4. peatükk. Erilised hetked Taizé ajaloos
Imed, kohtumised ja üllatavad pöörded
Kas oled mõelnud, kuidas väikesed sündmused võivad muuta ajalugu? Või kuidas üks kohtumise hetk võib muuta tuhandete inimeste elusid? Taizé lugu on täis selliseid hetki – mõned neist dramaatilised, teised vaiksed, aga kõik omamoodi erilised.
Paavstide külaskäigud: Kui Rooma tuli Taizésse
Kujuta ette olukorda: 1986. aasta tavapärane hommik Taizés. Vennad valmistuvad hommikusöögiks, kui äkki tuleb teade – paavst Johannes Paulus II tahab Taizéd külastada! See oli midagi enneolematut – Katoliku Kiriku pea tuleb külastama protestantlikku mungakloostrit!
"Mäletan seda päeva hästi," räägib üks vanematest vendadest. "Üks vend oli nii närvis, et unustas paavstile tooli panna. Johannes Paulus II aga naeratas ja ütles: 'Ära muretse, ma võin ka seista – see teeb mind nooremaks!'"
Paavsti külaskäik polnud lihtsalt viisakusvisiit. Ta ütles midagi, mis jäi kõigile meelde: "Läbisõidul olles võib inimene Taizés ainult peatuda, mitte kunagi jääda, sest teie kutsumus on jagada rõõmu, lootust ja lepitust."
Hiljem on Taizéd külastanud ka teised paavstid. Benedictus XVI ütles pärast külaskäiku: "Taizé on nagu värske allikas keset kuiva maad." Ja paavst Franciscus on öelnud, et Taizé on üks neist kohtadest, kus "Jumala Vaim hingab vabalt."
Raudse eesriide taga: Salajased palved ja põnevad seiklused
1960ndatel ja 1970ndatel toimus midagi eriti põnevat – vennad hakkasid salaja külastama kristlasi Ida-Euroopas. Nad pakkisid oma valged rüüd kohvritesse ja läksid "turistidena" üle raudse eesriide.
Üks vend meenutab: "Kord pidin ma Poolas oma valget rüüd kandma tavaliste riiete all. Oli august ja kohutavalt palav. Piirivalvur vaatas mind kahtlustavalt ja küsis: 'Miks te nii palju higistate?' Ma vastasin: 'Olen šveitslane, pole harjunud sooja ilmaga!' Ta uskus seda!"
Ida-Euroopas toimusid salajased palvused korterites ja keldrites. Üks vend räägib: "Riias kogunesime ühes korteris. Et mitte tähelepanu äratada, tulid inimesed ühekaupa, iga 15 minuti tagant. Naabrid arvasid, et seal toimub sünnipäevapidu – mis mingis mõttes oli õige, sest me tähistasime Jumala armastuse pidupäeva!"
Taizé rist: Lihtne sümbol, sügav tähendus
Oled kindlasti näinud Taizé risti – lihtne puust rist, mille keskel on neli väikest ruutu, mis on tavaliselt oranži või punast värvi. Aga kas tead selle lugu?
1950ndatel palus vend Roger ühel Poola vennal kujundada rist, mis oleks lihtne, aga tähendusrikas. "Me tahtsime midagi, mis meenutaks inimestele, et Kristuse armastus on lihtne ja sügav üheaegselt," selgitab üks vendadest.
Väikesed ruudud ristil sümboliseerivad Kristuse haavu, aga ka nelja ilmakaart – meenutades, et Jumala armastus ulatub kõikjale. Oranž värv valiti algselt, sest see oli odavaim! Aga sellest sai Taizé sümbol – rõõmu ja lootuse värv.
Üks huvitav detail: kui sa vaatad Taizé risti õhtuvalguses, näed, kuidas värvilised ruudud paistavad läbi risti tagaküljelt – justkui meenutades, et Jumala valgus paistab ka läbi meie haavade.
Ootamatud imed ja kummalised juhtumised
Taizé ajalugu on täis väikseid imesid. 1970ndatel oli kogukond kasvanud nii suureks, et oli vaja uut kirikut. Raha aga polnud. Ühel hommikul leidis vend Roger oma laualt ümbriku – sees oli täpselt nii palju raha, kui kiriku ehitamiseks vaja läks! Keegi ei tea siiani, kes selle saatis.
Või lugu "imepärasest veeallikast". 1976. aasta põua ajal hakkasid kogukonna veevarud otsa saama. Vennad otsustasid kaevata uue kaevu. Üks vend, endine geoloog, ütles: "Siin pole mõtet kaevata, siin pole vett." Nad kaevasid ikkagi – ja leidsid ühe parima veeallikaga koha kogus piirkonnas!
Kummaline külaline
Taizé on näinud ka oma osa kummalisi külalisi. Kord tuli külla Jaapani budistlik munk, kes tahtis õppida kristlikku palvet. Ta jäi terveks aastaks! "Ta oli väga distsiplineeritud," meenutab üks vendadest. "Ärkas iga päev kell 4, et mediteerida. Me ütlesime talle, et võib ka hiljem ärgata, aga ta vastas: 'Kui Buddha suutis vara ärgata, suudan mina ka!'"
Dramaatilised hetked
Muidugi on olnud ka raskeid aegu. 1974. aastal põles maha suur osa kloostri hoonetest. Kõik vennad päästsid, mida said. Üks vend jooksis põlevasse hoonesse, et päästa... raamatukogu kass! "Raamatud on asendatavad," ütles ta hiljem, "aga kassil on ainult üks elu!"
2005. aasta traagiline sündmus vend Roger'i surmaga oli raske katsumus. Aga just sel hetkel näitas kogukond oma tõelist vaimu – nad vastasid vihkamisele armastusega. Isegi traagilise sündmuse toimepanija eest palvetati.
Tulevikku vaadates
Täna on Taizé kogukond endiselt täis üllatusi. Näiteks on nad hakanud kasutama päikeseenergiat – "Päike on Jumala kingitus, miks mitte seda kasutada?" ütleb üks vendadest naeratades.
Üks vend on öelnud: "Taizés juhtub iga päev väikseid imesid. Suurim ime on see, et noored tulevad siia otsima ja leiavad. Mitte alati seda, mida nad otsisid, aga alati midagi, mida nad vajasid."
Mis edasi?
Järgmises peatükis sukeldume põnevasse loosse sellest, kuidas Taizé avastas end noortele – või õigemini, kuidas noored avastasid Taizé. Kuuleme, kuidas väikesest vendade kogukonnast sai koht, kuhu igal aastal kogunevad tuhanded noored üle maailma. Näeme, kuidas usaldus, lihtsus ja dialoog pole Taizés mitte lihtsalt ilusad sõnad, vaid elav reaalsus. Ja võib-olla kõige põnevam – saame teada, miks just noored tunnevad end siin nii koduselt. Aga see on juba uus lugu...