Kõige lihtsamalt öeldes on kaplan vaimulik, kes teenib kindlat inimrühma või asutust väljaspool tavalist koguduseelu. Kaplaneid kohtab näiteks haiglates, vanglates, kaitseväes, koolides, lennujaamades ja merenduses. Nad viivad vaimuliku toe inimesteni, kellel ei ole oma olukorra tõttu lihtne koguduse tavapärases elus osaleda.
Kaplan katoliku kanoonilises õiguses
Katoliku Kiriku kanoonilise õiguse täpses tähenduses on kaplan preester, kellele on püsivalt usaldatud mõne kogukonna või erilise usklike rühma vähemalt osaline pastoraalne hool. Ta määrab ametisse pädev kiriklik võim, tavaliselt kohalik piiskop. Kaplan täidab oma ülesannet kooskõlas nii üldise kui ka kohaliku kirikuõigusega.
Eesti avalikus keeles kasutatakse sõna “kaplan” laiemalt ka teiste kristlike kirikute ja usundite vaimulike kohta. Seetõttu võib konkreetse asutuse kaplan olla teise konfessiooni vaimulik. Katoliku kanoonilise ameti definitsioon ja riikliku kaplaniteenistuse ametinimetus ei ole igas olukorras täpselt sama.
Mida katoliku kaplan teeb?
Kaplani ülesanded sõltuvad keskkonnast ja inimeste vajadustest. Katoliku kaplan võib kuulata ning vaimulikult saata, kuulutada Jumala sõna, pühitseda Missat, jagada sakramente ja palvetada haigete või surijate juures. Ametist tulenevalt on tal oma hoole alla antud usklike jaoks vajalikud volitused, sealhulgas pihi vastuvõtmine, haigete salvimine ja teeroviatiku ehk surijale antava armulaua jagamine.
Kaplan on kohal ka kriisis, leinas, üksinduses ja moraalselt keerulistes olukordades. Ta ei tegele ainult katoliiklastega. Ta võib kuulata iga inimest, austades tema usku, maailmavaadet ja soovi. Sakramente jagab katoliku kaplan siiski Kiriku korra järgi.
Haigla-, vangla- ja kaitseväekaplan
- Haiglakaplan toetab haigeid, lähedasi ja personali. Katoliku patsiendi soovil aitab ta korraldada pihti, armulauda või haigete salvimist.
- Vanglakaplan pakub kinnipeetavatele vaimulikku hoolt, juhib jumalateenistusi ja toetab meeleparandust ning taasühiskonnastumist.
- Kaitseväekaplan saadab teenistujaid rahuajal ja kriisis, toetab südametunnistuse küsimustes ning teenib inimesi keskkonnas, kus tavapärane koguduseelu võib olla kaugel.
Mis vahe on kaplanil ja kogudusepreestril?
Kogudusepreester vastutab territoriaalse koguduse eest. Kaplan teenib eelkõige kindla eluolukorra või asutusega seotud rühma. Üks inimene võib kuuluda kogudusse ja saada samal ajal tuge haigla- või kaitseväekaplanilt. Kanooniline õigus rõhutab, et kaplan peab hoidma sobivat koostööd kohaliku kogudusepreestriga.
Kuidas kaplaniga ühendust saada?
Haiglas, vanglas või kaitseväes saab kaplani kontakti küsida asutuse töötajalt. Kui soovitakse just katoliku preestrit, tasub see selgelt öelda, sest üldine hingehoidja või valvekaplan ei pruugi olla katoliiklane. Kiire sakramendivajaduse korral võib ühendust võtta ka lähima katoliku kogudusega.
Kas kaplan on nõustaja?
Kaplan kasutab kuulamis- ja nõustamisoskusi, kuid tema põhiülesanne on vaimulik ja pastoraalne. Ta ei pruugi olla psühholoog, arst ega jurist. Vastutustundlik kaplan tunneb oma pädevuse piire ning aitab vajaduse korral leida erialaspetsialisti, jäädes inimesele vaimulikult toeks.
Kas kaplanile räägitu jääb saladuseks?
Pihil preestrile tunnistatu on absoluutse pihisaladuse all. Muu kaplanivestluse konfidentsiaalsust reguleerivad kutse-eetika, Kiriku kord ja asutuse reeglid. Inimene võib enne vestlust küsida, millal võib vahetu ohu tõttu olla vajalik kaasata täiendavat abi.