hommik keskhommik keskpäev pärastlõuna õhtu päevalõpp
23. DETSEMBER
4. advenditeisipäev
PÄRAST LÕUNA
SISSEJUHATUS | Jumal, tõtta mind päästma.
Issand, rutta mulle appi.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen. Halleluuja.
Suur ajaseemne külvaja
on vaimu pannud kasvama,
vaid tema teab, kuis päeval, ööl
saab Tema näo Ta kätetöö.
Meil lase Sinus kasvada
ja valus vaevas piinelda
ning kuigi aru me ei saa
Su tahtel siiski alluda.
Kui süda valust haigena
ei lase enam hingata
meid ära jäta üksinda
ja ennast meile ilmuta.
Nüüd, Püha Isa, näidata,
meil võta ainust Poega Sa
ja Püha Vaimu lohutust,
Su lõppematut valitsust.
Aamen.
Psalm 119: 137-144
Jumala sõna ülistus
Ant. Maarja oli vapustatud ingli sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ta ütles: „Ma sünnitan kuninga, jäädes neitsiks.”
Sina oled õige, Issand, *
ja Su seadused on õiglased.
Sa oled seadnud oma tunnistused õiguses *
ja väga suures ustavuses.
Minu kiivus on mind kulutanud, *
sest mu rõhujad on unustanud Sinu sõnad.
Mis Sa oled öelnud, on sulatatud väga selgeks, *
ja Su sulane armastab seda.
Ma olen vähene ja halvaks pandud, *
kuid ma ei unusta Sinu korraldusi.
Su õigus on õigus igaveseks *
ja Su Seadus on tõde.
Kitsikus ja ahastus on mind tabanud, *
aga Su käsud on mu rõõm.
Su tunnistuste õigus jääb igavesti; *
anna mulle arusaamist, et ma elaksin!
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Psalm 88:2-8
Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, *
öösel ma olen Sinu ees.
Tulgu mu palve Sinu ette, *
pööra oma kõrv mu halisemise poole!
Sest mu hing on täis õnnetust *
ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale.
Mind arvatakse nende liiki, kes lähevad alla hauda; *
ma olen nagu mees, kellel ei ole rammu!
Olen valla lastud surnute juurde, *
just nagu mahalöödud, kes lebavad hauas,
keda Sa enam ei meenuta, *
kes Sinu käest on lõigatud ära.
Sina oled mind pannud kõige sügavamasse hauda, *
pimedasse paika, suurtesse sügavustesse.
Su vihaleek lasub mu peal, *
ja kõigi oma lainetega vaevad Sa mind.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Psalm 88:9-19
Mu tuttavad oled Sa ajanud minust eemale *
ja oled mind teinud neile jäleduseks,
ma olen kinni ega pääse välja. *
Mu silmad on otsa jäänud mu viletsuse pärast;
Sind, Issand, ma hüüan appi kogu päeva, *
ma laotan välja oma käed Sinu poole.
Kas Sina teed imet surnutele? *
Või tõusevad kadunud üles Sind kiitma?
Kas jutustatakse hauas Sinu heldusest, *
kadupaigas Sinu ustavusest?
Kas tuntakse pimeduses Sinu imetöid *
ja Su õiglust unustusemaal?
Aga mina hüüan Sind appi, Issand! *
Ja mu palve jõuab vara Su ette.
Miks Sina, Issand, heidad ära mu hinge *
ja paned oma palge mu eest varjule?
Ma olen vilets ja vaagun hinge oma noorusest alates, *
ma kannan su ränki lööke, olen nõutu.
Sinu vihaleegid käivad mu üle, *
Su rängad löögid muserdavad mind;
need ümbritsevad mind nagu vesi iga päev, *
need tiirlevad mu ümber üheskoos.
Sa oled minust eemale ajanud mu armastajad ja mu sõbrad; *
mu tuttavaks on pimedus.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Maarja oli vapustatud ingli sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ta ütles: „Ma sünnitan kuninga, jäädes neitsiks.”
| Pühakirja lugemine | Brk 4:24-25 |
|---|
Ära meenuta meie vanemate väärtegusid, vaid meenuta praegu oma käsivart ja oma nime. Sest sina oled Issand, meie Jumal.
℣. Tule, Issand, ära viivita.
℟. Vabasta oma rahvas nende pattudest.
Palvetagem.
Jumal, lase meil, Sinu kõlbmatutel sulastel, kes näeme Sinu Poja sündimise lähenemist, et Sinu Sõna, kes tahtis saada inimeseks Neitsist Maarjast ja elada meie keskel, halastaks meie peale oma headuses. Meie Issanda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja läbi, kes Sinuga elab ja valitseb Püha Vaimu ühtsuses, Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
℣ Ülistagem Issandat.
℟ Tänu olgu Jumalale