Intervjuu kardinal Peter Kodwo Appiah Turksoniga, Inimarengu edendamise osakonna perfektiga Püha Tooli juures.
15. aprillil tegi Püha Tooli kommunikatsiooniosakond intervjuu kardinal Turksoniga, et selgitada, kuidas Püha Tool rakendab pandeemiakriisi meetmeid, millised on suunised kirikute rahvusvahelisele koostööle praegusel ajal ning kuidas ennetada majanduslikku ja sotsiaalset kriisi lähitulevikus.
Paavst on Teid, Teie Eminents, korduvalt palunud audientsile, et rääkida koroonaviiruse kriisist. Mis muret Püha Isa on teile väljendanud?
Paavst väljendas muret praeguse aja pärast. COVID-19 on tekitatud maailmakriisi ja silmapiiril paistab dramaatiline stsenaarium. Püha Isa käskis mitte raisata aega ja asuda kohe tööle, sest oleme (Inimarengu edendamise osakond) tema tugipunkt praeguses olukorras. Peame tegutsema nüüd. Ja peame kohe mõtlema, mis edasi saab.
Millised ülesanded on Püha Isa Teile usaldanud?
Püha Isa usaldas meile (kard. Turksoni poolt juhitud osakonnale Püha Tooli juures) kaks peamist ülesannet.
Esimene puudutab tänast olukorda: vajadus on pakkuda kiiresti, tähelepanelikult ja õigeaegselt Püha Isa ja Kiriku toetuse konkreetset märki. Peame pakkuma oma panust selles kriisis. Küsimus on meetmete rakendamises kohalike Kirikute toetamiseks, inimelude päästmiseks ja vaeseimate abistamiseks.
Teine puudutab järelmõjusid, tulevikku: see puudutab muutusi. Paavst on veendunud, et elame läbi ajajärgulise muutuse, ja ta mõtleb sellele, mis järgneb kriisile, pandeemia majanduslikele ja sotsiaalsetele tagajärgedele, sellele, millega peame silmitsi seisma, ja ennekõike, kuidas Kirik saab pakkuda end maailmale
Paavst on palunud meilt konkreetsust ja loovust, teaduslikku lähenemist ja kujutlusvõimet, globaalset mõtlemist ja oskust mõista kohalikke vajadusi.
Kuidas Teie seda kõike ellu rakendate?
Oleme moodustanud viis töörühma, mis juba töötavad. Meil on Püha Isaga juba kaks töökoosolekut olnud. Oleme loonud juhtimiskeskuse, et koordineerida kriisi ajal kavandatavaid algatusi ja neid teemasi, mis puudutavad homseks valmistumist. Vajame nüüd konkreetseid meetmeid ja teeme seda. Peame vaatama tänasest kaugemale, kaardistama keerulise teekonna raja, mis meid ees ootab. Kui me ei mõtle homsele, leiame end ettevalmistamata. Me ei seisa silmitsi "kas / või", vaid "nii / kui ka".
Meie meeskond on juba alustanud koostööd Riigisekretariaadi, Püha Tooli Kommunikatsiooni osakonnaga, rahvusvahelise organisatsiooniga Caritas, Paavstliku Teadusakadeemiaga, Evangeliseerimise Kongregatsiooniga ja isikutega Vatikani Apteekist. Oleme oma meeskonna ja Püha Tooli erinevate kontorite vahel loonud mõnevõrra uue koostööviisi: rakendusrühma - kiire koostöö, mis annab tunnistust Kiriku ühtsusest ja reageerimisvõimest.
Millised on fookusvaldkonnad? Kas Teie tegevus hõlmab ka tegevust väljaspool Püha Tooli?
Komisjon töötab viies erinevas töögrupis.
Esimene rühm tegeleb juba aktiivselt kriisiga.
Koostöö toimub Caritasega, kes on loonud mehhanismid kohalike Kirikutega suhtlemiseks, et selgitada välja tegelikud vajadused ning aidata välja töötada tõhusaid ja piisavaid meetmed kriisi leevendamiseks.
On palutud kohalikel nuntsiustel (paavsti esindajatel) ja piiskopide konverentsidel anda aru tervise- ja humanitaarküsimustest, mis nõuavad viivitamatut tegutsemist. Vaja on laiaulatuslikku väljavaadet. Kedagi ei tohi unustada: vangid, haavatavad rühmad, kõik, kes abi vajavad.
Teise grupi ülesandeks on tajuda tulevat. Selleks on vaja ühendada parimad mõtted ökoloogia, majanduse, tervise ja avaliku julgeoleku valdkonnas. Vajame teaduselt konkreetsust. Peame minema praegusest kaugemale. See grupp teeb tihedat koostööd Paavstliku Eluakadeemiaga, Paavstliku Teadusakadeemia ja Paavstliku Ühiskonnateaduste Akadeemiaga.
Kolmanda rühma ülesandeks on meie tööst teavitamine, uue teadlikkuse tõstmine ja suhtlusvahendite kaudu kommunikeerime. Osakonna veebisait on pühendatud meeskonna suhtlusele. (Vaata: http://www.humandevelopment.va/en.html)
Neljas rühm tegeleb kõigi võimalike algatustega, mis käsitlevad suhteid riikidega või mitmepoolseid riikidevahelisi suhteid. Seda koordineerib Riigisekretariaat. Selles valdkonnas on vaja samuti konkreetseid meetmeid ja uuringuid.
Viies rühm vastutab vajalike vahendite leidmise eest. Me teame, et teha on veel palju, sest astume alles esimesi samme. Me pühendume kogu energiaga, mis meil on selle kriisi leevendamiseks. Koostööd teeme veel ülikoolidega: Georgetowni ülikool, Potsdami ülikool, Milano Püha Südame katoliku ülikool, Maailmaressursside Instituut ja paljud teised.
Kogu Kirik on selle kriisile väga pühendunud. Kokku on mobiliseeritud kogu kirikliku maailma heategevuse ja solidaarsuse võrgustik.
Kuidas suhestute selle praeguse reaalsusega?
Kirikute võrgustik eri riikides on väga oluline. Caritas teeb erakordset suurt tööd. Kõik, mida me teeme, tehakse siin Roomas ja kohalike Kirikute vahel ühises ühenduses. Meeskond on paavsti ja Kirikute teenistuses. Meie missioon ei ole asendada kohalike Kirikute tegevust, vaid aidata neid. Oleme üksteise teenistuses. Me ei saaks aru ajast, kus elame, kui peaksime teisiti tegema. Kuid just sel viisil väljendab Kirik tema universaalsust, üksteist toetades.
Miks on oluline mõelda tulevikule täna?
Nii nagu paavst Franciscus ennetavalt entsüklikas Laudato si’ õpetas meid hoolitsema ühise kodu eest, oleme sunnitud seda tegema koheselt. On risk, et üks kriis järgneb teisele. Oluline on hakata kohe mõtlema sellele, mida toob tulevik, et mitte olla ettevalmistamata uueks kriisiks. Tervisekriis on juba käivitanud majanduskriisi. Kui selle majanduskriisiga ei tegelda viivitamata, on oht, et saabub sotsiaalne kriis. Ülestõusmispühade Urbi et Orbi läkituses paavst tegi selgeks, et praegu ei ole aeg ükskõiksuse jaoks, sest kogu maailm kannatab ja peab olema pandeemiaga silmitsi seistes ühtne. On vaja julgust. Selle asemel on aeg lõdvendada rahvusvahelisi sanktsioone, et oma riigi kodanikele pakkuda vajalikku toetust. On aeg vähendada vaeseimate riikide eelarvete võlakoormat. On aeg pöörduda uuenduslike lahenduste poole. On aeg leida julgus ühineda üleskutsega kehtestada ülemaailmne ja vahetu relvarahu kõikides maailma nurkades. Praegu pole aeg relvade tootmiseks ja relvakaubitsemise jätkamiseks, kulutades selleks tohutult kapitali, mida tuleks hoopis selle asemel kasutada inimelude päästmiseks ja inimeste tervise hüvanguks.
Kuidas igaüks meist on kutsutud elama seda reaalsust?
Täna me kõik taasavastame oma nõrkusi. Esiteks, me avastame, et koos elades maa peal meie ühine kodu nõuab palju enamat kui me arvame. See nõuab solidaarset juurdepääsu enam kui "ühistele hüvele", see nõuab solidaarsust teadusuuringute ja tehnoloogia tulemuste rakendamisel, et muuta meie "kodu" tervislikumaks ja kõigile paremini elatavamaks. Taasavastame ka enda jaoks Jumala, kes on usaldanud meile kutsumuse olla solidaarne teiste inimestega. Me taasavastame, kui palju on meie kõigi saatus seotud üksteise saatusega. Taasavastame ka nii paljude teiste asjade väärtust, mida kunagi oluliseks poleks pidanud, millele ka paavst juhtis tähelepanu 27. märtsil (Urbi et Orbi) «Torm paljastab meie haavatavuse ja teeb nähtavaks need võltsid ja tarbetud kindlustused, millele oleme rajanud oma plaanid, ettevõtmised, harjumused ja prioriteedid. Ta näitab meile, kuidas me oleme jätnud uinuma ja hüljanud selle, mis toidab, toetab ja annab jõudu meie elule ja meie ühiskonnale.»
Allikas ja foto: Vatikani Meedia, 15. aprill 2020.
Massimiliano Menichetti