en rueesti

Olulised teated ja tulevased sündmused

PONTIFIKAALMISSA (piiskopkonna Missa) 29.09.2024 A.D

Copywrite. Tallinna Piiskopkond

KATEHHEES EUHARISTIAST 2024/2025

Kohtumised toimuvad esmaspäeviti (alates 16.09) kell 18.45 koguduse kantseleis. Kontakt: isa Wodek, xwodek@gmail.com Loe lisa: Katehhees

PIIBLIRING 2024/2025

Kohtumised toimuvad teisipäeviti (alates 17.09) kell 18.45 koguduse kantseleis. Kontakt: isa Wodek, xwodek@gmail.com Loe lisa: Piibliring

IGA PÄEV - ONLINE ROOSIPÄRG

Esmaspäev, teisipäev, neljapäev - eesti keeles, kl. 22.00; Reede - vene keeles, kl. 22.00. Info

TALLINNA PIISKOPKONNA PIDULIKUD SÜNDMUSED NOVEMBRIS

Programm on leitav SIIT

TAIZE TALLINN

Taize kohtumine Tallinnas 28.12.2024-01.01.2025. Loe lisaks: Taizé 

Praktiline info katoliiklastele ja teated: Taize katoliiklastele

PEAPIISKOP EDUARD PROFITTLICHI KODULEHT

Jumala sulase Eduard Profittlichi koduleht asub aadressil: www.profittlich.eu

Viimased uudised: Eesti

Paavst Pius XI asutas 1. detsembril 1924 kogu Eesti Vabariigi territooriumi hõlmava Apostelliku Administratuuri, mille ülesandeks oli vaimulikult teenida kõiki siinseid katoliiklasi. Selle aasta 26. septembril ülendas paavst Franciscus Eesti Apostelliku Administratuuri piiskopkonna staatusesse, ametliku nimega Tallinna piiskopkond.   Tähistades saja aasta möödumist Eesti Apostelliku...

Eelmise aasta 12. mail asutati Malta Ordu Sihtasutus Eestis ning 29. juunil avati Tallinnas Malta Ordu suursaatkond. 2.- 6. mail oli Eesti delegatsioonil võimalus esmakordselt osaleda traditsioonilisel Lourdes´is toimuval Malta Ordu ülemaailmsel palverännakul, mis oli pühendatud Neitsi Maarjale. See erakordne sündmus tuhandete malteeserite (Malta Ordu vabatahtlikud) osavõtul oli mõjuvõimas ja...

"Usu avastamise tee” katehhees 2024 alustab alates 14. oktoobrist. Kohtumised toimuvad esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 19:00 Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse koguduse pastoraalkeskuse III korrusel.  Tegemist on katehheesiga noortele ja täiskasvanutele, kes soovivad paremini ja teadlikumalt anda tunnistust oma usust. See katehhees võimaldab paremini arendada oma...

1. oktoobril tähistame 25 aasta möödumist päevast, kui paavst Johannes Paulus II nimetas Euroopa kaitsepühakuteks Siena püha Katariina, Rootsi püha Birgitta ja püha Risti Teresa Benedicta. Kes on Euroopa kaitsepühakud ja mida tähendab, et kirik on kellegi kinnitanud Euroopa patrooniks, sellele püüab vastata järgnev artikkel. Euroopa patroone on kuus. Lisaks eelnimetatutele on veel püha...

Viimased uudised: Välismaa

 Püha Peetruse väljakul toimunud  Sinodi avamissa lõpus, kuulutas paavst Franciscus välja paastu- ja palvepäeva maailma rahu eest  esmaspäeval, 7. oktoobril, mis on esimene aastapäev Hamasi poolt Iisraelis toime pandud terrorirünnakust. "7. oktoobril, palun kõigil elada palve- ja paastupäeva rahu eest maailmas," teatas paavst. Ta teatas ka, et pühapäeval, 6. oktoobril läheb ta...

Paavst Franciscus avaldas oma oktoobrikuu palvesoovi, mis on ühise missiooni eest Kirikus. Ta kutsub kõiki usklikke üles tegema oma parimat, et aidata kaasakaasvastutustunde tekkimisele Kirikus, olenemata sellest, milline on nende kutsumus. Videotervitus paavsti palveintentsiooniga on leitav siit: Paavsti video. Paavst Franciscus rõhutab oma videosõnumis üleskutset igale kristlasele kõndida...

Renovabis (Saksa katoliiklaste  algatus Kesk- ja Ida-Euroopa kirikute toetamiseks) on alates 1997. aastast korraldanud Saksamaa Piiskoppide Konverentsi nimel iga-aastast rahvusvahelist kongressi. See on üritus, millel osalevad osalejad kogu Euroopast ning on mõeldud Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa kiriku ja ühiskonna olulistest arengutest teavitamiseks  ja nende üle arutlemiseks ning...

2025. aastal katoliku kirik tähistab Juubeliaastat. Roomas valmistutakse erinevate juubelisündmuste tähistamiseks. Juubeliaasta kaks peamist märksõna on lootus ja andeksandmine. Evangeliseerimise dikastriumi proprefekt, peapiiskop Rino Fisichella, kes vastutab kogu Juubeliaasta korraldamise eest, selgitab „lootuse“ ja „andestamise“ tähtsust eelseisval juubeliaastal järgmiselt:  „Juubeli...

Kristlik eetika ja moraal

Mitmed noored on minult küsinud, kas tänapäeval kliima soojenemisega ja nii paljude sõdadega tasub üldse peret luua, jagab katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan. Hiljuti ajakirjandust lugedes, olen avastanud enda jaoks uue sõna: tanatofiilia. Thanatos oli Vana-Kreeka surma kehastus või surmajumal. Tanatofiilia on tungiv igatsus surma järele, mis kasvab meie ühiskonnas ning sööb...

Sooneutraalsust, abielu ning põlvnemist puudutavad küsimused viitavad inimese ja perekonna olemusele ja identiteedile ega ole üksnes juriidilised küsimused, kirjutab Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan. Vaevalt poolteist kuud on möödunud valimistest, kui suurte probleemide kõrval, mis puudutavad Eesti ja Euroopa tulevikku, tekib järsku seadusandlik üliaktiivsus ühe teema...

Elu lõpu küsimus on viimasel ajal olnud Euroopa, sh Eesti, avaliku debati teemaks. Ja seda suurel määral seetõttu, et kasvab nende inimeste arv, kelle jaoks see küsimus on muutumas eluliselt oluliseks. Hiljuti Saksamaal välisreisil olles kohtusin ühe arstiga, kellel on pikaaegne kogemus pöördumatult haigete inimestega. Ta ütles mulle, et ei saa kunagi öelda, et inimesed ei taha elada. Nad...

19. märtsil 2021 ilmus katoliiklikus ajakirjas La Civiltà Cattolica (Roomas) artikkel vaktsiinide vastutustundlikust kasutamisest. Carlo Casalone (SJ) artiklit publitseeriti ja viidati paljudes katoliiklikes väljaannetes üle maailma. Kuna tegemist on väga sisuka ning mahuka artikliga, toome siinkohal lugejale välja mõned märkimisväärsed olulised osad artiklist ning alljärgnevalt...

Mis on Katoliku Kirik?

Roomakatoliku Kirik on suurim kristlik kirik maailmas. Katoliiklasi maailmas on umbes 1,3 miljardit inimest. Tegemist on maailma vanima ja apostellikul järgnevusel toimiva kirikuga. Kirikut juhib apostel püha Peetruse ametijärglasena Rooma Paavst. Täna on ametijärglaseks Paavst Franciscus. Kõik katoliiklikud kogudused üle maailma on kogu Kirikuga osaduses, kuuludes piiskopkonda ja alludes Rooma Paavstile.
Katoliku usus inimesed soovivad järgida Kristust, elada koos Jumalaga ning pühenduda sakramentide vastuvõtmisele. Katoliiklased usuvad, et Jumal ilmutab end Pühakirjas, traditsiooni ja pärimuse kaudu. Katoliku kirikus on seitse sakramenti ja katoliiklased usuvad, et Armulauasakramendis muutuvad leib ja vein tegelikult Kristuse Ihuks ja Vereks. 
Kirik aitab tunda Tõde, toetab meid keerulistel hetkedel ning aitab meid raskete otsuste ja valikute tegemisel. Kirik esindab Jeesust Kristust ja katoliiklase suhe Kirikuga on väga lähedane, sest nad soovivad olla lähedased Ülestõusnud Jeesus Kristusega. 
Kui inimene kedagi tõeliselt armastab, siis on ta valmis end talle täielikult andma. Nii ka paljud katoliiklased elavad oma usku elavalt, hoides aus oma katoliiklikku pärimust ja traditsiooni ning on pühendunud palveellu ja sakramentide vastuvõtmisele.

Kuidas saada katoliiklaseks?

Kõigepealt peab olema inimesel usku Kolmainu Jumalasse, mis on kõige alus ja allikas. Inimene, kes soovib katoliiklaseks saada, peab tunnistama katoliiklikku usku ja peab tunnistama kõike seda, mida roomakatoliku Kirik õpetab ja tunnistab Tõeks. 
Kui inimene on leidnud oma südames, et tema soov on saada katoliiklaseks, peab ta vastu võtma ristimise, kui ta pole varem juba ristitud, sest kristlik Kirik tunnistab ühtainsat ristimist. Kui on varem ristitud inimene, siis usu äratundmise läbi siseneb ta Kirikusse andes tunnistust oma usust ning võtab vastu Armulauasakramenti, kus leib ja vein on pühitsemise kaudu muutunud Kristuse Ihuks ja Vereks. 
Nii laste ristimise kui ka täiskasvanute soovist saada katoliiklaseks tuleb võtta ühendust katoliku vaimulikuga, kes aitab inimesi saada Jumala rahvaks, sest Kirikusse sisenemine vajab teatavat ettevalmistust ja kirikuõpetuse tundmist. Väikelaste puhul paluvad vanemad lapse ristimist Kirikult.

Copyright © 2020 Katoliku Kirik Eestis. All Rights Reserved.

Search