hommik keskhommik keskpäev pärastlõuna õhtu päevalõpp
22. DETSEMBER
4. advendiesmaspäev
PÄRAST LÕUNA
SISSEJUHATUS | Jumal, tõtta mind päästma.
Issand, rutta mulle appi.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen. Halleluuja.
Suur ajaseemne külvaja
on vaimu pannud kasvama,
vaid tema teab, kuis päeval, ööl
saab Tema näo Ta kätetöö.
Meil lase Sinus kasvada
ja valus vaevas piinelda
ning kuigi aru me ei saa
Su tahtel siiski alluda.
Kui süda valust haigena
ei lase enam hingata
meid ära jäta üksinda
ja ennast meile ilmuta.
Nüüd, Püha Isa, näidata,
meil võta ainust Poega Sa
ja Püha Vaimu lohutust,
Su lõppematut valitsust.
Aamen.
Psalm 119: 129-136
Jumala sõna ülistus
Armastus on Seaduse täitmine. (Rm 13:10)
Ant. Maarja oli vapustatud ingli sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ta ütles: „Ma sünnitan kuninga, jäädes neitsiks.”
Imelised on Sinu tunnistused, *
sellepärast hoiab neid minu hing.
Kui Su sõnad avanevad, annavad nad valgust, *
tehes arukaks kohtlasi.
Ma avan oma suu ja ahmin, *
sest ma ihaldan Su käske.
Kaldu minu poole ja ole mulle armuline, *
see on nende õigus, kes armastavad Sinu nime.
Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase *
ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle!
Lunasta mind inimeste rõhumisest, *
siis ma pean Su korraldusi!
Lase oma pale paista oma sulase peale *
ja õpeta mulle oma määrusi!
Veeojad voolavad mu silmist nende pärast, *
kes ei pea Su Seadust.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Psalm 81 (82)
Manitsus ülekohtustele kohtumõistjatele
Ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand. (1Kr 4:5)
Jumal seisab jumalikus koguduses, *
Ta mõistab kohut jumalate seas.
Kui kaua te mõistate kohut ülekohtuselt *
ja hoiate õelate poole?
Mõistke kohut vaevalisele ja vaeslapsele, *
mõistke õigust viletsale ja kehvale!
Päästke vaevalised ja vaesed, *
vabastage nad õelate käest!
Nad ei tea ega saa sellest aru; nad käivad pimeduses; *
kõikuma on löönud kõik ilmamaa alused.
Mina küll ütlesin: Teie olete jumalad *
ja olete kõik Kõigekõrgema lapsed.
Siiski te surete kui inimesed *
ja langete kui kes tahes vürstidest.
Tõuse, Jumal, mõista kohut maailma üle, *
sest Sina pärid kõik rahvad!
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Psalm 120
Igatsus rahu järele
Olge vastupidavad viletsuses, püsivad palves! (Rm 12:12)
Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole *
ja Tema vastas mulle.
Issand, vabasta mu hing valetajaist huultest *
ja petisest keelest!
Mida anda sulle, mida lisada sulle, *
petis keel?
Sangari teravaid nooli *
koos leetpõõsa tuliste sütega.
Häda mulle, et ma võõrana elan Mesekis, *
et ma viibin Keedari telkide keskel!
Juba kaua on mu hing elanud *
nende juures, kes vihkavad rahu.
Mina tahan rahu! Aga kui ma räägin, *
on nemad valmis sõjaks.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Maarja oli vapustatud ingli sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ta ütles: „Ma sünnitan kuninga, jäädes neitsiks.”
| Pühakirja lugemine | Ml 3:20-21 |
|---|
Teile, kes te mu nime kardate, tõuseb õiguse päike ja paranemine tema tiibade all. Te lähete siis välja ja lööte kepsu nagu nuumvasikad. Ja te tallate õelaid, sest need saavad põrmuks teie taldade all sel päeval, mille ma valmistan, ütleb vägede Issand.
℣. Tule, Issand, ära viivita.
℟. Vabasta oma rahvas nende pattudest.
Palvetagem.
Kõigeväeline Isa, Sina nägid inimest surma meelevalda sattununa ja tahtsid lunastada ta oma Poja tulemise kaudu. Lase meil, kes me alandlike ja innukatena kuulutame Tema inimesekssaamist, võtta Ta vastu Päästjana ning alati rõõmustada Tema ligiolust. Meie Issanda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja läbi, kes Sinuga elab ja valitseb Püha Vaimu ühtsuses, Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
℣ Ülistagem Issandat.
℟ Tänu olgu Jumalale