Paavst Franciscus pöördus reedel, 26. jaanuaril Usudoktriini Kongregatsiooni poole, kui nad lõpetasid iga-aastast täiskogu istungjärku, mis tavapäraselt lõppeb paavsti audientsiga. Paavst tänas nende töö eest ja tuletas meelde, et Kongregatsioonil on kaks tegevusvaldkonada: üks tegeleb õpetusametiga, teine usudistsipliiniga.
Just esimest teemat soovis Püha Isa oma pöördumises puudutada Usudoktriini Kongregatsiooni ametnikele ja pakkus välja mitmeid mõtteid, mis olid organiseeritud kolme sõna ümber: "sakramendid", "väärikus" ja "usk".
Tema sõnul toidavad ja kasvatavad sakramendid kiriku elu ja nõuavad seega erilist hoolt nende poolt, kes neid haldavad. "Armastagem ja hoidkem," kutsus üles paavst Usudoktriini Kongregatsiooni ametnikke, "sakramentide ilu ja päästvat jõudu!"
"Ma loodan," ütles ta, "et see aitab meil kirikuna olla alati lähedal kõigile neile, kellega eriti ei arvestata."
"Me ei saa varjata ka tõsiasja," ütles ta, "et suures osas planeedil elanevatel ei ole usk, nagu Benedictus XVI ütles, enam ilmselge eeldus ühiseks eluks." "Tõepoolest", märkis paavst Franciscus, "usk on sageli "eitatud, pilkatud, marginaliseeritud ja naeruvääristatud". Tema sõnul peab usu kuulutamine ja vahendamine tänapäeva maailmas seetõttu arvestama mitmete teguritega. Eelkõige nimetas paavst Franciscus uusi linnakultuure koos nende paljude väljakutsetega, kuid ka enneolematuid tähendusküsimusi, mida nad tekitavad ja vajadust kiriklike struktuuride misjonilise ümberkujundamise järele ning lõpuks kerygma ['kuulutuse'] kesksust kiriku elus ja missioonis.
"Selles evangeliseerimise kontekstis", jätkas paavst Franciscus, "soovin mainida hiljutist deklaratsiooni Fiducia supplicans."
"Deklaratsioonis käsitletud "pastoraalsete ja spontaansete õnnistuste" eesmärk on," rõhutas paavst, "näidata konkreetselt Issanda ja Kiriku lähedust kõigile neile, kes erinevates olukordades abi paluvad, et jätkata - mõnikord alustada - usuteekonda". Sellega seoses rõhutas paavst kahte punkti.
Esiteks ütles ta, et need õnnistused, väljaspool igasugust liturgilist konteksti ja vormi, ei nõua vastuvõtmiseks moraalset täiuslikkust.
Teiseks märkis ta, et kui paar pöördub spontaanselt [vaimulikule] ja palub õnnistust, siis ei õnnista ta mitte liitu, vaid lihtsalt inimesi, kes koos on seda palunud".
"Mitte liitu," rõhutas paavst, "vaid isikuid, võttes loomulikult arvesse konteksti, tundlikkust, elukohti ja kõige sobivamaid viise."
Vatikani uudiste põhjal, 26.jaanuar 2024.