15. oktoobril oli mul võimalus Tallinna Piiskopkonna esindaja ja õndsa Eduard Profittlichi kanoniseerimisprotsessi postulaatorina esineda Norras, Trondheimis, et kõnelda aasta tagasi Tallinnas õndsaks kuulutatud peapiiskop Eduard Profittlichist. Norras oli mul hea meel vestelda lühidalt Trondheimi piiskopi Erik Vardeniga OCSO.
Siinkohal väike kokkuvõte sellest jutuajamisest.
Marge: Sooviksin, et meie lühikese vestluse teemaks oleks pühadus. Eile oma ettekannet alustades ütlesin auditooriumile, et kuigi räägin ühest auväärsest mehest, õndsast Eduard Profittlichist, on minu ettekanne tegelikult pühadusest. Piiskop Erik, palun Teie arvamust – millised on tänapäevased vaatenurgad pühadusele ja kuidas rääkida pühadusest ja pühaks olemisest eelkõige noortele?
Piiskop Erik: Kõige olulisem on, et meie vestlus tugineks Kiriku õpetusele. Vatikani II kirikukogu nn suures konstitutsioonis rõhutatakse, et iga ristitud kristlane on kutsutud pühadusele. Pühak ei ole mingi eriline inimeste kategooria, vaid see tähendab olla kristlane, kes võtab täielikult omaks oma kutsumuse ja ütleb tingimusteta “jah” Jumala armule, Tema kutsele ja Tema elumuutvale tegevusele. Seega on pühak püha naine või mees – kristlane, kes on Jeesus Kristuse sarnane. Tegelikult peaksime me kõik soovima olla pühad. Selleks on meid kutsutud. Ja Jumal aitab meil selle eesmärgini jõuda, kui me vaid laseme Tal seda teha.
Marge: Mõeldes õndsa Eduard Profittlichi pühadusele, kelle kanoniseerimine on avatud ning kelle eeskostel on inimesed kutsutud palvetama, tahaksin küsida, et miks me tegelikult vajame pühakuid oma eestpalveteks?
Piiskop Erik: Sest me vajame sõpru. Inimene ei ole loodud olema üksi ja Jumal on loonud universumi ajas ja igavikus nii, et me aitaksime üksteisel jõuda pühaduseni meie oma elueesmärgi täitumiseks. See tähendab, et me üheskoos aitame üksteisel oma eluülesannet täita ja pühakuteks saada. Kui mul on mõni raskus, valu või haiguses, võin paluda: “Palun, kas te palvetaksite minu eest?”, arvestades, et see on palveside, mida meie Issand on öelnud. Teate küll seda kirjakohta, kus „… kaks või kolm on koos, olen mina nende keskel.” Pühakute poole palvetamine on lihtsalt selle loogika laiendamine Ja meeldetuletus meile kõigile, et nähtav Kirik on üks nähtamatu Kirikuga. … Nagu me igal Missal kinnitame enne Sanctust.
Marge: Ja millised on Teie soovitused tänapäeva inimesele? Kuidas palvetada õndsa Eduard Profittlichi eestkostel?
Piiskop Erik: Ma pole kindel, et sõnad, millega me palvetame on nii olulised. Aga mida te teeksite, kui teil oleks uus sõber? Või kui just kohtuksite kellegagi kino järjekorras, supermarketis või koosolekul ja teil oleks lühike jutuajamine ning te mõlemad mõtleksite, et ta on nii huvitav inimene ning tahaksin seda vestlust jätkata? …Esimene asi oleks kokku leppida aeg kohvitamiseks, et teineteisest rohkem teada saada. Sarnaselt peaksime looma suhted pühakutega. Palve eestkosteks on alati suhe! Kõigepealt peame neid pühakuid tundma õppima ja andma neile võimaluse meid tundma õppida. Seega, õndsa Profittlichi puhul peaks mõtlema tema elule. Võiks lugeda mõnda tema kirja või lühemaid kirjutisi, analüüsida tema tunnistuse eripärasust ja seejärel lihtsalt rääkida temaga oma muredest ning vajadustest ja püüda näha, kuidas need kattuvad. Nii toimides te juba palvetategi ega pea liiga palju muretsema selle pärast, millised on või peaksid olema sõnad.
Marge: Ja minu viimane küsimus… Oleme rääkinud sellest, et Norra katoliku kirik ja Eesti katoliku kirik on üsna sarnased ja oma otsinguil kasvamas ning et praegu on käes nn ”usutärkamise kevad”, siis milline oleks teie sõnum Eestimaa katoliiklastele?
Piiskop Erik: Armastage Issandat ja olge ustavad!
Marge: Tänan teid!
Piiskop Erik Vardeniga vestlus toimus Trondheimis 16. okt 2026,
Marge Paas.