Paasaöö vigiilia ajal paljud täiskasvanud liituvad katoliku kirikuga, võttes vastu ristimise sakramenti või Armulauda esimest korda, seda nii Eestis kui kogu maailmas. Viimase kahe aasta jooksul on ristitud katoliiklaste arv maailmas püsinud stabiilsena umbes 17,8% juures, mis on ligikaudu kooskõlas maailma rahvastiku kasvuga. 2024. aastal oli katoliiklaste arv veidi üle 1,422 miljardi, võrreldes umbes 1,406 miljardiga 2023. aastal, mis on suhteline kasv 1,14%.
Erinevate mandrite panus üldarvu on erinev. Euroopa on endiselt kõige vähem dünaamiline manner, kus katoliiklaste arv kasvab vaid 0,8%. Jätkuva demograafilise stagnatsiooni kontekstis toob see kaasa territoriaalse kohaloleku tagasihoidliku paranemise, kusjuures katoliiklased moodustasid 2024. aastal 39,7% Euroopa rahvastikust.
Ameerikas ja Aasias kasvab katoliiklaste arv aeglasemalt kui elanikkond üldiselt, samas kui Okeaanias on kasv märgatavam (+2,1%). Aafrika näitab märkimisväärset kasvu, kusjuures kasv on peaaegu viis korda suurem kui Aasias (2,7%). Katoliiklaste arv Aafrikas tõusis 2023. aasta veidi üle 281 miljonilt enam kui 288 miljonile 2024. aastal.
Eestis täpset statistikat ei ole katoliiklaste arvu kohta. Arvatakse, et Eestis on 8000-9000 katoliiklast. 2021. aasta rahvaloenduse järgi on Eestis 8690 katoliiklast, mis märgatavalt on viimase 5 aastaga tõusnud.