Hingehoid on inimese tähelepanelik vaimulik saatmine tema elu rõõmudes, küsimustes, kannatuses ja kriisis. Katoliku kontekstis lähtub see veendumusest, et iga inimene on loodud Jumala näo järgi ning väärib austavat kuulamist. Hingehoidja ei paku üksnes kiireid vastuseid, vaid aitab inimesel oma olukorda sõnastada, otsida lootust ja märgata Jumala kohalolu.
Mida hingehoius tehakse?
Hingehoiukohtumine võib sisaldada kuulamist, vaikust, küsimusi, palvet ja sobiva piibliteksti üle mõtisklemist. Inimene võib rääkida leinast, haigusest, süüst, suhetest, üksindusest, usukahtlustest või elu mõtte otsimisest. Hingehoidja ülesanne ei ole inimese eest otsustada, vaid aidata tal tõe ja vastutuse poole liikuda.
Katoliku hingehoid võib olla seotud sakramentidega. Preester saab pakkuda pihti, haigete salvimist ja armulauda. Samas ei ole iga hingehoiuvestlus sakrament ning hingehoidjaks võib sobiva ettevalmistusega olla ka diakon, orduinimene või ilmik. Sakramente saavad pühitseda ainult selleks ordineeritud vaimulikud Kiriku korra järgi.
Hingehoid ja piht
Piht ehk meeleparanduse sakrament on kindla liturgilise vormi ja sakramentaalse armuga. Selles tunnistab ristitud inimene patud, väljendab kahetsust ning saab preestrilt absolutsiooni. Pihisaladus on absoluutne: preester ei tohi pihil kuuldut avaldada.
Tavaline hingehoiukohtumine ei ole automaatselt piht ning sellele ei kohaldu samal kujul kanooniline pihisaladus. Hingehoidja peab siiski hoidma usalduslikkust ja selgitama selle piire. Näiteks vahetu oht inimese elule või asutuse reeglid võivad nõuda abi kaasamist. Enne tundliku vestluse alustamist võib alati küsida, kuidas konfidentsiaalsust hoitakse.
Kelle poole pöörduda?
Hingehoidu saab küsida kogudusepreestrilt, kaplanilt või väljaõppinud hingehoidjalt. Haiglates, hooldekodudes, kaitseväes ja vanglates tegutsevad sageli kaplanid või hingehoidjad. Kui soovitakse katoliku sakramenti, tuleb paluda katoliku preestrit.
Hingehoid ei ole mõeldud ainult usukindlale inimesele. Vestlusele võib tulla ka kahtluste, pahameele või usupuudusega. Hea hingehoid austab inimese vabadust ega kasuta tema haavatavust usu pealesurumiseks.
Kas hingehoid asendab psühholoogi või arsti?
Ei. Hingehoid, psühhoteraapia ja meditsiiniline ravi võivad üksteist täiendada, kuid neil on erinevad ülesanded. Raske depressiooni, psühhoosi, sõltuvuse, trauma või enesevigastamise ohu korral on vaja professionaalset tervishoiuabi. Hingehoidja saab jääda inimese kõrvale ning toetada tema vaimulikku elu ka ravi ajal.
Kui inimene või keegi teine on vahetus ohus, tuleb helistada hädaabinumbril 112. Hingehoiule pöördumine ei pea ootama kriisi: vestelda võib ka elumuutuse, kutsevaliku, tänulikkuse või sügavama palveelu sooviga.
Hingehoiu kristlik kese
Kristlik hingehoid vaatab Jeesusele kui heale Karjasele, kes tunneb oma lambaid ja otsib kadunut. Kiriku pastoraalne hool hõlmab Jumala sõna kuulutamist, sakramente, palvet ja konkreetset ligimesearmastust. Selle eesmärk on aidata inimesel kasvada suhtes Jumala, teiste ja iseendaga, austades alati tema väärikust ning vabadust.
Kuidas hingehoiukohtumiseks valmistuda?
Erilist ettevalmistust ei ole vaja. Võib mõelda, mis praegu kõige rohkem koormab või millist abi loodetakse. Kohtumise alguses tasub öelda, kas soovitakse lihtsalt kuulamist, palvet, sakramenti või abi järgmise sammu leidmisel. Ka vaikus ja segadus on lubatud.
Kui sageli hingehoidjaga kohtuda?
Ühekordne vestlus võib aidata kriisis või otsuse eel. Pikema vaimuliku saatmise puhul lepitakse kohtumiste sagedus kokku vastavalt vajadusele. Terve suhe hingehoidjaga toetab inimese vabadust ega tekita sõltuvust. Vajaduse muutudes võib kohtumisi harvendada, lõpetada või valida teise sobiva saatja.