Usuelu ja talitused
Kristlik eetika ja moraal
Kristlik eetika aitab mõista, mis on hea ja õige inimese elus. Kirik õpetab, et iga inimene on loodud Jumala näo järgi ning kutsutud armastama Jumalat ja ligimest; moraalne elu kasvab südametunnistusest, usu valguses ja vastutustundlikest valikutest.
Teemad
I teema · Mis on kristlik eetika?
Mis on kristlik eetika?
Inimese väärikus ja kõlblusseadus
Kristliku eetika alus on usk, et iga inimene on loodud Jumala näo järgi ning tal on vaimne ja surematu hing, mõistus ja vaba tahe. Inimese sihiks on seatud Jumal ning ta on kutsutud oma ihu ja hingega igavesele õndsusele. Seetõttu ei ole moraalsed küsimused kunagi ainult juriidilised ega tehnilised – nad puudutavad inimese olemust ennast. Kõlblusseadus ehk loomuseadus on Looja poolt inimese südamesse kirjutatud ning võimaldab mõistusega teha vahet heal ja kurjal. Uus Seadus ehk Evangeeliumiseadus viib selle täiuseni: selle kokkuvõtteks on käsk armastada Jumalat üle kõige ja kaasinimest nagu iseennast.
Südametunnistus ja vastutus
Südametunnistus on inimese sisemine tuum, kutse teha head ja vältida kurja. Kirik kutsub iga inimest oma südametunnistust harimisele – see tähendab mõistuse kasutamist, usu valgust, palvet ja kiriku õpetust oma valikute kujundamisel. Piiskop Philippe Jourdan rõhutab, et moraalsed otsused ei ole kunagi pelgalt eraasi: „Kavandatud seadused ei ole lihtsalt juriidilised küsimused, mis ei puuduta meid reaalselt igapäevases elus. Nad puudutavad meie reaalsust ja igapäevast elu.” Vastutustundlik elamine tähendab suutlikkust küsida: mis on tõeliselt hea – mulle, minu lähimatele ja kogu ühiskonnale?
II teema · Elu, vanadus ja surm
Elu, vanadus ja surm
Vanadus ja elu tähendus
Piiskop Philippe Jourdan kirjutab tanatofiiliast – tungiva igatsuse surmast järele, mis kasvab tänapäeva ühiskonnas: pidevalt seisame uudiste ees, mis räägivad meile surmast ja ängistusest. Selles õhkkonnas ei ole üllatav, et elu lõpp tundub paljudele vabanemine kurvast saatusest. Samas rõhutab piiskop, et meie tervishoiusüsteem ei saa meile anda seda, mida ta kõige rohkem vajab – soovi elada. Eluisu ja elu tähendus tulevad teistest inimestest, peredest ja kogukondadest. Paavst Johannes Paulus II kirjutas, et vanadus on üleskutse vastastikusele sõltuvusele ja solidaarsusele, mis ühendab põlvkondi: iga inimene vajab teisi ning saab rikastust kõigi andidest ja karismadest.
Abistatud enesetapp või palliatiivravi?
Elu lõpu küsimus on olnud Euroopa ja Eesti avaliku debati teemaks. Üks arst, kellel on pikaajaline kogemus pöördumatult haigete inimestega, ütles piiskop Jourdanile: „Ei saa kunagi öelda, et inimesed ei taha elada. Nad tahavad küll elada, aga nad ei taha elada sellist elu, nagu neile pakutakse.” Kirik rõhutab koos Eesti Kirikute Nõukoguga, et oluline on hoida ja kaitsta inimelu kuni elu loomuliku lõpuni ning arendada palliatiivravi, mis aitab elada oma elu viimast etappi parimates võimalikes tingimustes. Selle asemel, et kiirustada abistatud enesetapu seadustamisega, tuleks kokku kutsuda erapooletu töörühm ning teha poliitiline otsus investeerida inimlikku elulõpuhooldusesse.
III teema · Inimene, identiteet ja perekond
Inimene, identiteet ja perekond
Kes on mu isa? Kes on mu ema?
Sooneutraalsust, abielu ning põlvnemist puudutavad küsimused viitavad inimese ja perekonna olemusele ja identiteedile ega ole üksnes juriidilised küsimused. Piiskop Philippe Jourdan kirjutab: „Kes on inimene? Mis on abielu? Mis on perekond? Mida tähendab olla isa, olla ema? Need on põhiküsimused, mis vajavad laia avalikku arutelu.” Meie ühiskond kaldub kummardama seadust kui uue inimese loojat ja elu andjat, unustades, et juriidiline formaalsus on ainult ümbris – keha ise on see, mis on reaalne. Oht on, et perekonna mõiste muutmine süvendab veelgi ebavõrdsust: alati jäävad ühele poole lapsed, kes sündivad oma perekonnas emast ja isast, ja teisele poole need, kelle põlvnemise ja perekonna struktuuri otsustab keegi teine.
Paavst Franciscus ja kiriku õpetus
2020. aastal tekitas dokumentaalfilm „Francesco” ülemaailmse poleemika, nagu oleks paavst Franciscus muutnud Kiriku õpetust samasooliste suhtes. Piiskop Jourdan selgitab, mis tegelikult juhtus: dokumentaalfilmis võeti kaks eraldi vastust, mis olid antud erinevate küsimuste kohta erinevatel hetkedel, kontekstist välja ning ühendati. Tegelikkuses tõdes paavst Franciscus, et Kirik võtab omaks Issanda Jeesuse hoiaku, kes pakub oma piiritut armastust eranditult igale inimesele – samas ilma Kiriku õpetust abielu kohta muutmata. See juhtum illustreerib, kui oluline on kõlbelistes küsimustes enne arvamuse kujundamist allikatega põhjalikult tutvuda.
IV teema · Tänapäeva moraaliküsimused
Tänapäeva moraaliküsimused
COVID-19 vaktsiinide kasutamise moraalsus
Pandeemia ajal kerkis küsimus, kas on eetiline kasutada COVID-19 vaktsiine, mille valmistamisel on kasutatud abordist saadud inimloote rakke. Usudoktriini Kongregatsiooni Paavst Franciscuse heakskiidetud teate kohaselt on „moraalselt lubatud saada Covid-19 vaktsiine, mis on uurimis- ja tootmisprotsessis kasutanud aborditud loodete rakuliine.” Kongregatsiooni seisukoha kohaselt ei tähenda vaktsiini vastuvõtmine ise koostöövalmidust abordiga ega selle heakskiitmist – eeldusel, et isikul pole teisi sobivaid vaktsiine. Samal ajal rõhutab Kirik, et farmaatsiafirmad peaksid tegema jõupingutusi kasutamaks vaktsiinide tootmiseks eetiliselt laitmatud materjale.
Vastutustundlikud otsused ühishüve teenistuses
Jesuiit Carlo Casalone märgib, et vaktsiinid on kaks sajandit läbi teinud tohutu arengu, mis on koos teiste ravimitega aidanud kaasa inimkonna keskmise eluea pikenemisele üle 30 aasta. Vaktsiinide vastuvõtmine ei ole ainult eraasi, vaid puudutab ka ühishüve – kuidas kaitsta ühiskonnas kõige haavatavamaid. Vastutustundlikud otsused eetika valguses tähendavad nii isikliku südametunnistuse järgimist kui ka ühiskondliku vastutuse teadvustamist. Kõige olulisem on, et keegi – olgu ta usklik või mitte – ei otsustaks suurte moraalsete küsimuste üle ainult meedia pealkirjade põhjal, vaid tutvuks allikatega ja kujundaks oma arvamuse mõistuslikult ning palves.
Eetiline ja inimeste heaks töötav tehisintellekt
Piiskop Philippe Jourdan kirjutab, et tehisintellekti arutelu ei ole hirm masinate võimuvõtmise ees, vaid palju konkreetsemad küsimused: kuidas tehisintellekt saab teha maailma paremaks, teenida ühishüve ning mitte suurendada ebavõrdsust? Paavstliku Eluakadeemia koostatud deklaratsioon, millele kirjutasid alla ka Microsofti, IBMi ja Cisco kõrgemad juhid, esitab kuus põhimõtet: läbipaistvus, kaasamine, vastutus, erapooletus, usaldusväärsus ning turvalisus ja eraelu puutumatus. Need põhimõtted ei lähtu mitte tehnoloogiast, vaid inimesest, kes seda kasutab. Tehisintellekt ei ole kunagi neutraalne – ta allub alati selle inimese valikutele ja otsustele, kelle käes ta on.