepärast on Su sulane leidnud julguse Sind paluda selle palvega. Ja nüüd, Issand Jumal! Sina oled Jumal ja Sinu sõnad on tõde ja Sa oled oma sulasele lubanud seda head; alusta siis nüüd ja õnnista oma sulase sugu, et see jääks igavesti Sinu ette! Sest Sina, Issand Jumal, oled rääkinud ja Sinu õnnistusega õnnistatakse Su sulase sugu igavesti.”
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 132:1bc-2, 3-5, 11-12, 13-14
R: Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.
Issand, meenuta kõiki vaevu,
mis on Taavetil,
kes vandus Issandale,
tõotas Jaakobi Vägevale:
R: Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.
„Ei ma lähe oma maja ulualla
ega heida oma magamisasemele,
ei ma anna und oma silmadele
ega suikumist oma laugudele,
kuni ma leian paiga Issandale,
eluaseme Jaakobi Vägevale!”
R: Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.
Issand on vandunud Taavetile, tõesti, ta ei tagane sellest:
Sinu ihu soost panen ma ühe su aujärjele!
Kui su pojad peavad minu lepingut
ja mu tunnistusi, mis ma neile õpetan,
siis ka nende pojad peavad istuma
igavesti sinu aujärjel!
R: Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.
Sest Issand on valinud Siioni
ja himustanud teda enesele eluasemeks.
See on mu hingamispaik igavesti;
siia ma jään, sest ma olen himustanud seda.
R: Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.
Halleluuja Ps 119, 105
Halleluuja. Sinu sõna on mu jalale lambiks
ja valguseks mu teerajal. Halleluuja.
Evangeelium
Lugemine püha Markuse evangeeliumist: Mk 4, 21-25
Jeesus ütles rahvale: „Kas lamp tuuakse tuppa selleks, et seda panna vaka või voodi alla? Eks ikka selleks, et see pandaks lambijalale?! Sest kõik peidetu on olemas vaid avalikuks saamiseks, kõik varjulepandu vaid päevavalgele tulemiseks. Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!” Ja Jeesus ütles neile: „Pange tähele, mida te kuulete! Mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile, ja teile lisatakse veel juurde, sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.”
See on Issanda sõna.
30. jaanuar
3. nädala reede
Esimene lugemine
Lugemine Teisest Saamueli raamatust: 2 Sm 11:1-4a, 5-10a, 13-17, 27b
Ja järgmisel aastal kuningate sõttamineku ajal läkitas Taavet Joabi ja koos temaga ta sulased ja kogu Iisraeli sõtta, ja nad hävitasid ammonlasi ning piirasid Rabbat; Taavet ise aga jäi Jeruusalemma. Ja ühel õhtul, kui Taavet oli tõusnud voodist ja kõndis kuningakoja katusel, nägi ta katuselt ühte naist ennast pesevat; ja naine oli väga ilus. Kui Taavet läkitas naise kohta teateid pärima, siis öeldi: „Eks see ole Batseba, Eliami tütar, hett Uurija naine!” Siis Taavet läkitas käskjalad teda tooma. Ja kui ta tuli tema juurde, siis Taavet magas tema juures. Ja naine jäi lapseootele; ta läkitas Taavetile teate, öeldes: „Ma olen lapseootel.” Siis Taavet läkitas Joabile sõna: „Saada hett Uurija minu juurde!” Ja Joab saatis Uurija Taaveti juurde. Ja kui Uurija tuli tema juurde, küsis Taavet, kuidas Joabi ja rahva käsi käib ja kuidas on lugu sõjaga. Ja Taavet ütles Uurijale: Mine alla oma kotta ja pese jalgu!” Uurija läks kuningakojast välja ja temale järgnes kuninga kingitus. Aga Uurija heitis magama kuningakoja ukse ette kõigi oma isanda sulaste hulka ega läinud alla oma kotta. Kui Taavetile teatati ja öeldi: „Uurija ei olegi läinud oma kotta”, siis Taavet küsis Uurijalt: „Eks sa ole tulnud teekonnalt? Mispärast sa siis ei ole läinud oma kotta?” Ja Taavet kutsus Uurija, too sõi ja jõi tema juures ja Taavet jootis ta purju; ent õhtul läks Uurija magama oma asemele koos oma isanda sulastega ega läinud alla oma kotta. Aga hommikul kirjutas Taavet Joabile kirja ning andis selle Uurijale kaasa. Ja kirjas oli ta kirjutanud ning öelnud: „Pange Uurija kõige ägedama tapluse esirinda ja taanduge tema tagant, nõnda et ta lüüakse maha ja sureb!” Ja kui siis Joab linna piiras, pani ta Uurija paika, kus ta teadis olevat vahvaid mehi. Ja linna mehed tulid välja ning taplesid Joabi vastu; ja mõned rahva hulgast, Taaveti sulaseist, langesid, ja surma sai ka hett Uurija. Aga see asi, mis Taavet oli teinud, oli Issanda silmis paha.
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 51:3-4, 5-6abcd, 6ef-7, 10-11
R: Ole meile armuline, Jumal, sest me oleme patused.
Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!
Pese mind hästi mu süüteost
ja puhasta mind mu patust!
R: Ole meile armuline, Jumal, sest me oleme patused.
Sest ma tunnen oma üleastumisi
ja mu patt on alati mu ees.
Üksnes Sinu vastu olen ma pattu teinud,
ja olen teinud seda, mis on paha Sinu silmis,
R: Ole meile armuline, Jumal, sest me oleme patused.
et Sa oleksid õiglane oma sõnades
ja selge oma kohtumõistmises.
Vaata, süüteos olen ma sündinud
ja patus on ema mu saanud.
R: Ole meile armuline, Jumal, sest me oleme patused.
Anna mulle kuulda rõõmustust ja rõõmu,
et ilutseksid mu luud-liikmed, mis Sina oled puruks löönud!
Peida oma pale mu pattude eest
ning kustuta kõik mu pahateod!
R: Ole meile armuline, Jumal, sest me oleme patused.
Halleluuja Mt 11, 25
Halleluuja. Õnnistatud oled Sina, Isa, taeva ja maa Issand,
et Sa oled kuningriigi saladused ilmutanud väetitele. Halleluuja.
Evangeelium
Lugemine püha Markuse evangeeliumist: Mk 4, 26-34
Jeesus ütles rahvale: „Nõnda on Jumala riik: nagu inimene viskab seemne maa peale ning heidab magama ja ärkab üles öösel ja päeval, ning seeme tärkab ja loob pea, nõnda et inimene ei tea, kuidas. Maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, seejärel päid, seejärel täit nisutera pea sees. Aga niipea kui vili on küps, saadab ta sirbi, sest lõikusaeg on käes.” Ja Jeesus ütles: „Millega võiksime võrrelda Jumala riiki või millise tähendamissõnaga teda kujutaksime? Sinepiivakesega, mis on, kui see külvatakse maha, väiksem kõigist seemneist maa peal. Ent kui see on külvatud, siis see sirgub ja kasvab suuremaks kõigist taimedest aias ja ajab suured oksad, nii et taeva linnud võivad teha pesa selle varjus.” Ja Jeesus rääkis Jumala sõna paljude selliste tähendamissõnadega, kuivõrd nad suutsid kuulata, aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud Ta neile. Kuid omavahel olles seletas ta oma jüngreile kõik ära.
See on Issanda sõna.