Traditsiooni valvurid, piiskopid, on osaduses Rooma piiskopiga oma konkreetsete kirikute ühtsuse nähtav printsiip ja alus. [1] Püha Vaimu juhendamisel, evangeeliumi kuulutamise ja Armulaua pühitsemise kaudu valitsevad nad konkreetseid neile usaldatud kirikuid. [2]
Kiriku kooskõla ja ühtsuse edendamiseks, isaliku hoolitsusega nende suhtes, kes järgivad mis tahes piirkonnas Vatikani II Kirikukogu soovitud reformile eelnenud liturgilisi vorme, andsid ja reguleerisid minu auväärsed eelkäijad Püha Johannes Paulus II ja Benedictus XVI volituse 1962. aastal Johannes XXIII poolt toimetatud Rooma missaali kasutamiseks. [3] Nii kavatsesid nad „hõlbustada nende katoliiklaste kiriklikku osadust, kes tunnevad seotust mõnede varasemate liturgiliste vormidega“, mitte aga teistega. [4]
Kooskõlas minu auväärse eelkäija Benedictus XVI algatusega kutsuda piiskopid hindama Motu Proprio Summorum Pontificumi rakendamist kolm aastat pärast selle avaldamist korraldas Usuõpetuse Kongregatsioon 2020. aastal piiskoppidega üksikasjaliku konsultatsiooni. Nende aastate jooksul küpsenud kogemuste põhjal on tulemusi hoolikalt kaalutud.
Olles sel ajal arvestanud episkopaadi soovidega ja kuulnud Usuõpetuse Kongregatsiooni arvamust, soovin nüüd selle apostliku kirjaga kirikliku osaduse pideval otsingul veelgi rohkem pingutada. Seetõttu olen pidanud asjakohaseks kehtestada järgmine:
Art. 1. Püha Paulus VI ja Püha Johannes Paulus II välja antud liturgilised raamatud, mis on kooskõlas Vatikani II Kirikukogu dekreetidega, on Rooma riituse lex orandi ainus väljendus.
Art. 2. Piiskopkonna piiskopile kui temale usaldatud konkreetse kiriku kogu liturgilise elu moderaatorile, edendajale ja valvurile [5] kuulub oma piiskopkonna liturgiliste pühitsemiste reguleerimine. [6] Seetõttu on tema ainupädevus lubada kasutada 1962. aasta Rooma missaali oma piiskopkonnas vastavalt Apostelliku Tooli juhistele.
Art. 3. Piiskop piiskopkonnas, kus siiani eksisteerib üks või mitu rühma, kes pühitsevad 1970. aasta reformile eelnenud missaali järgi:
§1. peab kindlaks tegema, et need rühmad ei eita Vatikani II Kirikukogu ja Paavstide Magisteeriumi dikteeritud liturgilise reformi kehtivust ja õiguspärasust;
§2. peab määrama ühe või mitu asukohta, kuhu nende rühmade ustavad pooldajad võivad euharistiliseks pühitsemiseks koguneda (kuid mitte koguduse kirikutes ja uusi isiklikke kogudusi püstitamata);
§3. peab kehtestama kindlaksmääratud kohtades päevad, mil euharistilised pühitsemised on lubatud, kasutades Püha Johannes XXIII 1962. aastal välja kuulutatud Rooma missaali. [7] Nendel pühitsemistel kuulutatakse lugemisi kohalikus keeles, kasutades selleks vastavate piiskopikonverentside poolt liturgiliseks kasutamiseks heaks kiidetud Pühakirja tõlkeid;
§4. peab määrama preestri, kellele piiskopi esindajana on usaldatud need pühitsemised ja nende ustavate rühmade hingehoid. See preester peab sellise vastutuse jaoks sobima, ta peab oskama kasutada 1970. aasta reformi eelset Missale Romanum’it, omama ladina keele oskust, mis on piisav rubriikide ja liturgiliste tekstide põhjalikuks mõistmiseks, ning teda peab iseloomustama elav hingeline armastus ja kirikliku osaduse tunne. Sellel preestril peab olema südamel mitte ainult liturgia õige pühitsemine, vaid ka ustavate hingeline ja vaimulik hoidmine;
§5. peab jätkama sobivalt veendumaks, et nende ustavate heaks kanooniliselt rajatud kogudused on tõhusad nende vaimulikuks kasvuks, ja tegema kindlaks, kas neid jätta alles või mitte;
§6. peab hoolitsema uute rühmade asutamise mittelubamise eest.
Art. 4. Pärast selle Motu Proprio avaldamist ordineeritud preestrid, kes soovivad pühitseda, kasutades 1962. aasta Missale Romanum’it, peavad esitama ametliku taotluse piiskopkonna piiskopile, kes peab enne selleks volituse andmist nõu Apostelliku Tooliga.
Art.5. Preestrid, kes juba pühitsevad vastavalt 1962. aasta Missale Romanum’ile, peavad taotlema piiskopkonna piiskopilt luba jätkata selle volituse kasutamist.
Art.6. Pühitsetud elu institutsioonid ja apostelliku elu ühingud, mille on püstitanud paavstlik komisjon Ecclesia Dei, kuuluvad Pühitsetud Elu Institutsioonide ja Apostelliku Elu Kongregatsiooni pädevusse.
Art. 7. Liturgiaja Sakramentide Kongregatsioon ning Pühitsetud Elu Institutsioonide ja Apostelliku Elu Kongregatsioon teostavad, oma eripädevuse küsimustes, Püha Tooli volitusi nende sätete järgimise osas.
Art.8. Varasemad normid, juhised, load ja kombed, mis ei vasta selle Motu Proprio sätetele, tühistatakse.
Kõike, mida olen selles apostellikus kirjas Motu Proprio kujul deklareerinud, käsin järgida kõigis selle osades, hoolimata kõigest muust vastupidisest, isegi kui see väärib eraldi mainimist, ja kehtestan selle välja kuulutamise avaldamise teel väljaandes L’Osservatore Romano, jõustudes kohe, ja seejärel selle avaldamise Püha Tooli ametlikus kommentaaris Acta Apostolicae Sedis.
Välja antud Roomas Püha Johannes Laterani kirikus, 16. juulil 2021,
Karmeli Jumalaema mälestuspäeval, pontifikaadi üheksandal aastal.
FRANCISCUS
Viited:
-
CfrSecondVaticanEcumenicalCouncil,DogmaticConstitutionontheChurch“LumenGentium”,21november1964,n.23AAS57(1965)27.
-
Cfr Second Vatican Ecumenical Council, Dogmatic Constitution on the Church “LumenGentium”, 21 november 1964, n. 27: AAS 57 (1965) 32; Second Vatican Ecumenical Council,DecreeconcerningthepastoralofficeofbishopsintheChurch“ChristusDominus”,28october1965,n.11:AAS58(1966)677-678;CatechismoftheCatholicChurch,n.833.
-
CfrJohnPaulII,ApostolicLettergivenMotuproprio“EcclesiaDei”,2july1988:AAS80(1988)1495-1498; Benedict XVI, Apostolic Letter given Motu proprio “Summorum Pontificum”, 7 july2007: AAS 99 (2007) 777-781; Apostolic Letter given Motu proprio “Ecclesiae unitatem”, 2 july2009:AAS101(2009)710-711.
-
JohnPaulII,ApostolicLettergivenMotuproprio“EcclesiaDei”,2july1988,n.5:AAS80(1988)1498.
-
CfrSecondVaticanEcumenicalCouncil,Costitutiononthesacredliturgy“SacrosanctumConcilium”, 4 december 1963, n. 41: AAS 56 (1964) 111; Caeremoniale Episcoporum, n. 9;CongregationforDivineWorshipandtheDisciplineoftheSacrament,Instructiononcertain matters to be observed or to be avoided regarding the Most Holy Eucharist “ RedemptionisSacramentum”, 25march 2004, nn. 19-25: AAS 96 (2004) 555-557.
-
https://www.vatican.va/roman_curia/congregations/cfaith/documents/rc_con_cfaith_doc_20200222_decreto-quo-magis_en.html" style="color: rgb(0, 0, 128); text-decoration: underline;">Quo magis” approving seven Eucharistic Prefaces for the forma extraordinaria of the Roman Rite, 22 february 2020, and Decree “Cum sanctissima” on the liturgical celebration in honour of Saints in the forma extraordinaria of the Roman Rite, 22 february2020: L’Osservatore Romano, 26 march 2020, p. 6.