1. oktoobril tähistame 25 aasta möödumist päevast, kui paavst Johannes Paulus II nimetas Euroopa kaitsepühakuteks Siena püha Katariina, Rootsi püha Birgitta ja püha Risti Teresa Benedicta. Kes on Euroopa kaitsepühakud ja mida tähendab, et kirik on kellegi kinnitanud Euroopa patrooniks, sellele püüab vastata järgnev artikkel.
Euroopa patroone on kuus. Lisaks eelnimetatutele on veel püha Benedictus, lääne munkluse rajaja, kes kuulutati 1964. aastal paavst Paulus VI poolt Euroopa patrooniks ja pühad Cyrillus ja Methodius, kes said 1980. aastal Euroopa patroonideks paavst Johannes Paulus II poolt. Alles hiljem, 1999, eelnimetud paavst lisas Euroopa taevaste kaitsjate hulka naispühakud: birgittinide ordu rajaja püha Birgitta Rootsist, püha Risti Teresa Benedicta, kes on tuntud ka kui Edith Stein ja Siena püha Katariina. Kõik Euroopa Taevased kaitsjad on kõik orduinimesed!
Euroopa keerulises ajaloos on kristlus olnud keskseks ja määravaks elemendiks, mis on rajatud klassikalise pärandi kindlale alusele ning erinevate etniliste ja kultuuriliste voolude. Kristlik usk on kujundanud kontinendi kultuuri ja on lahutamatult seotud selle ajalooga. Isegi tänapäeval, kui religioosne ühtsus oleks justkui lagunemas, järk-järgult nii kristlaste vahelise edasise lõhestumise kui ka kultuuri järkjärgulise lahknemise tõttu usu silmapiirist, on usu roll jätkuvalt oluline. Ja on näha, et see kasvab. Seda enam, et osutatakse erinevates Euroopa kultuuri tüvitekstides Euroopa patroonidele, et suunata tagasi erinevaid Euroopalikke mõtteid kristlike väärtuste juurde, mis on Euroopat ühtsena hoidnud sajandeid.
Paavstid Benedictus XVI ja Franciscus on korduvalt juhtinud tähelepanu, et tänane Euroopa on „haige“ (Benedictus XVI) või „vanaks jäänud“ (Franciscus). Pühade Isade jätkuv palve kostub Euroopa patroonide poole, et pühakute osaduse kaudu ühendada vanat Euroopat uue kaasaegse Euroopaga, mis aitaks jätkuvalt teadvustada kristlike väärtusi ja kutsumust pühadusele. Viimane ongi selgitus, milleks on Euroopal omad Taevased kaitsjad - et olla eeskostjaks ja kaitsjaks kogu sellele kontinendile.
Püha paavst Johannes Paulus II on öelnud, selleks, et ehitada Euroopa kindlale alusele, ei piisa ainult majanduslikele huvidele tuginemisest, sest need, kuigi mõnikord ühendavad inimesi, on teinekord lõhestamise põhjuseks. Pigem on vaja tegutseda ehtsate väärtuste alusel, mis põhinevad universaalsel moraaliseadusel, mis on kirjutatud iga inimese südamesse!
Just täna tasub vaadata nendele Kiriku poolt nimetatud kaitsepühakute elulugudesse. Nad on kõik väga erinevad ja elanud erinevatel ajastustel. Nad kõik annavad tunnistust inimeste ja rahvaste mitmekesisusest ning ühtsusest. Kuid vaadates, kuidas on nad kristlust oma elueeskujuga tunnistanud, on igalt patroonilt midagi õppida, olgu selleks Siena Katariina julgus kutsuda üles juhte täitma oma kohustusi (nagu ta tegi paavstide tagasikutsumisel Avignonist Rooma) või Püha Risti Teresa Bendicta, kes küll oli sündinud juudi perekonnas ja võtnud hiljem vastu ristiusu, tõi Kristuse risti alla kõik rahvad Euroopa raskeimal ajastul, 20. sajandi esimeses pooles.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõiki neid kuute Euroopa kaitsepühakut iseloomustas maises tegevuses järgida südame kutset parema ühiskonna teenimise nimel kõikide rahvast hüvanguks. Ja Kiriku poolt kinnitatud pühakutena, saavad omal salapärasel viisil võtta lakkamatult kuulda meie eestpalveid ja tuua Jumala trooni ette. Meil on võimalus õppida tundma nende elulugu ja nende elavat tunnistust Kristusest ning pühaduse osaduse kaudu saada ise tõe tunnistajaks tänases Euroopas.