Paavsti sõnum vanavanemate päevaks (23.juuli 2023)
„Tema halastus kestab põlvest põlveni“ (Lk 1:50)
Kallid vennad ja õed!
„Tema halastus kestab põlvest põlveni“ (Lk 1:50). See on kolmanda ülemaailmse vanavanemate ja eakate päeva teema ning see viib meid tagasi noore Maarja ja tema eaka sugulase Eliisabeti rõõmsa kohtumise juurde (vrd Lk 1:39-56). Täidetuna Pühast Vaimust, pöördus Eliisabet Jumalaema poole sõnadega, mis aastatuhandeid hiljem kajavad jätkuvalt meie igapäevases palves: „Õnnistatud oled sa naiste seas ja õnnistatud on su ihu vili“ (Lk 1: 42). Püha Vaim, kes oli varem laskunud Maarjale, ajendas teda vastama Magnificat-iga, milles ta kuulutas, et Issanda halastus on põlvest põlveni. Seesama Vaim õnnistab ja saadab iga viljakat kohtumist erinevate põlvkondade vahel: vanavanemate ja lastelaste vahel, noorte ja vanade vahel. Jumal tahab, et noored rõõmustaksid eakate südameid, nagu Maarja tegi Eliisabetiga, ja omandaksid nende kogemustest tarkust. Ent ennekõike soovib Issand, et me ei hülgaks eakaid ega lükkaks neid elu äärele, nagu meie ajal traagiliselt liiga sageli juhtub.
Sel aastal toimub ülemaailmne vanavanemate ja eakate päev ülemaailmsele noortepäevale ajaliselt lähestikku. Mõlemad tähistamised tuletavad meile meelde „ruttamist“ (vrd Lk 1:39), millega Maarja asus Eliisabeti külastama. Nii kutsuvad nad meid mõtisklema sideme üle, mis ühendab noori ja vanu. Issand usub, et oma suhete kaudu eakatega mõistavad noored, et nad on kutsutud arendama mälu ja tunnistama palju suurema ajaloo osaks olemise ilu. Sõprus vanema inimesega võib aidata noortel näha elu mitte ainult olevikus ja mõista, et kõik ei sõltu neist ja nende võimetest. Eakate jaoks võib noore inimese kohalolek nende elus anda lootust, et nende kogemused ei kao ja nende unistused leiavad täitumise.
Maarja külaskäik Eliisabeti juurde ja nende ühine teadmine, et Issanda halastus on põlvest põlveni, tuletab meile meelde, et üksi ei saa me edasi liikuda, veel vähem iseennast päästa, ning et Jumala kohalolu ja tegevus on alati osa millestki suuremast, rahva ajaloost. Maarja ise ütles seda Magnificat-is, kui ta rõõmustas Jumala üle, kes oli Aabrahamile antud lubaduse järgi teinud uusi ja ootamatuid imesid (vrd Lk 1:51-55).
Et Jumala tegutsemisviisi paremini hinnata, pidagem meeles, et meie elu on mõeldud täisväärtuslikuks elamiseks ning et meie suurimaid lootusi ja unistusi ei saavutata kohe, vaid kasvu- ja küpsemisprotsessis, dialoogis ja suhetes teistega. Need, kes keskenduvad ainult sellele, mis siin ja praegu, rahale ja omandile, sellele, et „omada seda kõike praegu“, on pimedad selle suhtes, kuidas Jumal töötab. Tema armastav plaan hõlmab minevikku, olevikku ja tulevikku; see hõlmab ja ühendab põlvkondi. See on suurem kui meie oleme, kuid hõlmab meist igaüht ja kutsub meid igal hetkel edasi pürgima. Noorte jaoks tähendab see valmisolekut vabaneda põgusast olevikust, millesse virtuaalreaalsus võib meid haarata, takistades meil midagi produktiivset tegemast. Eakate jaoks tähendab see mitte peatuda füüsilise jõu kadumisel ja kahetsusega mõtlemisel kasutamata jäänud võimalustest. Vaatame kõik ettepoole! Ja laseme end kujundada Jumala armul, mis põlvest põlve vabastab meid inertsist ja minevikus elamisest!
Maarja ja Eliisabeti, noore ja vana kohtumises suunab Jumal meid tuleviku poole, mida ta meile avab. Tõepoolest, Maarja külaskäik ja Eliisabeti tervitus avavad meie silmad pääsemise koidikule: nende embuses murrab Jumala halastus vaikselt inimkonna ajalukku keset külluslikku rõõmu. Julgustan kõiki mõtisklema selle kohtumise üle, vaatlema otsekui fotot noore Jumalaema ja Ristija Johannese eaka ema vahelist embusest ning kujutama seda oma mõtetes ja südames särava ikoonina.
Järgmisena kutsun teid üles tegema konkreetset tegu, mis hõlmaks vanavanemaid ja eakaid. Ärgem jätkem neid maha. Nende kohalolek peredes ja kogukondades on väärtuslik, sest see tuletab meile meelde, et jagame sama pärandit ja oleme osa rahvast, kes on pühendunud oma juurte säilitamisele. Eakatelt saime kingituse kuuluda Jumala püha rahva hulka. Kirik ja ühiskond vajavad neid, sest nad usaldavad olevikule tuleviku ehitamiseks vajaliku mineviku. Austagem neid, ärgem jätkem end ilma nende seltskonnast ning ärgem jätkem neid ilma meie omast. Ärgem lubagem kunagi eakaid kõrvale heita!
Ülemaailmne vanavanemate ja eakate päev on mõeldud neile ja kogu Kirikule väikeseks, kuid hinnaliseks lootuse märgiks. Kordan üleskutset kõigile – piiskopkondadele, kogudustele, ühingutele ja kogukondadele – tähistada seda päeva ning muuta see noorte ja vanade rõõmsaks ja uuenenud kohtumiseks. Teid, noored, kes valmistute kohtuma Lissabonis või tähistama ülemaailmset noortepäeva oma riigis, palun: enne kui oma teekonnale asute, külastage oma vanavanemaid või üksi elavat eakat inimest! Nende palved kaitsevad teid ja te kannate selle kohtumise õnnistust oma südames. Ma palun teid, eakad meie seast, saata oma palvetega noori, kes tähistavad ülemaailmset noortepäeva.
Need noored on Jumala vastus teie palvetele, kõige selle viljad, mida olete külvanud, märk sellest, et Jumal ei hülga oma rahvast, vaid noorendab teda alati Püha Vaimu loovuse abil.
Kallid vanavanemad, kallid eakad vennad ja õed, tulgu teile Maarja ja Eliisabeti vahelise embuse õnnistus ja täitku teie südamed rahuga. Suure kiindumusega annan teile oma õnnistuse. Ja ma palun teid, palun, palvetage minu eest.
Rooma, Püha Johannese Lateraani basiilika, 31. mai 2023,
FRANCISCUS