Kirikuõpetus
Sakramendid
Sakramendid on Kristuse poolt seatud ja Kirikule usaldatud tegusad armu märgid, mille läbi meile antakse jumalik elu. Kirik tunneb seitset sakramenti, mis katvad kõik olulised hetked kristlase elus.
Teemad
I teema · Mis on sakramendid?
Mis on sakramendid?
Sakramendid - Jumala armu märgid
Sakramendid on Kristuse poolt seatud ja Kirikule usaldatud tegusad armu märgid, mille läbi meile antakse jumalik elu. Nähtavad riitused, mille läbi sakramente pühitsetakse, tähistavad ja teostavad igale sakramendile eriomaseid arme. Nad kannavad vilja kristlastes, kes neid sobiliku hoiakuga vastu võtavad (KKK 1131). Kirik tunneb seitset sakramenti: ristimine, kinnitamine, armulaud, meeleparandus, haigete salvimine, vaimulikuseisus ja abielu. Need seitse sakramenti katvad kõik olulised hetked kristlase elus ja inimliku elu põhivajadused.
Sakramentaalid
Sakramentaalid on Kiriku seatud pühad märgid erinevate elujuhtumite pühitsemiseks. Teatavas sarnasuses sakramentidega märgistatakse ja saavutatakse nende läbi teatavaid, eelkõige vaimulikke mõjusid. Olulisemad sakramentaalid on õnnistamised, mis ülistavad Jumalat ja paluvad Temalt ande, isikute pühitsemine ning esemete pühendamine Jumala teenimiseks. Sakramentaalid võivad olla nii asjad kui tegevused – ristimärk, pühitsetud vesi, roosipärjad, krutsifiksid ja muu säärane.
II teema · Initsiatsioonisakramendid
Initsiatsioonisakramendid
Ristimise sakrament
Ristimine on sündimine uude ellu Kristuses. Ristimise sakramendi kaudu kustutatakse pärispatt, kõik isiklikud patud ja patukaristused ning antakse ristitule osalus Kolmainsuse jumalikus elus. See sünnib pühitseva ja õigeksmõistva armu toimel, mille läbi saadakse Kristuse ja Kiriku liikmeks ning Kristuse preestriameti osaliseks. Ristimine loob aluse osaduseks kõigi kristlastega, annab jumalikud voorused ning Püha Vaimu annid. Ristitu kuulub jäädavalt Kristusele ning kannab Kristuse kustutamatut märki – sakramentaalset pitseri (vrd KKK 1277–1279).
Kinnitamise sakrament
Kinnitamine teeb sügavamalt Jumala lapseks, liidab kindlamini Kristuse ja Kirikuga ning elavdab hinges Püha Vaimu ande. Selle sakramendi läbi kinnitatakse ja kasvatatakse ristimisarmu, tugevdatakse Kristusega sidet ning seotakse Kiriku ja tema missiooniga tihedamalt. Kinnitamine annab erilise Püha Vaimu väe, et olla sõnas ja teos tõeline Kristuse järgija, levitada ja kaitsta usku ning tunnistada julgelt Kristuse nime. Nagu ristimisegi puhul, kantakse kustutamatut vaimset märki – Püha Vaimu anni pitseri. Seda sakramenti saab vastu võtta ainult üks kord (vrd KKK 1303–1316).
Armulaua sakrament
Armulaua sakramendis on leiva ja veini kujude all kohal Kristus ise – tõeliselt, tegelikult ja substantsiaalselt oma Ihu, oma Vere, oma hinge ja oma jumaliku loomusega. Armulaud tugevdab Kristusega sidet, kustutab andestuse väärilisi patte ning hoiab surmapattudest. Armastus Kristuse vastu tugevneb ja Kiriku ühtsus kui Kristuse Müstiline Ihu kindlustub. Armulaud on ühtlasi ohver – Püha Missa ohver, milles Kristus ühendab Kiriku ja tema liikmed ristiohvriga (vrd KKK 1407, 1413, 1416).
III teema · Paranemissakramendid
Paranemissakramendid
Meeleparanduse sakrament
Meeleparanduse sakramendi kaudu andestatakse pärast ristimist tehtud patud. Üksikisiku täielik pattude ülestunnistamine ja absolutsioon on ainus korrapärane tee kristlase lepitamiseks Jumala ning Kirikuga. Pihi sakrament taastab armuseisundi ning vabastab surmapattudega pälvitud igavesest karistusest. Piht toob hingerahu, puhta südametunnistuse ja vaimuliku troosti ning annab kristlikuks eluvõitluseks vajaliku vaimuliku jõu (vrd KKK 1486, 1497).
Haigete salvimise sakrament
Haigete salvimise sakramendiga antakse eriline arm kristlasele, kes kannatab raske haiguse või vanaduse vaeguste all. Haige liidetakse tihedamalt Kristuse kannatusega tema enda ja Kiriku hüvanguks. Sakrament annab lohutust, südamerahu ja julgust taluda kristlasena haiguse ja vanaduse vaevusi. Patud antakse andeks juhul, kui haige ei suuda enam pihtida, ning kehaline paranemine toimib, kui see on Jumala tahtmine. Haigete salvimine on ettevalmistus haige teekonnaks Isa koju (vrd KKK 1527, 1532).
IV teema · Osaduse sakramendid
Osaduse sakramendid
Vaimulikuseisuse sakrament
Vaimulikuseisuse sakramendiga antakse edasi Kristuse nimel ja Tema isikus teenimisülesanne. Sakrament annab ülesande ja võime tegutseda Kristuse isikus ning ülendab Kristuse teenimisametisse Õpetaja, Preestri ja Karjasena. Nagu ristimisegi puhul, saadakse vaimne pitser, mida ei saa korrata ega ajutiselt anda. Kolm astet on: diakon, preester ja piiskop (vrd KKK 1536, 1591, 1598).
Abielusakrament
Abielusakramendiga loovad mees ja naine teineteisega eluaegse ja armastuses lähedase tiheda sideme. Sakramendi kaudu antakse abikaasadele arm teineteist armastada nii nagu Kristus on armastanud Kirikut. Inimliku armastuse täiuslikuks muutmine, lahutamatu ühtsuse tugevdamine ja taevase tee pühitsemine on selle sakramendi viljad. Sakrament annab ka armu, mis pühitseb abielu ning laste saamise ja kasvatamise. Tõeline abielu tõstetakse jumaliku armastuse kõrgusele (vrd KKK 1638–1664).