Advent on katoliku kirikuaasta algus ja nelja pühapäeva pikkune ettevalmistusaeg enne jõule. Sõna tuleb ladina väljendist adventus, mis tähendab tulemist. Kirik meenutab Kristuse esimest tulemist inimesena Petlemmas ja ootab samal ajal tema taastulemist aegade lõpul.
Millal advent algab ja lõpeb?
Advent algab selle pühapäeva esimese õhtupalvusega, mis langeb 30. novembrile või on sellele kuupäevale kõige lähemal. Seetõttu muutub advendi alguskuupäev aastati. Advent lõpeb enne jõulude esimest õhtupalvust 24. detsembril. Tegemist ei ole alati täpselt 28 kalendripäevaga, kuid selles on alati neli pühapäeva.
Esimene advent
Esimene advent ehk esimene advendipühapäev avab uue kirikuaasta. Piiblilugemised kutsuvad valvama ja olema valmis Issanda tulekuks. Advendipärjal süüdatakse esimene violetne küünal. See ei ole veel jõulupidu, vaid teadliku ootamise algus: aeg palveks, meeleparanduseks ja lootuse uuendamiseks.
Teine advent
Teine advent toob esile Ristija Johannese kutse valmistada Issandale teed. Pärjal põleb kaks violetset küünalt. Kristlane saab küsida, mis vajab tema elus korrastamist, et Kristusele rohkem ruumi teha. Heateod, leppimine ja pihisakrament on selleks väga praktilised viisid.
Kolmas advent ehk Gaudete pühapäev
Kolmas advent kannab nime Gaudete pühapäev. Ladinakeelne sõna gaudete tähendab “rõõmustage”. Selle päeva liturgiline värv võib violetse asemel olla roosa ning advendipärjal süüdatakse roosa küünal. Rõõm ei tähenda ettevalmistuse lõppu, vaid teadmist, et Issanda sündimise püha on lähedal.
Neljas advent
Neljas advent suunab tähelepanu sündmustele vahetult enne Jeesuse sündi, eriti Neitsi Maarjale ja tema usaldavale vastusele Jumalale. Advendipärjal põlevad kõik neli küünalt. Neljas advendipühapäev võib olla jõululaupäevale väga lähedal, kuid liturgiliselt jäävad advent ja jõulud siiski eri aegadeks.
Advendipärg ja liturgiline värv
Advendipärja neli küünalt tähistavad nelja pühapäeva. Tavaliselt on kolm küünalt violetsed ja üks roosa. Küünalde järkjärguline süütamine kujutab valguse kasvamist Kristuse sündimise püha lähenedes. Pärg on hea kodune palvetraditsioon, kuid see ei asenda Missat ega Kiriku liturgiat.
Advendi liturgiline värv on violetne. See osutab ettevalmistusele ja meeleparandusele, kuid advendi iseloom ei ole sama mis paastuajal. Kirik kirjeldab adventi vagameelse ja rõõmsa ootamise ajana. Missal ei laulda tavaliselt “Au olgu Jumalale kõrges”, et see kõlaks jõuluööl uue pidulikkusega.
Kuidas adventi katoliiklikult pidada?
Adventi saab pühitseda osaledes pühapäevasel Missal, lugedes päeva evangeeliumi, palvetades advendipärja juures, tehes heategusid ning valmistudes pihiks. Väline jõuluootus saab siis sisemise sisu: eesmärk ei ole ainult pühade korraldamine, vaid kohtumine Kristusega.
Kas advendikalender kuulub Kiriku liturgiasse?
Advendikalender on kasulik kodune tava, kuid mitte liturgia kohustuslik osa. Hea kalender suunab iga päeva palve, Piibli, heateo või vaikuse juurde. Maiustustega kalender võib samuti rõõmu valmistada, kuid advendi kristlik sisu ei tohiks selle taha kaduda.
Kas jõulupidu võib alata juba advendi ajal?
Kirik eristab ettevalmistusaega ja jõuluaega, kuid ei keela peredel kohtuda ega rõõmustada. Katoliiklik rütm kutsub hoidma advendis ootusruumi ning laskma jõulupühal tõeliselt saabuda. Jõululaulude, sõime ja kuuse kasutamisel saab järgida kohaliku koguduse ning pere mõistlikku tava.