Valminud on "Katoliku kiriku katekismuse kompendiumi" videoraamat:Videoraamatut saab vaadata ja kuuluata siit: KOMPENDIUM
Teksti loeb Lembit Peterson. Videoraamatu tegemist toetas Eesti Kirikute Nõukogu.
Eesti
Valminud on "Katoliku kiriku katekismuse kompendiumi" videoraamat:
„Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on – Jumala sõnana, mis on tegev ka teis, kes te usute.“ (1Ts 2:13)
Praeguseks on kogu Piibel või selle üksikud osad tõlgitud 3384 keelde (oktoober, 2019. a.). Tõepoolest, Pühakirja vastu tunnevad huvi paljud inimesed, nende seas nii usklikud kui ateistid, haritlased kui lihtinimesed. Seepärast on eriti oluline teada, kuidas Piiblit õigesti mõista ja selle tekste tõlgendada. Katoliku kiriku traditsiooni järgi on Pühakiri Jumala sõna, inimeste lunastuse ajalugu. Jätkameeelmise aasta teemasid, kuid sel aastal keskendume Uuele Testamendile. Oodatud on kõik – nii eelmisel aastal osalenud kui uued huvilised.
Kohtume esmaspäeviti alates 4. oktoobrist kell 18.45 pastoraalkeskuses.
Kontakt: isa Wodek, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., 5555 8249.
28. augustil toimus katoliiklik palverännak Viru-Nigulasse. Palverännak algas Missaga Viru-Nigula püha Nikolause kirikus kell 11. Missa ajal palvetati kõigi haigete, kannatajate ja kõigi nende eest, kes on lahkunud viimasel aastal. Samuti eeskostepalves palvetati kogu maailma rahu eest. Piiskop tõi välja oma jutluses, et maailmas on praegu palju probleeme ja vastus sellele seisneb meie palves. “See on usumärk, kui me palume nende probleemide eest. Viru-Nigula palverännak on reaalne usumärk, see sünnib meie südames, isegi kui maailmas on palju raskeid olukordi, me palvetame ja me ei karda.”
5. augustil kohtusid Eesti Kirikute Nõukogu esindajad peaminister Kaja Kallasega, et arutada 9. augustist jõustuvate piirangute rakendamist kirikutes. Kohtumise tulemusena kiitis valitsus neljapäeval heaks otsuse, millega tehakse jumalateenistustele nakkusohutuse kontrollimise osas erand. Alates 9. augustist tohib avalikke jumalateenistusi ja usulisi talitusi läbi viia arvestusega, et pühakodades tohib neist osa võtta kuni 50 inimest või tuleb arvestada kuni 50-protsendilise ruumitäitumuse nõudega. Nakkusohutuse kontrolli jumalateenistusest osavõtjate hulgas tegema ei pea, vaktsineerimise tõendit ei kontrollita,kuid siseruumides tuleb osavõtjate arvust sõltumata kanda maski, liikumisel ja ruumis paiknemisel arvestada hajutatust, pühakoda peab täitma desinfitseerimisnõudeid ja muid koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid. Erand ei laiene kirikukontsertidele, millele kehtivad üldised ürituste läbiviimise nõuded.
Traditsiooni valvurid, piiskopid, on osaduses Rooma piiskopiga oma konkreetsete kirikute ühtsuse nähtav printsiip ja alus. [1] Püha Vaimu juhendamisel, evangeeliumi kuulutamise ja Armulaua pühitsemise kaudu valitsevad nad konkreetseid neile usaldatud kirikuid. [2]
Kiriku kooskõla ja ühtsuse edendamiseks, isaliku hoolitsusega nende suhtes, kes järgivad mis tahes piirkonnas Vatikani II Kirikukogu soovitud reformile eelnenud liturgilisi vorme, andsid ja reguleerisid minu auväärsed eelkäijad Püha Johannes Paulus II ja Benedictus XVI volituse 1962. aastal Johannes XXIII poolt toimetatud Rooma missaali kasutamiseks. [3] Nii kavatsesid nad „hõlbustada nende katoliiklaste kiriklikku osadust, kes tunnevad seotust mõnede varasemate liturgiliste vormidega“, mitte aga teistega. [4]
Kontakt
Apostellik Administratuur Eestis
Vene 18
10123 Tallinn
Kantselei tel 6446367
kantselei.ppk@gmail.com
Rooma – Katoliku Kirik Eestis
AMETLIKUD KODULEHEKÜLJED
Eesti Apostellik Administratuur
Pärnu Püha Apostel Johannese kogudus
Tartu Neitsi Maarja Pärispatuta saamise kogudus
Ukraina Kreeka-Katoliku Kirik Eestis
Pirita klooster
Püha Siena Katariina Klooster Tallinnas
Preestriseminar Redemptoris Mater
Opus Dei Eestis
Caritas Eesti
Tartu Katoliku Hariduskeskus