Lastele
Pühapäevakool
Pühapäevakoolil on katoliiklase elus ja Kiriku tegevuses tähtis koht. Kiriku eesmärk on salus animarum ehk hingede päästmine ning selle eesmärgi üks oluline osa on usuõpetuse ja usuelu edasiandmine põlvkonnalt põlvkonnale.
Teemad
I teema · Mis on pühapäevakool?
Mis on pühapäevakool?
Koguduse ja vanemate koostöö
Pühapäevakool on kogudusepreestri korraldatud tegevus, mille eesmärk on vanemaid laste usulisel kasvatamisel aidata. Vanemad on esimesed, kellel on kohustus sõna ja eeskujuga oma lapsi usus ja kristlikus elus kasvatada; ristivanemad ja need, kes täidavad vanemate kohta, on seotud samasuguse kohustusega (CIC 774 §2). Koguduse juures antav usuline kasvatus saab hästi vilja kanda ainult vastastikuse koostöö korral – kui vanemad tunnevad huvi pühapäevakooli tegevuse vastu, hoiavad ennast kursis tundides toimuvaga ning suhtlevad pühapäevakooli õpetajate ja preestritega.
Üritused ja traditsioonid
Pühapäevakoolil on mitmeid traditsiooniks saanud ühisüritusi: jõulupidu, laste ristitee, jalgratta- ja perematkad ning palverännakud. Suvised laagrid annavad lastele ja noortele võimaluse mõnusalt aega veeta, sporti teha, üksteist tundma õppida, koos palvetada ja igapäevaselt Missal osaleda. Tunnid toimuvad igal pühapäeval pärast eestikeelset Missat ning mööduvad sageli vesteldes ja loominguliselt tegutsedes, sekka tuleb põnevaid õppekäike ja väljasõite. Pühapäevakool ei ole ainult kohustus – see on suurepärane võimalus alustada kristlase teed ja leida häid sõpru, kellega koos seda teed käia.
Lastemissa ja Püha Missa
On väga tähtis, et lapsed õpiksid osalema Pühal Missal, mis on katoliiklase elu keskpunkt ja allikas. Lastemissa toimub kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval kell 11.30 pastoraalkeskuses ning annab lastele võimaluse Missast osa võtta neile kohasel viisil. Pühapäevakooli tunnikokkuvõtteid saab lugeda pühapäevakooli blogist pärast iga tundi.
II teema · Eesmärgid
Eesmärgid
Ettevalmistus sakramentide vastuvõtmiseks
Sakramendid – Jumala armu ja kohaloleku erilised kanalid, mille kaudu Jumal ühineb meie hinge ja eluga – on katoliiklase elus kesksel kohal. Pühapäevakool peab lapsed samm-sammult sakramentide ellu sisse juhatama. Diötseesipiiskopi kehtestatud normide kohaselt peab preester eriliselt hoolt kandma, et kohase ajavahemiku jooksul antud katehheetilise õpetuse kaudu saaksid lapsed korralikult ette valmistatud pihi- ja Pühima Armulaua sakramendi esimeseks vastuvõtmiseks ning kinnitamise sakramendiks (CIC 777 §2).
Laste kristliku ja palveelu süvendamine
Nagu iga katoliiklase elus on sakramentide vastuvõtmine lahutamatult seotud palveelu ja sügava doktrinaalse ehk katehheetilise õpetuse süvenemisega, põimuvad ka pühapäevakoolis need erinevad aspektid selleks, et lapse hingeelu kasvaks püsvalt ja harmooniliselt. Pühapäevakoolis õpime tundma oma usu põhitõdesid, leidma saadud teadmistest tuge igapäevaelus ja kujundama palveharjumusi (CIC 777 §3).
Kasvamine usuelus kuni täiskasvanuks saamiseni
Pühapäevakooli töö kaudu laste usuelu kasvab ja muutub küpsemaks. Nii on laps paremini ette valmistatud väljakutseteks, mida teismeiga ja täiskasvanuelu tema usule esitavad. Pühapäevakool ei lõppe Esimese Armulauaga – ka pärast sakramentide vastuvõtmist on noortel võimalus jätkata kasvamist usu- ja palveelus. Kirik rõhutab, et noorte ja täiskasvanute usk saaks tugevdatud, valgustatud ja arendatud läbi erinevate võimaluste ja püüdluste (CIC 777 §5).
III teema · Rühmad ja astmed
Rühmad ja astmed
Eelrühm (0) — 4–6-aastased
Pühapäevakooli eelrühm on mõeldud 4–6-aastastele lastele. Kohtume selleks, et mängu ja loovtegevuste kaudu Jumala ja üksteisega sõbraks saada. Teeme tutvust piiblilugudega, joonistame, meisterdame ja jagame seda, mis meile endale parasjägu oluline on ja rõõmu teeb. Selles rühmas ei valmistu me veel sakramentide vastuvõtmiseks. Seega pole eelrühmas osalemine kohustuslik, küll aga on see hea võimalus pühapäevakooli ellu tasapisi sisse elada.
Ettevalmistus Armulauaks (EA)
Pühapäevakooli esimeses astmes hakkame valmistuma kohtumiseks Jeesusega Armulaua ja pihisakramendis. Ettevalmistusaja jooksul saame rohkem teada Jumalast, Jeesusest, Neitsi Maarjast, pühakutest, Kirikust, Missast, sakramentidest, kirikuaastast ja pühadest. Ettevalmistus Armulauaks kestab kaks aastat ja sellesse rühma ootame lapsi, kes käivad vähemalt esimeses klassis. Kaheaastane ettevalmistus on Esimese Armulaua vastuvõtmiseks kohustuslik kõigile lastele, sealhulgas ka neile, kes on varem osalenud eelrühma tundides.
Pärast Armulauda (PA)
Pühapäevakool ei lõppe Esimese Armulauaga. Nüüd, kui saame Jeesust Armulauas vastu võtta, keskendume kasvamisele usu- ja palveelus. Kordame kõike, mida oleme varem teada saanud, kuid õpime rohkem tundma Uut ja Vana Testamenti, arutleme kümne käsu, sakramentide, vooruste, pühakute ja palvega seotud teemadel ning loome selles kõiges seoseid kirikuelus toimuvaga.
Ministrandid (M)
Ministrant (lad. ministrare – teenima) on poiss, kes aitab preestrit Missal ja teistel jumalateenistustel teenimisel. Ministrant teenib Jumalat, soovides jäljendada Jeesust Kristust, kes „ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!” (Mk 10:45). Ministrandid õpivad Kiriku liturgia aluseid ning liturgiast paremini osa võtma ja sellele kaasa aitama. Ministrantideks võivad saada poisid, kes ise tahavad teenida ning kes on näidanud üles huvi ja vastutustundlikkust pühapäevakooli elus.
Ettevalmistus kinnitamiseks (EK)
„Kinnitamise sakramendi kaudu seotakse ristitud veelgi täiuslikumalt Kirikuga ning nad saavad Pühalt Vaimult erilist väge; nõnda on nad veelgi rangemalt kohustatud tõeliste Kristuse tunnistajatena usku nii sõna kui teoga levitama ning kaitsma” (KKK 1285). Ladina traditsiooni kohaselt on sobiv aeg kinnitamise vastuvõtmiseks mõistuse kasutamise iga (14-aastaselt). Seepärast on kõik noored, kes on vähemalt 14-aastased, kutsutud osalema kohtumistel oktoobrist alates. Eesmärk ei ole ainult teadmiste andmine selle sakramendi kohta, vaid ka ettevalmistus praktiliseks kristlase – Jeesuse Kristuse jüngri ja tunnistaja – eluks.
IV teema · Praktiline info
Praktiline info
Ajakava ja kord
Pühapäevakooli õppeaasta kestab septembrist juunini. Tunnid toimuvad igal pühapäeval pärast eestikeelset Missat. Lastemissa toimub kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval kell 11.30 pastoraalkeskuses. Pärast tundi soovitame lapsevanematel lugeda tunnikokkuvõtet pühapäevakooli blogist. Kui laps ei saa tundi tulla, palume sellest võimalusel ette teatada oma rühma õpetajale. Pühapäevakooli vaheajad ja üritused leiad blogis olevast kalendrist.
Kontakt ja registreerimine
Tallinna pühapäevakooli eest vastutab isa Igor Gavrilchik. Küsimused ja registreerimine kontaktvormi kaudu märksõnaga „Pühapäevakool”. Pühapäevakooli kohta leiad rohkem lugemist ka Katoliku Kiriku kodulehelt katoliku.ee.