Praegu on käimas sinodaalse protsessi esimene etapp, kus on lõpule jõudnud kaks otsustavat hetke: Jumala rahvaga konsulteerimine ja piiskoppide konverentside kokkuvõtted, mis on edastatud Sinodi peasekretariaati. Piiskoppide konverentside kokkuvõtete põhjal kohtub lähiajal sinodi sekretariaat koos kvalifitseeritud ekspertide rühmaga, et koostada kokkuvõttev dokument, mis käivitab kontinentaalse etapi sinodi teekonnal. Pressikonverentsil Vatikanis, 26. augustil, lubati seda teha esimesel võimalusel, arvatavasti novembriks 2022. Siis algab sinodi, teine ehk kontinentaalne etapp, kus keegi ei tohiks tunda end kirikus kõrvalejäetuna või kuuldamatuna.
“Me seisame silmitsi kirikliku dialoogiga, millele ei ole kiriku ajaloos olnud pretsedenti, mitte ainult saadud vastuste hulga või kaasatud inimeste arvu poolest (mis mõnele, kes tahab tugineda ainult arvudele - mis võivad olla ainult ligikaudsed - võib tunduda piiratud), vaid ka osalemise kvaliteedi poolest. Kuulamise ja otsustamise protsess ei olnud kindlasti täiuslik. Me teame seda, kuid me teame ka seda, et me püüame olla üha enam sinodaalse kiriku kuvand, me õpime ka oma vigadest,” ütles piiskoppide XVI korralise üldkogu esimees, kardinal Jean-Claude Hollerich, sinodiprotsessi teist etappi - kontinentaalset etappi - tutvustaval pressikonverentsil Vatikanis 26. augustil.
Kardinal Mario Grech, sinodi täitevsekretär, pöördus pressikonverentsil kõigi sinodist osavõtjate poole tänutundega: “Igal juhul pöördun ma täna teie poole tänutundega ja suure lootusega sinodi kiriku tuleviku suhtes. Sõltumata sellest, milline on kokkuvõtete lugemise sisu, näitavad kuuldud või elatud kogemused kirikut, mis on elav, vajab autentsust ja tervenemist ning mis igatseb üha enam olla kogukond, mis tähistab ja kuulutab evangeeliumi rõõmu, õppides koos käima ja eristama.”
Lisaks 103 vastusele piiskoppide konverentsidelt (114-st), mis on seni laekunud Sinodi peasekretariaati, ja umbes tuhandele teistelt kiriklikelt organisatsioonidelt saadetud kokkuvõtetele, saatsid ka idakatoliku kirikud, ordud ja Vatikani osakonnad omapoolsed kokkuvõtted. Neid on väga palju. Kogu Sinodi peasekretariaat tänab kõiki selle töö eest ja praegu tegeletakse raportite lugemisega.
Piiskop Luis Marín de San Martín, O.S.A lisas pressikonverentsil, et õige sinodaalsus seisneb mõttes: “Rohkem Kristust, rohkem kirikut!” See peab olema alati meie eesmärk. See on võimalus avada südamed millegile ilusale. Mitte karta erinevaid seisukohti. Liikuda edasi! See ei tähenda, et konsultatsioonikohtumised on lõppenud, et mitte liikuda edasi. Alati püüa edasi liikuda usus oma kirikus ja jagada seda rõõmu teistega.” Piiskop Martin tuletas meelde ka püha Johannes XXIII sõnu, mida saame rakendada selle põneva ülesande suhtes, millega me tegeleme sinodis: "Me peame alati mõtlema suurelt ja vaatama kõrgele ning kaugele.” Nende mõtetega liigub sinod kontinentaalsesse etappi.
Õde Nathalie Becquart, X.M.C.J sinodi peasekretariaadist tänas ka omalt poolt kõiki, kes sinodi töösse on panustanud: “Mind on eriti liigutanud kuidas äärmiselt keerulises sotsiaal-poliitilises olukorras olevad riigid on osalenud sinodiprotsessis. Lugeda selliste riikide nagu Nicaragua, Ukraina, Haiti, Myanmar, Liibanon, Kesk-Aafrika Vabariik - ja kahjuks võiks nimetada veel palju teisi, kes elavad raskustes – raporteid, on oluline kuulda nende inimeste häält, nende rõõme ja muresid, nende unistusi ja nende arusaama kirikust, mida nad avameelselt on väljendanud.” “Kõik need, kes on kogenud kuulamist ja dialoogi vastavalt kavandatud sinodaalse vaimse vestluse meetodile, annavad tunnistust sellest, et nad on saanud rõõmu, et nad on tänulikud, et nad on saanud oma hääle kuuldavaks teha, ja et nad soovivad seda sinodaalsuse teed jätkata. Käimas on midagi, mis juba kannab kohapeal vilja ja see jätkub,” lisas õde Nathalie.
“Inimesed on meile öelnud: see on esimene kord, kui kirik küsib meilt, mida me arvame,” ütles isa Costa, Sinodi peasekretariaadi konsultant, rõhutades, et konsultatsioonifaas ei ole lõplikult lõppenud, vaid jätkub. “Sinod ei ole võimalus koostada üldisel viisil loetelu kõigist kiriku probleemidest, vaid me püüame mõista, kuidas liikuda edasi kõik koos, et kuulutada evangeeliumi. See ei ole lineaarne protsess, vaid liikumine edasi-tagasi...”. Isegi dokument, mis koostatakse kontinentaalse etapi lõpus, ei ole kokkuvõte sajast ja enamast sünteesist, vaid vahend, mis toob esile prioriteetsed punktid kirikus. Seejärel saadetakse tekst tagasi kõigile piiskopkondadele ja piiskoplikele konverentsidele. “Me ei taha minna tagasi, vaid soovime kasvada koos. Sinod ei ole vaid probleemide kuulamine kirikus. Meil peab olema ühisel teekonnal perspektiiv,” lisas Costa peasekretriaadist.
Kardinal Hollerichi vastus ajakirjanike küsimustele võimalike muutuste ja murrangute kohta kirikus lähitulevikus oli ühene ja selge: “Meie ülesanne ei ole tekitada kirikus šokki, vaid kuulata, mida Jumala rahvas ütleb.” Luksemburgi peapiiskop Hollerichi jaoks on selles arutelus palju elemente: “See on väga keeruline teema, mida ei saa taandada vaid seisukohtadele. Sinodi mudel on kirikliku konsensuse mudel: kuulata, mida Vaim kirikule ütleb, ja leida vastused. See ei ole parlament, kus te hääletate ja enamus otsustab, mida teha,” lisas Hollerich.
Kardinalid Hollerich ja Grech andsid samuti märku kiriku suhtumisest homoseksuaalsetesse inimestesse: “Ma usun täielikult kiriku traditsiooni. Selles protsessis ei ole oluline mitte õpetuse muutmine, vaid kuulamine. Kuulata kõiki. Kuulata ka inimeste kannatusi,” ütles Luksemburgi kardinal. “Muutusest kui üldse rääkida, siis tuleb muuta suhtumist, sest tuleb olla kirik, kus igaüks võib end koduselt tunda.” “Ma ei poolda ühegi doktriini muutmist, ma pooldan kirikut, kus tõesti igaüks võib end teretulnuna tunda. Kui me sulgeme inimeste ees ukse, siis ajame mõned inimesed meeleheitele. Ja seda me ei taha,” lisasid nii Hollerich ja Grech.
Kokkuvõtteks avaldati, et sinodiprotsessi esmane ülesanne on õppida kuulama arvamusi, aga ka seda, mida Vaim täna kirikule edastab. See on raske, kuid oluline. Kirik peab praktiseerima sinodilist stiili, kuulamist, kuid keegi ei tohi tunda end kõrvalejäetuna, keegi ei tohi kannatada selle all, et teda ei kuulata.
Pressikonverentsilt Vatikanis, 26. augustil 2022.