Paast on vabatahtlik loobumine, millega kristlane pöördub teadlikumalt Jumala poole. Katoliku elus kuuluvad paast, palve ja almuste andmine kokku. Eesmärk ei ole toitu halvaks pidada ega oma tahtejõuga uhkustada, vaid õppida vabadust, parandada meelt ning märgata paremini Jumalat ja abivajajat.
Paast ja lihast loobumine ei ole sama
Kirikuõiguses tähendab paastumine söömise koguse piiramist. Tavapärase kirikliku selgituse järgi süüakse üks täis söögikord ning vajaduse korral kaks väiksemat einet, mis kokku ei võrdu teise täis söögikorraga. Söögikordade vahel ei sööda, kuigi jook ei ole iseenesest keelatud.
Lihast loobumine ehk abstinents tähendab kindlal päeval lihatoitude vältimist. See ei tähenda automaatselt toidukoguse vähendamist. Inimene võib seega pidada lihast loobumist ilma paastumata või paastuda koos lihast loobumisega.
Millal katoliiklased paastuvad?
Katoliku Kirikus on paastu ja lihast loobumise päevad tuhkapäev ning suur reede. Kõik aasta reeded ja kogu paastuaeg on patukahetsusajad. Reedeti peetakse traditsiooniliselt lihast loobumist, kuid piiskoppide konverents võib määrata täpsema korra või lubada selle asemel teisi patukahetsuse, ligimesearmastuse ja vagaduse tegusid.
Seetõttu tuleb kohaliku kohustuse kohta järgida oma piiskopkonna juhiseid. Isiklikult võib paastuda ka muul ajal, kui see on tervisele sobiv ja aitab palvetada. Pühapäev on alati Kristuse ülestõusmise pidupäev ning paastuaja pühapäevi ei käsitleta samal viisil nagu argipäevast patukahetsust.
Kellele paastukohustus kehtib?
Kanoonilise õiguse järgi kohustab lihast loobumise seadus inimest alates 14. eluaasta täitumisest. Paastuseadus kohustab täisealiseks saamisest kuni 60. eluaasta alguseni. Need piirid kirjeldavad õiguslikku kohustust, mitte seda, kellel on üldse lubatud paastuda.
Haigus, rasedus, imetamine, raske füüsiline töö, söömishäire või muu tõsine põhjus võib paastukohustusest vabastada. Kirik ei nõua tervise kahjustamist. Ka siis saab inimene valida sobiva palve, heateo või teise loobumise. Kahtluse korral tasub rääkida preestri ja vajaduse korral arstiga.
Miks paastuda?
Paast teeb nähtavaks, et iga soov ei pea inimest valitsema. Väike nälg võib meenutada sõltuvust Jumalast ja nende inimeste vajadusi, kellel puudub toit tahtmatult. Loobumisest säästetud raha või aeg saab muutuda ligimesearmastuseks.
Jeesus hoiatab paastumise eest, mida tehakse teiste imetluse võitmiseks. Kristlik paast on suunatud Isale, kes näeb varjatut. Seetõttu ei ole paast vaimulik võistlus ega dieet. See on palve kehaga.
Kuidas paastu praktiliselt alustada?
Vali konkreetne ja mõõdukas loobumine, seo see kindla palvesoovi ning heateoga ja ära muuda seda teistele koormaks. Toidust loobumise kõrval võib piirata meediatarbimist, meelelahutust või mugavusi. Sakramentaalne elu, eriti piht ja Missa, annab paastule kristliku keskme.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kala võib lihast loobumise päeval süüa?
Kiriku tavapärases praktikas ei loeta kala keelatud lihatoiduks. Kohalikud juhised ja paastu mõte kutsuvad siiski vältima olukorda, kus lihtne loobumine asendatakse erakordselt luksusliku kalaroaga.
Kas ravimeid võib paastu ajal võtta?
Jah. Paast ei keela vajalikke ravimeid ega toitu, mida on vaja ravimi ohutuks võtmiseks. Tervislik vajadus on tõsine põhjus paastukorra kohandamiseks. Kristlik patukahetsus ei nõua arsti juhiste eiramist.
Kas lapsed võivad paastuda?
Lapsed ei ole paastuseadusega seotud, kuid neid saab õpetada valima eakohast loobumist, palvet ja heategu ilma tervist kahjustamata.