hommik keskhommik keskpäev pärastlõuna õhtu päevalõpp
2. APRILL
Suur Neljapäev
KESKPÄEV
SISSEJUHATUS | Jumal, tõtta mind päästma.
Issand, rutta mulle appi.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Nüüd päeva tunnil kuuendal
me vaimu tasakaalusta,
kui mõistus hakkab väsima,
meid aita oma armuga.
Meid templiks Jumalale Sa,
järkjärgult vormi, kujunda.
Me meeled koonda kuulama
ja oma tahe ilmuta.
Kolmainsuse harmoonias
meid elutöös Sa juhata,
me usku, lootust kinnita
ja armastama õpeta.
Au Jumalale, Isale
ja ainsale Ta Pojale,
neist lähtuvale Vaimule,
Kolmainule, kes õndsaks teeb.
Psalm 119: 65-72
Ant. Nõnda nagu Isa tunneb mind tunnen mina Isa, ning annan oma elu lammaste eest.
Sina, Issand, oled teinud head oma sulasele *
oma sõna järgi.
Head arusaamist ja tundmist õpeta mulle, *
sest ma usun Su käske!
Enne kui mind vaevati, eksisin ma eemale; *
aga nüüd ma hoian Sinu ütlusi.
Sina oled hea ja teed head; *
õpeta mulle oma määrusi!
Ülbed sepitsevad mu peale valejutte, *
aga mina pean kõigest südamest Sinu korraldusi.
Nende süda on tuim nagu rasv, *
aga mina tunnen rõõmu Sinu Seadusest.
Mulle on hea, et mind vaevati, *
et ma õpiksin Su määrusi.
Seadus Su huultelt on mulle kallim *
kui tuhanded kulda ja hõbedat.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Psalm 56
Lootuse palve
Kristus on näidanud kannatust. (p. Hieronymus)
Ole mulle armuline, Jumal, sest inimesed tahavad mind rünnata, *
ühtelugu kipuvad sõjamehed mu kallale!
Mu varitsejad püüavad mind rünnata kogu päeva, *
sest palju on neid, kes mu vastu kõrgilt sõdivad.
Sel päeval, kui ma kardan, loodan ma Sinu peale, *
Jumala peale, kelle sõna ma kiidan.
Ma loodan Jumala peale, ei ma karda. *
Mida võibki lihane inimene mulle teha?
Kogu päeva nad moonutavad mu sõnu, *
kõik nende mõtted minu kohta sihivad kurjale.
Nad tulevad kokku ja luuravad ning jälgivad mu samme, *
sest nad varitsevad mu hinge.
Minu pagulaspäevad olid Sa ära lugenud; † pane Sina mu pisarad oma lähkrisse; *
eks need ole Su raamatus?
Kord peavad taganema mu vaenlased † sel päeval, mil ma hüüan; *
seda ma tean, sest Jumal on minu poolt.
Jumala sõna ma kiidan, *
Issanda sõna ma kiidan.
Jumala peale ma loodan, ei ma karda; *
mida võibki mulle teha inimene?
Jumal, minu peal on tõotused, mis ma Sinule andsin; *
ma tasun Sulle tänuohvrid.
Sest Sa kiskusid välja mu hinge surmast, *
mu jalad libisemisest,
et ma kõnniksin Jumala ees*
eluvalguses.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Psalm 57
Palve saada hoitud keset vaenlasi
See psalm laulab Issanda kannatusest. (p. Augustinus)
Ole mulle armuline, Jumal, *
ole armuline –
Sinu juures otsib pelgu mu hing, *
Sinu tiibade alla poen, kuni hädaoht läinud!
Ma hüüan Jumala, Kõigekõrgema poole, *
Jumala poole, kes minu eest seisab –
küll Tema läkitab abi taevast, †
pilgaku mu ründajad – *
küll Jumal läkitab oma armu ja tõe.
Võin uinuda lõukoerte lõugade vahel, *
kel hambad kui odad, kui nooled, keel kui vahe mõõk.
Ülenda ennast üle taevaste, Jumal, *
oma auhiilgus üle kogu ilmamaa!
Võrku nad seavad mu jalale, *
lingu mu kaelale;
kaevavad auku minule – *
langegu ise sisse!
Kindel on mu süda, Jumal, *
mu süda on kindel!
Tahan laulda ja mängida *
tõuse üles, mu hing,
ärka, lüüra, ärka, kannel, *
tahan äratada koitu!
Issand, ma tahan Sind tänada *
rahvaste seas,
Sinule mängida *
hõimude keskel,
sest taevast kõrgem on Sinu arm, *
Sinu truudus ülem pilvedest.
Ülenda ennast üle taevaste, Jumal *
oma auhiilgus üle kogu ilmamaa!
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Nõnda nagu Isa tunneb mind tunnen mina Isa, ning annan oma elu lammaste eest.
| Pühakirja lugemine | Hb 7:26-27 |
|---|
Just selline ülempreester on meile kohane: püha, veatu, laitmatu, patustest lahutatud ja kõrgemaks saanud kui taevad. Tema ei ole sunnitud teiste ülempreestrite kombel päevast päeva tooma esmalt ohvreid omaenda pattude eest ja alles seejärel rahva pattude eest, sest seda ta on teinud ühe korra ja alatiseks, kui ta ohverdas iseenda.
℣. Ta võttis ta enese peale meie haigused,
℟. ja kandis meie valusid.
Palvetagem.
Issand Jumal, armastada Sind kogu südamest – see on pühadus. Rohkenda siis meis oma jumaliku armu ande, et, nagu Sa oma Poja surmas oled pannud meid lootma seda, mida usume, nii ka tema ülestõusmises lase meil tulla Sinu, meie viimse eesmärgi juurde. Meie Issanda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja läbi, kes Sinuga elab ja valitseb Püha Vaimu ühtsuses, Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
℣ Ülistagem Issandat.
℟ Tänu olgu Jumalale