Aegade ja tundide kohta, vennad, ei ole aga vaja teile kirjutada, sest te teate täpselt, et Issanda päev tuleb just nii nagu varas öösel (Tes 5: 1-2)
1. Nende sõnadega julgustas apostel Paulus Thessaloniki kogudust püsima usus, nende süda ja jalad kindlalt maas ning nende pilk suunatud ümbritsevale maailmale ja ajaloosündmustele, isegi siis, kui nad ootavad Issanda tulekut. Kui traagilised sündmused näivad meie elu üle ujutavat ja me tunneme, et oleme sattunud ebaõigluse ja kannatuste pimedasse ning raskesse keerulisse keerisesse, kutsutakse meid samuti üles hoidma oma südameid avatud lootusele ja usaldama Jumalat, kes teeb end olevaks, saadab meid hellalt, toetab meid meie väsimuses ja eelkõige juhib meid meie eluteel. Seepärast manitseb püha Paulus pidevalt oma kogukonda olema valvsad, otsides headust, õiglust ja tõde: „Niisiis, ärgem magagem nagu teised, vaid olgem ärkvel ja kained“ (Tes 5:6). Tema sõnad on üleskutse jääda valvsaks ja mitte tõmbuda hirmu, muresse või taganeda, mitte anda järele hajameelsusele või heidutusele. Selle asemel peaksime olema nagu valvurid, kes valvavad ja on valmis nägema esimest koiduvalgust isegi kõige pimedamal tunnil.
