Paavst Franciscus naases Vatikani 35. apostellikult visiidilt Küproset ja Kreekast. 6-päevane visiit oli viljakas ning leidis palju vastakat kajastust meedias. Paavsti reisi eesmärk oli eelkõige üleskutse kõigi kristlaste ühtsuse ja usu uuendamisele. Ta tuletas tagasilennul Rooma meelde, et käimasoleva Sinodi mõte on kuulata; üksteist kuulata ka erinevate kristlike konfessioonide poolt. Seda sõnumit jagas ta Kreekas, kus valdavalt on riigis õigeusklike, katoliiklasi riigis aga alla 1 protsendi.
Atheena Peapiiskop Kontidis märkis, et paavst Franciscuse sõnum pärineb alati Evangeeliumist. Tema jaoks on "oluline, et me kõik ühineksime paavstiga ja tunneksime, et oleme kirik, mida ühendab meie usk ja Kristus ise," ütles ta. Peapiiskop Kontidis nimetas paavsti visiiti ka "võimaluseks" neile, kes on kirikust eemaldunud või koguni lahkunud. "See on üleskutse meeles pidada katoliku usku, samuti meenutada pärandit, mille iga katoliiklane on saanud oma perekonnalt!".
Paavsti visiidi sõnum oli eriti oluline kreeklaste jaoks, kes elavad oma igapäevaelus ilmalikus kultuuris. Mõnikord me unustame oma hinge ja usulise mõõtme. Paavsti reis puudutas paljude inimeste hinge Kreekas, eriti nende, kes on kirikust eemaldunud.
Peapiiskop Kontidis märkis, et see visiit on ühtlasi võimalus meenutada Kristusesse uskujate ühtsust, "eriti katoliiklaste ja õigeusklike vahel", lisas ta. "Me oleme sama usku," ütles peapiiskop, "samade traditsioonidega" ja isegi samade sakramentidega. Oikumeeniliste suhete kultiveerimisel on aga ka teatav vastumeelsus ja distants õigeusu kirikutest, lisas ta. Õigeusu kirikud hoiavad distantsi. "Igaid muutusi nähakse Kreekas ohuna ja see ohustab kiriku ühtsust," lisas ta. Ei suudeta üksteist kuulata. Kuid kristlaste ja kõigi Kristusesse uskujate ühtsuse küsimus "on väga oluline", eriti "kui me jagame sama usku ja sama sakramentide teoloogiat".
Lisaks Atheenale külastas paavst pühapäeval, 5. detsembril taaskord Lesbose saart Kreekas. See on teine kord paavstil viibida Lesbose saarel, esimene kord oli 2016. Saar, mis on kõige enam tuntud just põgenikelaagrite poolest. Paavst Franciscus nimetas Kreeka Lesbose saarel asuva põgenikelaagri visiidi ajal Euroopa ükskõiksust migrantide olukorra suhtes "tsivilisatsiooni laevahukuks", milles ei tegeleta migratsioonikriisi põhjustega. "Lõpetagem reaalsuse ignoreerimine," ütles paavst, "lõpetagem vastutuse pidev nihutamine, lõpetagem rändeküsimuse teistele edasiandmine."
Allikas ja foto: Vatikani News, 6. detsember 2021