hommik keskhommik keskpäev pärastlõuna õhtu päevalõpp
3. APRILL
SUUR REEDE. ISSANDA KANNATAMISPÄEV
KESKPÄEV
SISSEJUHATUS | Jumal, tõtta mind päästma.
Issand, rutta mulle appi.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Nüüd päeva tunnil kuuendal
me vaimu tasakaalusta,
kui mõistus hakkab väsima,
meid aita oma armuga.
Meid templiks Jumalale Sa,
järkjärgult vormi, kujunda.
Me meeled koonda kuulama
ja oma tahe ilmuta.
Kolmainsuse harmoonias
meid elutöös Sa juhata,
me usku, lootust kinnita
ja armastama õpeta.
Au Jumalale, Isale
ja ainsale Ta Pojale,
neist lähtuvale Vaimule,
Kolmainule, kes õndsaks teeb.
Psalm 40:2-14,17-18
Päästetu tänu ja palve
Tapaohvrit ja roaohvrit Sa ei tahtnud, aga ihu Sa oled mulle valmistanud. (Hb 10:5)
Ant. Keskpäeval tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat.
Ma ootasin Issandat suure ootusega; † Ta kummardus mu poole *
ja kuulis mu appihüüdmist
ja tõmbas mind üles õuduse august *
ja paksust porist
ning asetas mu jalad kaljule *
ja kinnitas mu sammud.
Ta pani mu suhu uue laulu, *
kiituslaulu meie Jumalale.
Paljud näevad seda ja hakkavad kartma *
ja lootma Issanda peale.
Õnnis on mees, *
kes paneb oma lootuse Issanda peale
ega pöördu ülbete *
ja valesse taganejate poole.
Palju oled Sina, Issand, mu Jumal, † teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; *
ei ole kedagi Sinu sarnast.
Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, *
siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda.
Tapa- ja roaohver ei ole Su meele järgi – *
aga mu kõrvad oled Sa avanud –,
põletus- ja patuohvrit Sa ei nõua. *
Siis ma ütlesin: “Vaata, ma tulen,
rullraamatus on minust kirjutatud. *
Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega
ja Sinu Seadus *
on mu südames.”
Ma jutlustan õiglust *
suures koguduses;
vaata, ma ei sule oma huuli, *
Issand, Sina tead seda!
Su õiglust ma ei varjanud oma südames, *
Sinu ustavusest ja Su abist ma rääkisin,
Su heldust ja Su tõde ma ei salga *
suure koguduse ees.
Sina, Issand, ära keela *
mulle oma halastust;
Sinu arm ja Su ustavus *
hoidku mind alati!
Sest lugematud õnnetused *
on mind piiranud,
kõik mu süüteod *
on mind kätte saanud –
mul puudub neist ülevaade, neid on rohkem kui juuksekarvu mu peas *
ja mu süda kaotab julguse.
Issand, olgu Sulle meelepärane mind vabastada! *
Tõtta mulle appi, Issand!
Olgu rõõmsad ja rõõmutsegu Sinus kõik, *
kes otsivad Sind;
kes armastavad Sinu päästet, *
need öelgu alati: “Suur on Issand!”
Mina olen vilets ja vaene, *
aga Issand mõtleb mu peale!
Sina oled mu abi ja mu päästja! *
Mu Jumal, ära viivita!
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Psalm 54
Palve vaenlaste ahistuses
Prohvet palub Issanda nimes päästet oma tagakiusajate kurjusest. (Cassius)
Jumal, päästa mind oma nime abil *
ja aja mu asja oma vägevuse varal!
Jumal, kuule mu palvet, *
pane tähele mu suu kõnet!
Sest muulased kipuvad mu kallale † ja vägivaldsed püüavad mu hinge; *
nad ei sea Jumalat oma silma ette.
Vaata, Jumal on mu abimees, *
Issand on mu hinge tugi.
Hea meelega ma toon Sulle ohvreid, *
ma tänan Su nime, Issand, sest see on hea.
Sest Ta tõmbas mind välja kõigist kitsikustest *
ja mu silmad parastasid mu vaenlasi.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Psalm 88
Palve surmahädas
See on teie tund ja pimeduse meelevald (Lk 22:53).
Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, *
öösel ma olen Sinu ees.
Tulgu mu palve Sinu ette, *
pööra oma kõrv mu halisemise poole!
Sest mu hing on täis õnnetust *
ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale.
Mind arvatakse nende liiki, kes lähevad alla hauda; *
ma olen nagu mees, kellel ei ole rammu!
Olen valla lastud surnute juurde, *
just nagu mahalöödud, kes lebavad hauas,
keda Sa enam ei meenuta, *
kes Sinu käest on lõigatud ära.
Sina oled mind pannud kõige sügavamasse hauda, *
pimedasse paika, suurtesse sügavustesse.
Su vihaleek lasub mu peal, *
ja kõigi oma lainetega vaevad Sa mind.
Mu tuttavad oled Sa ajanud minust eemale *
ja oled mind teinud neile jäleduseks,
ma olen kinni ega pääse välja. *
Mu silmad on otsa jäänud mu viletsuse pärast;
Sind, Issand, ma hüüan appi kogu päeva, *
ma laotan välja oma käed Sinu poole.
Kas Sina teed imet surnutele? *
Või tõusevad kadunud üles Sind kiitma?
Kas jutustatakse hauas Sinu heldusest, *
kadupaigas Sinu ustavusest?
Kas tuntakse pimeduses Sinu imetöid *
ja Su õiglust unustusemaal?
Aga mina hüüan Sind appi, Issand! *
Ja mu palve jõuab vara Su ette.
Miks Sina, Issand, heidad ära mu hinge *
ja paned oma palge mu eest varjule?
Ma olen vilets ja vaagun hinge oma noorusest alates, *
ma kannan su ränki lööke, olen nõutu.
Sinu vihaleegid käivad mu üle, *
Su rängad löögid muserdavad mind;
need ümbritsevad mind nagu vesi iga päev, *
need tiirlevad mu ümber üheskoos.
Sa oled minust eemale ajanud mu armastajad ja mu sõbrad; *
mu tuttavaks on pimedus.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Keskpäeval tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat.
| Pühakirja lugemine | Js 53:4-5 |
|---|
Tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid. Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast nuhelduks ja vaevatuks. Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.
℣. Issand, mõtle minu peale.
℟. Kui sa tuled oma kuningriiki.
Palvetagem.
Pea meeles, Issand, seda oma perekonda, kelle heaks meie Issand Jeesus Kristus, kui ta reedeti, ei kõhelnud end oma vaenlaste kätte andmast ning ristipiina kannatamast: tema, kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, Jumal, igavesest igavesti. Aamen.
℣ Ülistagem Issandat.
℟ Tänu olgu Jumalale