hommik keskhommik keskpäev pärastlõuna õhtu päevalõpp

10. DETSEMBER
2. advendikolmapäev
PÄRAST LÕUNA

SISSEJUHATUS
Jumal, tõtta mind päästma.
  Issand, rutta mulle appi.
Au olgu Isale ja Pojale
  ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
  nüüdki on ja jääb
  igavesest ajast igavesti.
Aamen. Halleluuja.

Hümn
Suur ajaseemne külvaja
on vaimu pannud kasvama,
vaid tema teab, kuis päeval, ööl
saab Tema näo Ta kätetöö.
Meil lase Sinus kasvada
ja valus vaevas piinelda
ning kuigi aru me ei saa
Su tahtel siiski alluda.
Kui süda valust haigena
ei lase enam hingata
meid ära jäta üksinda
ja ennast meile ilmuta.
Nüüd, Püha Isa, näidata,
meil võta ainust Poega Sa
ja Püha Vaimu lohutust,
Su lõppematut valitsust.
Aamen.

Psalm 119: 57-64

Ant. Maarja oli vapustatud ingli sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ta ütles: „Ma sünnitan kuninga, jäädes neitsiks.”
Issand on mu osa; *
  ma olen öelnud, et ma pean Sinu sõnu.
Ma püüan kõigest südamest leevendada Su palet, *
  ole mulle armuline oma ütlust mööda!
Ma uurin oma teid *
  ja pööran oma jalad jälle Su tunnistuste poole.
Ma tõttan aega viitmata *
  pidama Sinu käske.
Õelate köidikud punusid end mu ümber; *
  aga mina ei unusta Su Seadust.
Südaööl ma tõusen üles Sind tänama *
  Su õiguse seaduste eest.
Mina olen kõigi nende kaaslane, kes Sind kardavad *
  ja peavad Sinu korraldusi.
Ilmamaa on täis Sinu heldust, Issand; *
  õpeta mulle oma määrusi!
Au olgu Isale ja Pojale
  ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
  nüüdki on ja jääb
  igavesest ajast igavesti.
Aamen.

Psalm 55:2-12

Jumal, pane tähele mu palvet *
  ja ära peida ennast mu anumise eest!
Pane tähele mind *
  ja vasta mulle!
Ma ekslen ümber ägades *
  ja jooksen uisapäisa
vaenlase hääle tõttu, *
  õela rõhumise pärast,
sest nad veeretavad mu peale nurjatust *
  ja vihas kiusavad nad mind taga.
Mu süda vabiseb mu sees *
  ja surma koledused on langenud mu peale.
Kartus ja värin tulid mu peale *
  ja õudus kattis mind.
Oh oleksid mul tuvi tiivad, *
  ma lendaksin minema ja asuksin kuhugi elama.
Vaata, ma põgeneksin kaugele *
  ja viibiksin kõrbes.
Ma tõttaksin pääsema pakku *
  tuulepöörise, maru eest.
Hävita nad, Issand, *
  sega nende keeled,
sest ma näen linnas *
  vägivalda ja riidu!
Ööd ja päevad nad käivad *
  piki tema müüre,
nurjatus ja vaev on ta keskel. *
  Kadu on ta keskel
ja ta turult ei tagane *
  rõhumine ja pettus.
Au olgu Isale ja Pojale
  ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
  nüüdki on ja jääb
  igavesest ajast igavesti.
Aamen.

Psalm 55:13-15,17-24

Sest mitte vaenlane ei laima mind, *
  seda ma taluksin;
mitte mu vihamees ei suurusta mu vastu, *
  tema eest ma peidaksin ennast,
vaid sina, inimene nagu mina, *
  mu sõber ja tuttav,
kellega meil oli armas osadus, *
  Jumala kotta läksime koos rahvahulgaga.
Aga mina hüüan Jumala poole *
  ja Issand aitab mind.
Õhtul ja hommikul ja lõunaajal *
  ma kurdan ja ägan,
ja Ta kuuleb mu häält. *
  Ta lunastab mu hinge rahusse kallalekippujaist,
sest need on hulgani mu ümber. *
  Jumal kuuleb ja vastab neile,
Tema, kes istub aujärjel *
  iidsest ajast.
Sest nad ei muuda meelt *
  ega hakka kartma Jumalat.
See mees oli pistnud oma käed nende külge, kes pidasid temaga rahu, *
  ta rikkus oma lepingut.
Pehmem kui või on tema suu, *
  aga südames ta tuleb kallale;
libedamad kui õli on tema sõnad, *
  kuid need on siiski nagu paljastatud mõõgad.
Heida Issanda peale oma koorem, *
  ja Tema hoolitseb sinu eest;
Ta ei lase iialgi *
  kõikuda õiget!
Jah, Sina, Jumal, *
  tõukad nad hukatuse auku;
mõrtsukad ja petised ei saa oma elupäevi poolegi peale.*
  Aga mina loodan Sinu peale!
Au olgu Isale ja Pojale
  ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
  nüüdki on ja jääb
  igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Maarja oli vapustatud ingli sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ta ütles: „Ma sünnitan kuninga, jäädes neitsiks.”

Pühakirja lugemine Tn 4:24-25
Issand, kuule, Issand, anna andeks, Issand, pane tähele ja tee see teoks iseenese pärast; mu Jumal, ära viivita! Sest su linnale ja su rahvale on pandud sinu nimi.

℣. Tule, Issand, ära viivita.
℟. Vabasta oma rahvas nende pattudest.

Palvetagem.
  Kõigeväeline Issand, Sina käsid meil valmistada teed Kristusele, Sinu Pojale. Anna, et meie nõrkused ei võtaks meilt julgust, kui me ootame Tema tulemist, vaid et tunneksime lohutust ja tervendust Tema kohalolekust. Meie Issanda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja läbi, kes Sinuga elab ja valitseb Püha Vaimu ühtsuses, Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Ülistagem Issandat.
Tänu olgu Jumalale