Kihlus on mehe ja naise vastastikune lubadus ning teadlik ettevalmistus võimalikuks abieluks. Katoliku vaates on see oluline eristamise aeg: paar õpib teineteist sügavamalt tundma, räägib läbi ühise elu põhiküsimused ning valmistub vabaks ja vastutustundlikuks abielunõusolekuks.
Kas kihlus on sakrament?
Kihlus ei ole üks seitsmest sakramendist ega tee paarist veel abikaasasid. Abielu sünnib kehtiva abielunõusoleku andmisel Kiriku ettenähtud vormis. Kihlasõrmus, pidu või avalik teadaanne väljendavad kavatsust, kuid ei asenda laulatust.
Kanoonilise õiguse järgi reguleerib abielulubadust piiskoppide konverentsi kehtestatud kohalik õigus, arvestades tavasid ja tsiviilõigust. Kihluse katkemine võib olla valus ning mõnikord tekitada praktilisi kohustusi, kuid lubadus ise ei anna õigust nõuda abielu sõlmimist. Abielunõusolek peab jääma vabaks.
Milleks on kihlumisaega vaja?
Kihluse eesmärk ei ole ainult pulmade korraldamine. Paavst Franciscus on kirjeldanud seda usalduse, vastutuse ja teineteise tundmaõppimise ajana. Paar võiks rääkida usust, lastest, truudusest, rahast, tööst, elukohast, suhetest päritoluperekonnaga ning konfliktide lahendamisest. Ebamugavaid teemasid ei tasu lükata aega pärast pulmi.
Kihlus annab võimaluse küsida, kas mõlemad mõistavad katoliku abielu ühtsust, lahutamatust ja avatust elule. Kui ilmneb vägivald, sõltuvus, sund, tõsine petmine või turvalisuse puudumine, ei pea pulm toimima üksnes seetõttu, et kuupäev on määratud. Aus eristamine võib tähendada ka pulmade edasilükkamist või kihluse lõpetamist.
Katoliku abieluettevalmistus
Kihlatud peaksid võtma kogudusega ühendust varakult, enamasti vähemalt kuus kuud enne soovitud laulatust. Abieluettevalmistus aitab mõista sakramenti, hinnata valmisolekut ja arendada oskusi ühiseks eluks. Lisaks kursusele kohtutakse preestri või diakoniga, kogutakse vajalikud dokumendid ning kavandatakse laulatuse liturgia.
Kui ainult üks osapool on katoliiklane või varasem abielu on olemas, tuleb sellest kohe rääkida. See ei tähenda automaatselt, et laulatus oleks võimatu, kuid olukord vajab kiriklikku selgitamist ning mõnikord luba või dispensatsiooni.
Kihlatute õnnistamine
Kiriku õnnistamisraamatus on kihlatute õnnistamise kord. Õnnistamine palub Jumalalt paarile armu, tarkust ja puhast armastust. Selle juures võib kohalik tava hõlmata sõrmuseid või teisi kihluse märke. Õnnistust tuleb selgelt eristada laulatusest, et ei jääks muljet, nagu oleks abielu juba sõlmitud.
Kuidas elada kihlust kristlikult?
Kihlatud saavad palvetada koos ja teineteise eest, osaleda Missal, lugeda Piiblit, käia pihil ning teenida abivajajaid. Oluline on õppida väljendama armastust viisil, mis austab teise inimese keha, südametunnistust ja vabadust. Kihlus on ettevalmistus kogu eluks, mitte ainult üheks päevaks.
Kas kihlasõrmus on kohustuslik?
Ei. Kihlasõrmus on kultuuriline märk, mitte kihluse kehtivuse tingimus. Selle väärtus ei mõõda armastuse tõsidust. Olulisemad on aus lubadus, vabadus, vastutus ja tegelik valmistumine abieluks.
Kas kihlus annab õiguse koos elada nagu abikaasad?
Kihlus ei ole abielu. Katoliku õpetuse järgi kuulub seksuaalne ühendus abieluliitu, milles mees ja naine on andnud teineteisele avaliku ning lõpliku nõusoleku. Kihlusaeg kutsub harjutama truudust, enesevalitsust ja teise inimese tervikliku väärikuse austamist. Keerulise eluolukorra puhul saab paar küsida preestrilt toetavat ja konkreetset juhatust.