en rueesti

Olulised teated ja tulevased sündmused

FANNY DE SIVERSI 100. SÜNNIAASTAPÄEV

Rooma-Katoliku Kirikus tähistame 26. oktoobril 2020 Eesti katoliikliku mõtleja, filosoofi ja tõlkija Fanny de Siversi 100. sünniaastapäeva.

Kava:
kell 15.00 palvus Metsakalmistul
kell 18.00 Püha Missa Peeter-Pauli kirikus
kell 19.30 ''ÜHELT KALDALT TEISELE'' - Ansambli Vox Clamantis kontsert Peeter-Pauli kirikus (Piletid Piletilevist)

Loe edasi: Fanny de Sivers 100.

PÜHAPÄEVAKOOL 2020/2021

Pühapäevakooli tunnid toimuvad pastoraalkeskuses pühapäeviti kell 13.00. Lastemissa - kuu 1. ja 3. pühapäeval kell 11.30 pastoraalkeskuses, III. korrusel. Info

ADMISSIO AD ORDINES

Teisipäeval, 27. oktoobril kell 18 toimub Peeter-Pauli katedraalis Tallinnas Püha Missa, kus piiskop Philippe Jourdan viib läbi meie seminaristi Giosue Schirru preestrikandidaadiks vastuvõtmise riituse Admissio ad Ordines. 
Kõik on kutsutud!

HINGEDEAEG

2. november on hingedepäev. Katedraalis on võimalik jätta lahkunute nimesid koos ohvrianniga vastavalt märgistatud kasti, et me saaksime palvetada lahkunute eest hingedepäeva Missadel.

ADVENDIAJA REKOLLEKTSIOON 2020

Advendiaja rekollektsioon toimub Pirita kloostris 2.-5. detsember. Registreerimiseks võtta ühendust isa Wodekiga, xwodek@gmail.com. 

Info rekollektsiooni kohta: SIIT

Viimased uudised

Fanny de Sivers (neiupõlvenimega Isak) sündis 26. oktoobril 1920 Pärnus. Lahkus Eestist 1941. aastal Saksamaale, abielludes von Siversiga. 1949. aastast elas Prantsusmaal. Ta oli katoliiklik mõtleja, esseist ja tõlkija. Paljude katoliiklaste poolt armastatud Fanny jättis palju Eesti kultuuripärandisse ja oli kaasteeline isa Vello Salo Maarjamaa kirjastuses. Tema huviks oli eesti keele uurimine,...

Vatikan on avaldanud kirja “Samaritanus Bonus“ (Hea samaarlane), mis räägib inimeste hooldamisest elu kriitilistes olukordades ja lõppfaasis. Kirja koostas Usuõpetuse Kongregatsioon ja 25. juunil kiitis selle heaks paavst Franciscus. Tekst laseb meil Hea samaarlase tähendamissõnaga mõelda kannatavale Kristusele, kes on füüsilise valu, ebakindluse ja isegi hinges oleva tühjuse tunnistaja....

Peapiiskop Kęstutis Kėvalas külastas Eestit siinse Leedu kogukonna 40. juubeli puhul, mis toimus laupäeval 10. oktoobril 2020. Pühapäeval pühitses peapiiskop Kęstutis Kėvalas leedukeelse Missa Tallinna Peeter-Pauli katedraalis. Ta kohtus ka piiskop Philippe Jourdaniga, külastas preestriseminari Redemtoris Mater ning osales Leedu kogukonna konverentsil Tallinnas.Eestis ei olnud Kaunase...

Paavst Franciscuse palveintentsioon oktoobriks 2020 on seotud ilmikute, eriti naiste, rolli suurendamisega Kirikus. Paavst palub, et naistele antaks Kirikus suurem juhtiv roll ja nad saaks ka otsustamisest osa võtta. Paavst Franciscusel on tavaks avaldada videosõnum, milles on üksikasjalikult välja toodud tema palveintentsioon igaks kuuks. Video inglise keeles on leitav Vatikani kodulehelt:...

Mis on Katoliku Kirik?

Roomakatoliku Kirik on suurim kristlik kirik maailmas. Katoliiklasi maailmas on umbes 1,3 miljarit inimest. Tegemist on maailma vanima ja apostellikul järgnevusel toimiva kirikuga. Kirikut juhib apostel püha Peetruse ametijärglasena Rooma Paavst. Täna on ametijärglaseks Paavst Franciscus. Kõik katoliiklikud kogudused üle maailma on kogu Kirikuga osaduses, kuuludes piiskopkonda ja alludes Rooma Paavstile.
Katoliku usus inimesed soovivad järgida Kristust, elada koos Jumalaga ning pühenduda sakramentide vastuvõtmisele. Katoliiklased usuvad, et Jumal ilmutab end Pühakirjas, traditsiooni ja pärimuse kaudu. Katoliku kirikus on seitse sakramenti ja katoliiklased usuvad, et Armulauasakramendis muutuvad leib ja vein tegelikult Kristuse Ihuks ja Vereks. 
Kirik aitab tunda Tõde, toetab meid keerulstel hetkedel ning aitab meid raskete otsuste ja valikute tegemisel. Kirik esindab Jeesust Kristust ja katoliiklase suhe Kirikuga on väga lähedane, sest nad soovivad olla lähedase Ülestõusnud Jeesus Kristusega. 
Kui inimene kedagi tõeliselt armastab, siis on ta valmis end talle täielikult andma. Nii ka paljud katoliiklased elavad oma usku elavalt, hoides aus oma katoliikliku pärimust ja traditsiooni ning on pühendunud palveellu ja sakramentide vastuvõtmisele.

Kuidas saada katoliiklaseks?

Kõigepealt peab olema inimesel usku Kolmainu Jumalasse, mis on kõige alus ja allikas. Inimene, kes soovib katoliiklaseks saada, peab tunnistama katoliikliku usku ja peab tunnistama kõike seda, mida roomakatoliku Kirk õpetab ja tunnistab Tõeks. 
Kui inimene on leidnud oma südames, et tema soov on saada katoliiklaseks, peab ta vastu võtma ristimise, kui ta pole varem juba ristitud, sest kristlik Kirik tunnistab ühtainsat ristimist. Kui on varem ristitud inimene, siis usu äratundmise läbi siseneb ta Kirikusse andes tunnistust oma usust ning võtab vastu Armulauasakramenti, kus leib ja vein on pühitsemise kaudu muutunud Kristuse Ihuks ja Vereks. 
Nii laste ristimise kui ka täiskasvanute soovist saada katoliiklaseks tuleb võtta ühendust katoliku vaimulikuga, kes aitab inimesi saada Jumala rahvaks, sest Kirikusse sisenemine vajab teatavat ettevalmistust ja kirikuõpetuse tundmist. Väikelaste puhul paluvad vanemad lapse ristimist Kirikult.

Kontakt

Apostellik Administratuur Eestis
Vene 18
10123 Tallinn
Kantselei tel 6446367
kantselei.ppk@gmail.com

Toeta kirikut!

Toeta kirikut vastavalt oma võimalustele ja südametunnistusele.
Ülekanded võib teha:
Rooma-katoliku kiriku Peeter-Pauli kogudus
a/k EE022200001120059545 

Copyright © 2020 Katoliku Kirik Eestis. All Rights Reserved.

Search