Vatikani Linnriik (Stato della Città del Vaticano) ehk Püha Tool tunnustas Eesti Vabariiki esmakordselt 10.10.1921 ja taastunnustas Eesti Vabariiki 28.08.1991. Püha Tool ei ole kunagi de jureega de facto tunnustanud Nõukogude Liidu anneksiooni Eestis. Diplomaatilised suhted kehtestati 03.10.1991.
Möödunud sajandi kolmekümnendate alguses, aastatel 1935-1940, oli Vatikani nuntsiuseks (suursaadikuks) Eestis Antonio Arata (volikiri 04.12.1935), kes enne volikirja üleandmist (1933-1935) oli Eestis Püha Tooli ajutine asjur. Temaga koos nimetati Eesti saadikuks Püha Tooli juurde Otto Strandman, Eesti erakorraline saadik ja täievoliline minister Prantsusmaal, Belgias ja Hispaanias, (volikiri paavstile 30.09.1933). Detsembris 1939 nimetas president Konstantin Päts senise Eesti välisministri Karl Selteri, kes oli samas ka Eesti esindaja Rahvasteliidu juures, saadikuks Püha Tooli juurde.
Vatikan on akrediteerinud oma nuntsiuse Eestisse Vilniusest, kust kaetakse kõiki kolme Balti riiki. Esimeseks nuntsiuseks taasiseseisvunud Eestis oli Justo Mullor Garcia (1992-1997). Järgnesid Erwin Josef Ender (1997-2002), Peter Stephan Zurbriggen (2002–2009) ning Luigi Bonazzi (2009-2014). Peapiiskop Pedro López Quintana andis oma volikirja president Ilvesele üle 24. aprillil 2014. a. Praegu tegutseb apostelliku nuntsiusena Balti riikides peapiiskop Petar Rajič (alates 2019).
10.09.2005 pühitseti Oleviste kirikus Eesti katoliku kiriku piiskopiks isa Philippe Jourdan, kes alates 1996. aastast juhtis Tallinnas asuvat Püha Tooli esindust.
Pärast taasiseseisvumist akrediteeris Eesti Püha Tooli juurde Bonnis resideeriva suursaadiku Tiit Matsulevitši (1993-1996); järgnesid Margus Laidre (1997–2000), Indrek Tarand (2001-2002), Priit Kolbre (2003-2006) ja Jüri Seilenthal (2007-2016). Suursaadik Väino Reinart andis oma volikirjad üle 19. mail 2016. aastal. Praegu tegutseb suursaadikuna Püha Tooli juures Paul Teesalu.
Visiidid
Vatikani
- november 2019 president Kersti Kaljulaid külastab Vatikani ja kohtub paavst Franciscusega
- märts 2013 peaminister Andrus Ansip paavst Franciscuse ametisse pühitsemise tseremoonial
- mai 2011 president Toomas Hendrik Ilves paavst Johannes Paulus II õndsaks kuulutamise tseremoonial
- detsember 2010 välisminister Urmas Paet
- mai 2005 president Arnold Rüütel paavst Johannes Paulus II matustel ning paavst Benedictus XVI ametisse pühitsemise tseremoonial
- september 1994 president Lennart Meri ametlik visiit
Eestisse
- september 2018 paavst Franciscus külastab Eestit
- mai 2016 Riigisekretär kardinal Pietro Parolin
- september 2009 Riikidevaheliste suhete sekretär peapiiskop Dominique Mamberti visiit
- september 1993 paavst Johannes Paulus II visiit
Lepingud
02.05.1995 kanti Siseministeeriumi Usuasjade Talituses kirikuregistrisse Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur (reg. nr. 01800731).
Eesti kirikute ja koguduste seadusest tulenevalt valmistas Välisministeerium koostöös Siseministeeriumi Usuasjade Talitusega ette ning jõustas nootide vahetuse teel 12.03.1999 Eesti Vabariigi ja Püha Tooli vahelise kokkuleppe katoliku kiriku õigusliku staatuse kohta. Kokkulepe tagab Eesti ja Vatikani suhete juriidilise korrastatuse. Kirikute ja koguduste seaduse rakendamisel ilmnenud probleemide lahendamiseks töötas siseministeerium välja seadusemuudatuse, mis jõustus 12. veebruaril 2011.
Katoliiklaste tegevus Eestis
Luterliku reformatsiooni tulemusena kadus katoliku kirik Eestist peaaegu täielikult. Katoliku kiriku taastamine Eestis algas 19. sajandil. Sajandi lõpul kujunesid kogudused Tallinnasse ja Tartusse, liikmed olid peamiselt poolakad ja leedulased. Ehitati Apostlite Peetruse ja Pauluse kirik Tallinnasse ja Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik Tartusse. Eesti Vabariigi ajal muutus katoliku kirik Eestis otse paavstile alluvaks iseseisvaks üksuseks. 1936. aastal pühitseti ametisse esimene katoliiklik piiskop Eestis pärast ligi 500-aastast vaheaega, Eduard Profittlich. Katoliku kirik kannatas Eestis ka rängalt stalinistlike repressioonide all, teiste seas suri 1942. aastal Kirovi vanglas ka piiskop Profittlich. Enne II maailmasõja puhkemist oli Eestis 11 katoliku kogudust 14 preestriga.
Nõukogude okupatsiooni ajal suleti järgemööda kõik kogudused, lahti jäid ainult Tallinna ja Tartu kirikud. Eesti alad liideti Riia piiskopkonnaga. Uus tõus algas möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel, kui paljud luterlikud ringkonnad ja muusikud hakkasid huvi tundma katoliku kiriku vastu. Väidetavalt algas katoliikluse "renessanss" Eestimaal Hortus Musicuse tegevuse, eesti soost vaimuliku Rein Õunapuu määramisega ametisse ning paavsti visiidiga 1993. aastal.
Üheksakümnendatest aastatest alates on Eestisse asunud taas mitmed ordud ja taastatud on kogudusi. Aastal 2007 jaanuari seisuga oli Eesti Kirikute Nõukogu andmeil, mille liikmeks on ka Rooma-Katoliku Kiriku Eesti Apostellik Administratuur, katoliku kiriku kogudusi 9, ordusid 7, 2011. aasta rahvaloendusel pidas end katoliiklaseks 4501 inimest. Valdavalt tegutsevad Rooma-Katoliku Kiriku kogudused linnades. Nagu mainitud, on 1990. aastatel Eestis tegevust (taas)alustanud mitmed Rooma-Katoliku Kiriku ordud: Vähemate Vendade Ordu, Dominikaani Vendade Ordu (Püha Katariina klooster), Halastuse Misjonäride Ordu, Pühima Päästja p. Birgitta Ordu (Pirita Klooster), P. Franciscuse III Regulaarordu p. Kantaliitsia Feliksi Kongregatsioon, Jeesuse Püha Vere Õdede Kongregatsioon, Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsioon.
Püha Tooli kaasabil on Eestis toimunud Narva kogudusemaja renoveerimine, Valga kogudusemaja ehitamine, Tallinna Katoliku Keskuse ehitamine, Tartu Katoliku Kooli loomine, Academia Catholica Estoniensis'e loomine vanasse dominiiklaste kloostrisse. 2001. aasta aprilli alguses otsustas Tallinna Pirita linnaosa valitsus, et annab Pirita kloostri varemed koos kalmistuga kümneks aastaks Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu valdusse, 2011. aastal pikendati lepingut veel 5 aastaks. Heategevusorganisatsiooni Caritas tegevjuhi Lagle Pareki koordineerimisel kerkis varemete kõrvale uus kloostrikompleks, mis avati 15.08.2001, Püha Birgitta sünniaastapäeva tähistamisel.
2003. aasta 24. novembril andis nuntsius peapiiskop Peter Zurbriggen Eesti eelmisele suursaadikule Püha Tooli juures, Indrek Tarandile üle Püha Gregoriuse Suure Risti tema teenete eest Püha Tooli ja Eesti riigi suhete arendamisel.
Kultuurisuhted
Rooma paavst Benedictus XVI nimetas 10.12.2011 ülemaailmselt tuntud helilooja Arvo Pärdi oma kultuurinõukogu Pontificium Consilium de Cultura liikmeks.
Rooma paavst Benedictus XVI korraldas 4.07.2011 valitud kunstnike austamiseks Vatikanis vastuvõtu „Homage of Artists“, millega tähistati 60 aasta möödumist tema preestriks pühitsemisest. 60 tunnustatud kunstniku seas, kes kutse said, oli vaid kolm heliloojat, nende hulgas Arvo Pärt. Kutse saanuil oli palutud pühendada paavstile loominguline kingitus. Piduliku tseremoonia avanumbrina kandsid poiss-sopran Heldur Harry Põlda ja Arvo Pärt klaveril helilooja muusikalise kingitusena ette tema teose „Vater unser“.
Arvo Pärt on kutsutuna viibinud paavsti varasematelgi üritustel Vatikanis. 28.05.2011 omistas Paavsti Sakraalse Muusika Instituut (Pontificio Istituto di Musica Sacra) oma 100. aastapäeva juubelipidustuste ühe tähtsündmusena audoktori tiitli Laurea Honoris Causa di Musica Sacra kolmele tänapäeva väljapaistvale muusikategelasele. Tiitli pälvisid Eesti helilooja Arvo Pärt, Šveitsi dirigent ja organist Diego Fasolis ning Itaalia organist ja muusikateadlane Luigi Ferdinando Tagliavini.
Rahvusvahelisel muusikapäeval 1.10.2010 juhatas Neeme Järvi Vaticana Acadaemica Nazionale di Santa Cecelia sümfooniaorkestrit. Kontsert oli pühendatud paavst Benedictus XVI-le. Esitati ka Arvo Pärdi Cecelia, vergine Romana. Benedictus XVI pidas kõne ning avaldas tunnustust Neeme Järvile ja kohalviibinud Arvo Pärdile.
21.11.2009 Sixtuse kabelis toimunud 250 kunstniku kohtumisel paavstiga osales paljude skulptorite, maalikunstnike, heliloojate, dirigentide, arhitektide, interpreetide ja kirjanike hulgas ainsa eestlasena ka Arvo Pärt.
Allikas: EV Välisministeerium, täiendused Rooma-Katoliku Kirik Eestis (2020).
