Talitused ja sakramendid

Ristimine

Ristimine on kristliku elu alus, mis liidab inimese Kristuse ja Kirikuga.

Mis on ristimine?

Ristimine on kristliku elu alus ja värav teistesse sakramentidesse. Ristimise kaudu vabastatakse inimene patust, ta sünnib uude ellu Jumala lapsena ning saab Kristuse Ihu ehk Kiriku liikmeks. Sakrament jätab kustumatu vaimuliku pitseri ja seepärast võetakse ristimine vastu ainult üks kord.

Jeesuse Kristuse ristimine Jordanis lõi selle tegevuse. Pärast ülestõusmist saatis Kristus apostlid kõigi rahvaste juurde ristima Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.

Kuidas käib ristimine katoliku kirikus?

Kiriklik ristimine toimub veega ning selle keskse riituse juurde kuulub Kolmainsuse nime lausumine. Talituses kuulutatakse Jumala sõna, palutakse Kiriku usus, öeldakse lahti patust ning tunnistatakse usku. Vesi, püha õliga salvimine, valge rõivas ja ristimisküünal avavad ristimises saadud uue elu tähendust.

Lapse ristimine ja täiskasvanu ristimine

Lapse ristimine väljendab selgelt, et Jumala arm on kingitus. Vanemad ja ristivanemad võtavad ülesande aidata lapsel kasvada katoliku usus. Täiskasvanu ristimisele eelneb tavaliselt katehhumenaat ehk järkjärguline usuõpetus ja ettevalmistus. Täiskasvanu kristlik sisenemine jõuab tavaliselt lõpule ristimise, kinnitamise ja Armulaua vastuvõtmisega.

Kui soovid täiskasvanuna ristimiseks valmistuda või last ristida, aitab Hakka katoliiklaseks leht leida järgmise sammu.

Soovid seda talitust? Võta ühendust oma kohaliku katoliku koguduse või preestriga.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on ristimine ja mida see inimesele annab?

Ristimine on kristliku elu alus ja värav teiste sakramentide juurde. Ristimise läbi vabastatakse inimene patust, ta sünnib uuesti Jumala lapsena, saab Kristuse ja Kiriku liikmeks ning osaleb Kiriku läkituses. Ristimine jätab hinge kustumatu vaimuliku pitseri.

Kes võib ristimise vastu võtta?

Ristimise võib vastu võtta iga inimene, kes ei ole veel ristitud - nii laps kui ka täiskasvanu. Täiskasvanu peab ise soovima ristimist ning valmistuma selleks usuõpetuse ja kristliku elu kaudu. Lapse ristimiseks on vajalik vanemate või vähemalt ühe vanema nõusolek ning põhjendatud lootus, et last kasvatatakse katoliku usus.

Miks ristib katoliku kirik väikelapsi?

Kirik ristib väikelapsi, sest ristimine on Jumala armu kingitus, mida laps ei pea ära teenima. Laps sünnib ristimises uude ellu Kristuses. Vanemad ja ristivanemad tunnistavad tema eest Kiriku usku ning võtavad vastutuse aidata lapsel selles usus kasvada.

Kuidas ristimistalitus toimub?

Ristimise keskne toiming on ristitava vette kastmine või vee valamine tema pea peale, lausudes samal ajal: „Mina ristin sind Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel.“ Talitusse kuuluvad ka Jumala sõna kuulutamine, usu tunnistamine, patust lahtiütlemine ning ristimise tähendust avavad märgid, nagu püha õliga salvimine, valge rõivas ja ristimisküünal.

Kuidas valmistuda lapse ristimiseks?

Vanematel tuleb võtta ühendust oma kohaliku katoliku koguduse või preestriga. Enne ristimist aitab preester vanematel ja ristivanematel mõista sakramendi tähendust ning ristimisest tulenevat vastutust. Kogudusega lepitakse kokku ettevalmistus, ristimise aeg, koht ja vajalikud praktilised üksikasjad.

Kuidas valmistub ristimiseks täiskasvanu?

Täiskasvanu valmistub ristimiseks katehheesis. See on järkjärguline usu tundmaõppimise, palve, koguduseelus osalemise ja kristliku elu harjutamise aeg. Ettevalmistuse pikkus sõltub inimesest ja koguduse korraldusest. Täiskasvanu kristlik vastuvõtmine Kirikusse jõuab tavaliselt lõpule ristimise, kinnitamise ja Armulaua vastuvõtmisega.

Kes võib olla ristivanem?

Ristivanema ülesanne on aidata ristitaval elada ristimisele vastavat kristlikku elu. Ristivanem peab üldjuhul olema vähemalt 16-aastane katoliiklane, kes on vastu võtnud kinnitamise ja Armulaua sakramendi ning elab oma usule vastavalt. Ristivanem ei või olla ristitava isa ega ema. Piisab ühest ristivanemast; valida võib ka ühe ristiisa ja ühe ristisema.

Kas ristimist saab korrata?

Ei. Kehtiv ristimine jätab inimesele kustumatu vaimuliku pitseri ja seda jagatakse ainult üks kord. Kui tekib tõsine kahtlus, kas inimene on ristitud või kas ristimine oli kehtiv, uurib Kirik asjaolusid ning võib vajaduse korral ristida tingimuslikult.

Kas teises kristlikus kirikus saadud ristimine kehtib?

Katoliku kirik tunnustab kehtivat ristimist, mis on toimunud veega Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel ning kavatsusega teha seda, mida Kirik ristimisel teeb. Seetõttu ei ristita kehtivalt ristitud inimest katoliku kirikusse astumisel uuesti. Kahtluse korral aitab preester ristimise asjaolusid kontrollida.

Võta ühendust

Soovid seda talitust?

Kiri saadetakse koguduse administraatorile.