Anneta

Otsi Katoliku lehelt

Alusta kirjutamist, et otsida uudiseid, lehti, sündmusi, teateid ja muud sisu.

USUELU JA TALITUSED

Hakka katoliiklaseks

Katoliku Kirik on avatud kõigile, kes otsivad tõde ja soovivad astuda elava usukogukonna liikmeks. Olenemata sellest, kas oled ristimata, teisest konfessioonist, kas oled noor või vana – teed on mitu, aga algus on alati sama: esimene samm Jumala poole.

Teemad

I teema · Kuidas saada katoliiklaseks?

Kuidas saada katoliiklaseks?

1. Usu äratundmine ja soov

Inimene, kes soovib katoliiklaseks saada, peab tundma ja tunnistama katoliiklikku usku – kõike seda, mida Katoliku Kirik õpetab ja tunnistab kui Jumala poolt ilmutatud Tõde. Kui inimene on leidnud oma südames, et tema soov on saada katoliiklaseks, peab ta vastu võtma ristimise, kui ta pole varem juba ristitud mõnes teises kirikus. Kui on varem ristitud inimene, siis usu äratundmise läbi siseneb ta Kirikusse andes tunnistust oma usust ning võtab vastu Armulauasakramenti, kus leib ja vein on pühitsemise kaudu muutunud Kristuse Ihuks ja Vereks.

2. Võta ühendust kohaliku preestriga

Nii täiskasvanute soovist saada katoliiklaseks kui ka laste ristimiseks tuleb eelkõige võtta ühendust kohaliku kogudusepreestriga, kes aitab inimesi saada Kiriku liikmeks. Koguduste nimekirja leiad siit.

3. Osale katehheesis

Tavaliselt tuleb osaleda katehheesi kursusel – see on struktureeritud õppetee, mis tutvustab katoliku usku, liturgiat, Pühakirja ja sakramente. Noortele on ette nähtud pühapäevakool. Katehhees valmistab ette initsiatsioonisakramentide – ristimise, kinnitamise ja armulaua – vastuvõtmiseks. Ilma kinnitamise ning Euharistiata on ristimise sakrament küll kehtiv ja mõjus, ent kristlik initsiatsioon on veel lõpule viimata.

4. Vastu võta initsiatsioonisakramendid

Täiskasvanu kristlik teekond kulmineerub ristimise, kinnitamise ja esimese armulaua vastuvõtmisega – tavaliselt toimub see Paasa vigiilial (ülestõusmislaupäeval). Need kolm sakramenti moodustavad koos kristliku initsiatsiooni – täieliku ülemineku Kiriku ellu. Igaüks, kes on juba varasemast ristitud, kuid soovib ühineda Katoliku Kirikuga, võtab vastu kinnitamise ja armulaua.

II teema · Katehhees

Katehhees

Mis on katehhees?

Katehhees on katekheesi kaudu toimuv usuga seotud õpetamine, mis valmistab inimest vastu võtma sakramente ja elama usus. Kirik rõhutab, et katehhees peab katma korraliku ajavahemiku, mille jooksul inimene saab põhjaliku usuõpetuse, et vastu võtta sakramendid teadlikult ja sügavalt (CIC 777).

Täiskasvanute katehhees

Täiskasvanud, kes soovivad ristimist katoliku kirikus, või kes on varem ristitud ja soovivad astuda katoliku kirikusse, saavad osaleda täiskasvanute katehheeesi kursuses. Kursused algavad igal aastal septembris ja toimuvad kolmapäeviti kell 18.30 Vanalinna Hariduskolleegiumi auditooriumis (Vene 22, Tallinn). Katehheesi viib läbi piiskop Philippe Jourdan. Oodatud on kõik huvilised!

Registreerumine

Soovijad saavad ennast kirja panna Peeter-Pauli koguduse kantseleis (Vene 18, E/K/R kell 9-15.30) või registreeruda sellel lehel oleva kontaktvormi kaudu. Lisainfo katehheesi kohta: kantselei.ppk@gmail.com.

III teema · Initsiatsioonisakramendid

Initsiatsioonisakramendid

Kristliku initsiatsiooni kolm sakramenti moodustavad koos terviku, mis viib inimese täielikku osadusesse Kristuse ja Kirikuga.

Ristimise sakrament

Ristimine on sündimine uude ellu Kristuses. Ristimise sakramendi kaudu kustutatakse pärispatt, kõik isiklikud patud ja patukaristused ning antakse ristitule osalus Kolmainsuse jumalikus elus. See sünnib pühitseva ja õigeksmõistva armu toimel, mille läbi saadakse Kristuse ja Kiriku liikmeks ning Kristuse preestriameti osaliseks. Ristimine loob aluse osaduseks kõigi kristlastega, annab jumalikud voorused ning Püha Vaimu annid. Ristitu kuulub jäädavalt Kristusele ning kannab Kristuse kustutamatut märki – sakramentaalset pitseri (vrd KKK 1277-1279).

Kinnitamise sakrament

Kinnitamine teeb sügavamalt Jumala lapseks, liidab kindlamini Kristuse ja Kirikuga ning elavdab hinges Püha Vaimu ande. Selle sakramendi läbi kinnitatakse ja kasvatatakse ristimisarmu, tugevdatakse Kristusega sidet ning seotakse Kiriku ja tema missiooniga tihedamalt. Kinnitamine annab erilise Püha Vaimu väe, et olla sõnas ja teos tõeline Kristuse järgija, levitada ja kaitsta usku ning tunnistada julgelt Kristuse nime. Nagu ristimisegi puhul, kantakse kustutamatut vaimset märki – Püha Vaimu anni pitseri. Seda sakramenti saab vastu võtta ainult üks kord (vrd KKK 1303-1316).

Armulaua sakrament

Armulaua sakramendis on leiva ja veini kujude all kohal Kristus ise – tõeliselt, tegelikult ja substantsiaalselt oma Ihu, oma Vere, oma hinge ja oma jumaliku loomusega. Armulaud tugevdab Kristusega sidet, kustutab andestuse väärilisi patte ning hoiab surmapattudest. Armastus Kristuse vastu tugevneb ja Kiriku ühtsus kui Kristuse Müstiline Ihu kindlustub. Armulaud on ühtlasi ohver – Püha Missa ohver, milles Kristus ühendab Kiriku ja tema liikmed ristiohvriga (vrd KKK 1407, 1413, 1416).

IV teema · Lapsed ja noored

Lapsed ja noored

Väikelaste ristimine (kuni 7. eluaastani)

Väikelaste puhul (kuni 7. eluaastani) paluvad vanemad lapse ristimist Kirikult. Vanemad on esimesed, kellel on kohustus sõna ja eeskujuga oma lapsi usus ja kristlikus elus kasvatada. Ristivanemad on seotud samasuguse kohustusega (CIC 774 §2). Lapse ristimiseks pöördu Peeter-Pauli koguduse kantseleisse.

Laste ja noorte katehhees - pühapäevakool

Kooliealistele lastele ja noortele on ette nähtud pühapäevakool, mis valmistab nad ette esimeseks armulauaks ja kinnitamise sakramendi vastuvõtmiseks. Pühapäevakool toimub igal pühapäeval pärast eestikeelset Missat pastoraalkeskuses. Sakramendid – Jumala armu ja kohaloleku erilised kanalid – on katoliiklase elus kesksel kohal. Pühapäevakool juhatab lapsed samm-sammult sakramentide ellu sisse.