Isa ülendas Teda ja nüüd elab Jeesus Kristus igavesti; Ta on meie Issand.
Ülestõusmispühade lootusesõnum ütleb meile lühidalt, et „ainult risti löödud Jeesus, mitte keegi teine, pole surnuist üles tõusnud“, ütles paavst Franciscus oma Urbi et Orbi sõnumis Ülestõusmispühadel. Ta lisas, et Jumal äratas Jeesuse üles, kes täitis oma päästva tahte, võttes enda peale meie nõrkused, puudused, meie pattude raskused, isegi surma. Sellepärast ütles paavst: „Isa ülendas Teda ja nüüd elab Jeesus Kristus igavesti; Ta on meie Issand. " Haavad, mida Jeesus kannab oma kätes, jalgades ja külgedel, on „Tema armastuse igavene pitser meie vastu”, märkis paavst ning „kõik, kes kogevad ihus või vaimus katsumusi, võivad Tema haavades varjupaiga leida” ja „saada lootuse armu”.
Lootusest ja solidaarsusest pandeemia ajal
Paavst Franciscus jätkas, et Ülestõusnud Kristus annab lootust ja lohutust pandeemia all kannatavatele, haigetele ja lähedase kaotanud inimestele. Ta palvetas ka selle nimel, et Issand „toetaks arstide ja õdede vapraid pingutusi”. Ta rõhutas, et kõik, eriti haavatavad, vajavad abi ja neil on õigus hooldusele ning vaktsiinid on hädavajalikud. Ta palus rahvusvahelisel üldsusel „pühenduda vaktsiinide levitamise viivituste ületamisele ja hõlbustada nende levitamist, eriti kõige vaesemates riikides“.
Ülestõusnud Issand on lohutus töötutele ja neile, kes kannatavad majandusraskustes, ütles paavst. Ta palvetas, et Kristus võiks „inspireerida riigivõimu tegutsema, et kõigile, eriti kõige rohkem puudust kannatavatele peredele, saaks abi, et vältida vaesusse langemist. Kurb reaalsus, mida pandeemia on veelgi süvendanud.
Paavst viitas ka pandeemia psühholoogilisele kaalule, eriti noortele, kes on sageli sunnitud koju jääma koolist ja ei saa kohtuda koolikaaslastega ning sõpradega. Ta väljendas oma „lähedust noortele kogu maailmas”.
Lootus toob rahu maailma
Püha Johannes Paulus II tsiteerides paavst ütles: "peame vaatama tulevikku enesekindlalt ja lootusega ja praegused raskused ei tohi meist võitu saada”.
Paavst Franciscus palvetas Myanmari noorte eest, kes on „pühendunud demokraatia toetamisele ja nende hääle rahumeelsele kuuldavale toomisele“, et „vaenu saaks hajutada ainult armastus“.
Ta meenutas sisserändajaid, kes põgenesid sõja ja äärmise vaesuse eest ning et „ülestõusnud Jeesuse valgus on nende uuestisünni allikas”. See nõuab kõigi konkreetsete solidaarsuse ja inimliku vendluse märke”, märkis ta. Palvetagu Liibanoni rahvas neil rasketel aegadel „rahvusvahelise üldsuse toe saamise eest ja et nad jätkaks olemist kohtumiste, kooseksisteerimise ja pluralismi maana“. Samuti juhtis ta tähelepanu Jeemeni kannatuste „kõrvulukustavale ja skandaalsele vaikusele“.
Liibüa rahvast vaadates märkis ta lootust, et lõpuks aastakümneid kestnud verevalamised on lõpule viidud. Kõigis neis riikides julgustas ta asjaosalisi „pühenduma” nende konfliktide lõpetamisele ja lubama „sõjast väsinud rahval rahus elada“ ning oma elu ja kogukondi üles ehitada.
Elades vendade ja õdedena
„Ülestõusmine viib meid Jeruusalemma,” ütles paavst, kus „me palume Issandal anda rahu ja turvalisust”. Ta julgustas iisraellasi ja palestiinlasi „taasavastama dialoogi jõud“, et leida lahendus, mis võimaldaks „kahel riigil rahus ja jõukuses kõrvuti elada“. Paavst Franciscus meenutas ka Iraagi visiiti ja palvetas, et Iraagi rahvas jätkaks „rahu teed“ ja „täidaks Jumala unistust, et inimpere oleks külalislahke ja tervitaks kõiki oma lapsi”. Seejärel pöördus paavsti oma sõnumi Aafrikale, eriti Saheli, Nigeeria, Tigray ja Mosambiigi Cabo Delgado piirkonnae sisemise vägivalla ja rahvusvahelise terrorismi all kannatavate kohtade poole ning palvetas, et sealsed konflike lahendatakse rahumeelselt „lepituse ja tõeline solidaarsuse vaimus ”.
„Liiga palju sõdu ja liiga palju vägivalda vaevab meie maailma,” kurvastas paavst.
Ta palvetas: „Issand, kes on meie rahu, aitaks meil sõja mõtteviisist üle saada. Vabastagu konfliktivangid Ida-Ukrainas ja Mägi-Karabahhis,” lisas ta. Ta meenutas, et pühapäeval, 4. aprillil tähistatakse rahvusvahelist teadvusepäeva jalaväemiinide vastu, ja ütles, et need “salakavalad ja kohutavad seadmed” tapavad igal aastal paljusid süütuid inimesi. Ta rõhutas ka: „kui palju parem oleks meie maailm ilma nende surmainstrumentideta!"
Kokkuvõtteks tõdes paavst Franciscus, kuidas kristlased on ülestõusmispühi tähistanud nii paljudes kohtades rangete piirangutega ja mõnedes kohtades maailmas ei saa katoliiklased Missadel osaleda. Püha Isa palvetas, et kõik jumalateenistuse ja usuvabaduse piirangud kogu maailmas kaotataks, nii et kõigil on lubatud palvetada ja Jumalat vabalt kiita. Nende paljude raskuste keskel peame paavsti sõnul alati meeles pidama, et „meid on tervendatud Kristuse haavadega ja Ülestõusnud Issanda valguses on meie kannatused nüüd ümber kujundatud ... seal, kus oli surm, nüüd on elu". Ta lõpetas soovides kõigile ilusaid Ülestõusmispühi ja andis oma apostelliku õnnistuse.