Kristlik matus katoliku kirikus
Kristlik matus hõlmab endas kiriklikku liturgilist pühitsemist. See ei anna lahkunule sakramenti, sest tema maine sakramentaalne teekond on lõppenud. Kirik saadab oma last tema maise palverännaku lõpule, palvetab tema eest ning usaldab ta Jumala halastuse hoolde.
Matuse keskmes on Kristuse paasamüsteerium. Ristimises koos Kristusega surnud kristlane loodab osaleda ka tema ülestõusmises. Seepärast ühendab katoliku matus leinavalu kristliku lootusega ning lohutab lähedasi Jumala sõna ja koguduse palvega.
Katoliku matuse osad
Matuseriituse vorm sõltub kohast ja olukorrast. Selle põhilised hetked on lahkunu vastuvõtmine, Jumala sõna liturgia, eestpalved, hüvastijätt ja matmispaika saatmine. Kui pühitsetakse matusemissat, on Euharistia kristliku surma paasategelikkuse keskmes.
Kiriku palve lahkunu eest jätkub ka pärast matust. Lähedased võivad paluda lahkunu eest Missat ning meenutada teda isiklikus ja koguduse palves.
Matuse korraldamine
Lähedastel tasub võtta võimalikult varakult ühendust lahkunu koguduse või kohaliku katoliku preestriga. Koos lepitakse kokku liturgia vorm ja koht ning selgitatakse, kuidas Kiriku palve saab perekonda konkreetses olukorras toetada.