Kallid vennad ja õed,
täna, Jumala Halastuse pühal, jutustab evangeelium ülestõusnud Jeesuse ilmumisest oma jüngritele ja uskumatu Toomase lugu (vt Jh 20:24-29). Tegelikkuses ei ole Toomas ainus, kes vaevu uskus. Tegelikult esindab ta natuke meid kõiki.
Tõepoolest, alati ei ole kerge uskuda. Ta tundis pettumust ja talle oli raske uskuda, et Kristus on ülestõusnud surnuist. Ta oli järginud Jeesust aastaid, riskides ja kannatades ebamugavusi, aga lõpuks, mida ta nägi, tema Õpetaja oli ristil nagu kurjategija, ja keegi ei olnud teda vabastanud. Keegi polnud midagi teinud! Ta oli surnud. Kõik kartsid. Kuidas sai ta uuesti usaldada Teda? Kuidas ta võis usaldada selliseid uudiseid, mis ütlesid, et ta on elus? Toomase sees oli tohutu kahtlus ja pettumus.
Toomas aga näitab meile samal ajal, et ta on julge. Kui teised olid hirmust end Ülemisse tuppa sulgenud, siis tema läks välja, riskides sellega, et keegi võib teda ära tunda ja arreteerida. Võiksime isegi arvata, et tema julguse tõttu oleks ta teistest rohkem väärinud kohtumist ülestõusnud Issandaga.
Kaheksa päeva hiljem ilmub Jeesus taas oma jüngrite keskele ja näitab neile oma haavu, oma käsi, oma jalgu, neid haavu, mis on tema armastuse kinnituseks, mis on tema halastuse avatud kanalid. Mõelgem selle üle. Uskumiseks tahab Toomas erakordset märki - puudutada haavu. Jeesus näitab neid talle, kuid tavalisel viisil, tulles kõigi ette - kogukonna sees teiste ees, mitte väljaspool. Ta justkui ütleks talle: kui sa tahad minuga kohtuda, siis ära vaata kaugele, jää siia ja ole koos teistega. Palveta koos nendega... murra leiba koos nendega. Seda sama ütleb Jeesus ka meile. Teie keskel - seal näitan ma teile oma kehale tekkinud haavade märke: viha võitva Armastuse märke, kättemaksu kahjutuks tegeva andestuse märke, surma võitva elu märke. Kogukonnas, avastate te minu näo, kui te jagate oma vendade ja õdedega kahtluse ja hirmu hetki, klammerdudes veelgi tugevamalt nende külge, kes abi vajavad. Ilma kogukonnata on raske leida Jeesust. See on tänase evangeeliumi sõnumiks.
Kallid vennad ja õed,
Toomasele antud kutse kehtib ka meile. Meie, kust me otsime Ülestõusnut? Mingis erilise sündmuse, mõne suurejoonelise või religioosse ilmingu kaudu, üksnes emotsionaalsel või tunnete tasandil? Või pigem kogukonnas, kirikus, võttes vastu väljakutse jääda sinna, kuigi see ei ole täiuslik? Vaatamata kõigile oma piirangutele ja puudustele, mis on ka meie piirangud ja puudused, on meie emakirik Kristuse Ihu. Ja just seal, Kristuse Ihus, võib nüüd ja igavesti leida Tema armastuse suurimaid märke, mis avaldavad muljet. Küsigem aga endilt, kas selle armastuse nimel, Jeesuse haavade nimel, kas me oleme valmis avama oma käed neile, keda elu haavab, ei välista kedagi Jumala halastusest, vaid võtame kõiki vastu - iga inimest nagu venda, nagu õde, nagu Jumal võtab kõiki vastu. Jumal tervitab kõiki. Maarja, halastuse ema, aidaku meil armastada Kirikut ja muuta see kõigi jaoks külalislahkeks koduks.
Lõpetuseks,
tahan väljendada oma lähedust kõigile meie vendadele ja õdedele, eriti idakristluses, kes tähistavad täna Ülestõusmispühi. Olgu ülestõusnud Issand teiega ja täitku teid kõiki tema Püha Vaimuga! Häid Ülestõusmispühi teile kõigile!
Ja kahjuks jätkuvad sõjad ja nad külvavad jätkuvalt surma kohutaval viisil. Kurvastagem nende hirmutegude üle ja palvetagem ohvrite eest, paludes Jumalat, et maailm ei peaks enam kunagi kogema inimkäe vägivaldse surma šokki, vaid aukartust elu ees, mida Ta annab ja uuendab oma armuga! Jälgin murelikult Sudaanis toimuvaid sündmusi. Ma olen lähedane Sudaani rahvale, kes on juba niivõrd proovile pandud, ja ma kutsun teid üles palvetama, et nad paneksid maha oma relvad ja asuksid rahu ja harmoonia teele.
Ja ma mõtlen meie vendadele ja õdedele nii Venemaal kui ka Ukrainas, kes tähistavad Ülestõusmispühi. Olgu Issand neile lähedal ja aidaku neil rahu sõlmida!
Ma tervitan teid kõiki, Rooma inimesi ja palverändureid, eriti palverühmi, kes praktiseerivad Jumala halastuse vaimsust. Ma toetan usklike tundeid kogu maailmas, suunan omad tänulikud mõtted püha Johannes Paulus II mälestusele, kes on viimastel päevadel olnud solvavate ja alusetute järelduste objektiks.
Tervitan Prantsusmaalt, Brasiiliast, Hispaaniast, Poolast, Leedust saabunud rühmi; Pariisi Saint-Jean de Passy kolledži lapsi koos õpetajate ja nende peredega. Ma tervitan usklikke Pescara linnast, õpilasi Scuola Santa Maria ad Nives'ist Genovast ja lapsi Marchenost, Brescias.
Ma tervitan tuletõrjujaid erinevatest Euroopa riikidest, kes on kogunenud Rooma suurele kogunemisele. Tänan teid teie teenistuse eest! Ja ma tahan teile midagi öelda: kui ma teie eest palvetan, siis palun ma üht armuannet: et teil ei oleks tööd!
Regina Caeli, 16.04.2023 Jumala Halastuse pühal, Roomas.