hommik keskhommik keskpäev pärastlõuna õhtu päevalõpp
14. APRILL
Suure Nädala esmaspäev
HOMMIKUPALVUS
SISSEJUHATUS | Jumal, tõtta mind päästma.
Issand, rutta mulle appi.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Rist särab võidulipuna,
mis surma tõi kord Kuningal,
Kes üles tõusis võitjana
ja inimkonna lunastas.
Kes kinkis oma südame,
mis odalöögist haavatud;
meid pesi oma verega
ja taastas meie süütuse.
Nii tõeks sai, millest kuulutas
kord Taavet oma lauludes —
kuis risti läbi valitseb
meid Jumal oma hiilguses.
See imeline ristipuu,
nüüd purpuriga ehitud,
on tõusnud üle maailma,
sest Lunastajat kandnud ta. Aamen.
Psalm 42
Igatsus Jumala järele
Januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta! (Ilm 22:17)
Ant. Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake koos minuga.
Otsekui hirv veeoja igatseb, *
igatseb mu hing Sinu juurde, Jumal!
Jumalat januneb mu hing, *
elavat Jumalat – millal ma tulen ja näen Jumala palet?
Pisarad on mulle leivaks nii päeval kui ööl, *
päev läbi öeldakse ju mulle: “Kus siis on su Jumal?”
Mu hing teeb haiget, kui tuleb meelde, *
kuidas ma kõndisin Ülima telki, Jumala kotta, kesk piduliste kiidulaulu, rõõmuhõiskeid.
Miks nii rõhutud, mu hing, nii rahutu? *
Looda Jumala peale:
Teda tahan ma tänada – *
oma Päästjat ja Jumalat!
Mu hing on rõhutud- *
seepärast tuletan Sind meelde Jordanil, Hermonil, Mitsari mäel –
kui Uputus kutsub Uputust *
Sinu koskede mürinal
kõiki Su ummiklaineid ja vooge *
minust üle murdma.
Ühel päeval saatis Issand armu – *
siis laulsin ööselgi Talle, palvet oma elu Jumalale;
täna aga ütlen Temale, oma Kaljule: *
“Miks oled Sa mu unustanud,
miks pean käima kurvalt, *
vaenlasest rõhutud?”
Otsekui urrn mu luudes *
on ahistajate teotus,
kes päevast päeva küsivad: *
“Kus on siis nüüd su Issand?”
Miks nii rõhutud, mu hing, nii rahutu? *
Looda Jumala peale:
Teda tahan ma veel tänada – *
oma Päästjat ja Jumalat!
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake koos minuga.
| Kiituslaul |
|---|
| Srk 36, 1-5. 10-13 |
|---|
Palve püha Jeruusalemma linna pärast
Igavene elu on see, et nad tunneksid Sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle Sina oled läkitanud. (Jh 17:3)
Ant. Nüüd mõistetakse kohut selle maailma üle ja tema vürst heidetakse välja.
Halasta meie peale, Issand, kõiksuse Jumal, ja vaata siia *
ning pane kõik paganad sind kartma!
Tõsta oma käsi võõraste rahvaste vastu, *
et nad näeksid sinu väge!
Nõnda nagu sa ennast näitasid pühana *
meie juures nende nähes,
nõnda näita ennast suurena *
nende juures meie nähes,
et nad õpiksid sind tundma, *
nõnda nagu meie tunneme, et ei ole muud Jumalat kui sina, Issand!
Uuenda oma tunnustähti ja korda imetegusid, *
austa oma kätt ja paremat käsivart!
Kogu kõik Jaakobi suguharud *
ja olgu nad pärijad nagu muistegi!
Halasta, Issand, rahva peale, *
kellele on antud sinu nimi,
ja Iisraeli peale, *
keda pead esmasündinuks!
Halasta oma pühamu linna, Jeruusalemma, *
oma hingamispaiga peale!
Täida Siion sinu ülistusega *
ja oma rahvas sinu auhiilgusega!
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Nüüd mõistetakse kohut selle maailma üle ja tema vürst heidetakse välja.
Psalm 19:2-7
Issanda, kõige Looja ülistus
Meile tuleb päikesetõus kõrgustest, see suunab meie jalgu rahuteele, halleluuja. (Lk 1:78-79)
Ant. Vaadakem Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.
Taevad räägivad Jumala aust, *
Tema kätetööd kuulutab laotus –
päevast voolab päevale juttu, *
öö annab teadmist ööle.
Ei ole see jutt, ei sõna, *
ei ole kuulda häält –
ometi kostab üle ilmamaa, *
maailma otsani Sõna –
sinna on Ta teinud telgi Päikesele: †
tuleb sealt kui peiu pulmakambrist, *
hõiskab kui vägimees enne minekut:
taeva äärelt hakkab ta jooksma, teise ääreni jõuab – *
keegi ei pääse ta lõõsast.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Vaadakem Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.
| Pühakirja lugemine | Jr 11:19-20 |
|---|
Mina olin nagu süütu talleke, keda viiakse tappa, ega teadnud, et nad mu vastu mõtteid mõlgutasid: „Hävitagem puu koos ta viljaga ja raiugem ta ära elavate maalt, et ta nimegi enam ei meenutataks!” Aga vägede Issand on õiglane kohtumõistja, kes katsub läbi neerud ja südame. Lase mind näha, et sa neile kätte tasud, sest ma olen oma riiuasja sinule avaldanud!
Sina, Issand, oled meid * oma verega lunastanud.
– Sina, Issand, oled meid * oma verega lunastanud.
Kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest.
– Oma verega lunastanud.
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule.
– Sina, Issand, oled meid * oma verega lunastanud.
Sakariase kiituslaul Lk 1:68-79
Ant. Õige Isa, maailm ei ole sind tundnud, aga mina tundsin sind, sest sina oled minu läkitanud.
Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, *
et Ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse
ja on meile äratanud päästesarve *
oma sulase Taaveti soost,
nagu Ta on rääkinud ajastute algusest *
oma pühade prohvetite suu läbi –
päästmist meie vaenlastest *
ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
et halastust anda meie vanematele *
ja pidada meeles oma püha lepingut,
vannet, mille Ta on vandunud *
meie isale Aabrahamile.
Nõnda Ta laseb meid, vaenlaste käest päästetuid, *
kartmatult teenida Teda
vagaduses ja õigluses Tema ees *
kõik meie elupäevad.
Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, *
sest sa lähed Issanda eel Temale teed valmistama,
et anda Tema rahvale pääste tunnetus *
nende pattude andeksandmises
meie Jumala südamliku halastuse läbi, *
millega meile tuleb Päikesetõus kõrgustest.
See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, *
see suunab meie jalgu rahuteele.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Õige Isa, maailm ei ole sind tundnud, aga mina tundsin sind, sest sina oled minu läkitanud.
Kiidetud olgu Jeesus Kristus, kes oma surma ja ülestõusmisega on meid lunastanud. Teda palugem:
– Issand, halasta.
Sina oled läinud üles Jeruusalemma, et meie eest kannatades saada kirgastatud;
juhi meid läbi selle aja kannatuste igavesele ülestõusmispühale.
– Issand, halasta.
Sinu avatud küljest voolasid veri ja vesi;
pühitse meid oma sakramentidega.
– Issand, halasta.
Sina andsid andestuse kaubitsejale, kes soovis meelt parandada;
anna ka meile meie patud andeks.
– Issand, halasta.
Sinus sai ristist elupuu;
kingi meile selle vili, igavene elu.
– Issand, halasta.
Meie Isa, kes Sa oled taevas.
Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu.
Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.
Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev.
Ja anna meile andeks meie võlad,
nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.
Ja ära saada meid kiusatusse,
vaid päästa meid ära kurjast.
Kõigeväeline Jumal, oma Poja kannatuse ja surma läbi, kinnita ja kaitse meid meie nõrkuses. Meie Issanda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja läbi, kes Sinuga elab ja valitseb Püha Vaimu ühtsuses, Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Issand õnnistagu meid, hoidku meid kõigest kurjast ja juhatagu meid igavesse ellu.
Aamen.