Renovabis (Saksa katoliiklaste algatus Kesk- ja Ida-Euroopa kirikute toetamiseks) on alates 1997. aastast korraldanud Saksamaa Piiskoppide Konverentsi nimel iga-aastast rahvusvahelist kongressi. See on üritus, millel osalevad osalejad kogu Euroopast ning on mõeldud Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa kiriku ja ühiskonna olulistest arengutest teavitamiseks ja nende üle arutlemiseks ning üleeuroopalise tähtsusega teemade käsitlemiseks.
Aastate jooksul on rahvusvaheline kongress Renovabis kujunenud oluliseks dialoogifoorumiks Euroopa ida- ja läänepoolsete inimeste ja kirikute vahel. 28. rahvusvaheline kongress toimus 10.-12. oktoobrini 2024 Freisingis ning selle aasta teema oli: „Kiriku missioon - usaldusväärne tunnistaja. Tegelemine sekulariseerumise ja usulise ükskõiksusega Euroopas“.
Kolmapäeval ehk esimesel päeval, 11. septembril, pärast Renovabis'i tegevjuhi, prof. dr Thomas Schwartzi tervitust süvenesid osalejad kesksesse teemasse: kuidas kirik saab reageerida Euroopa usukriisile?
Prof. Dr. Detlef Pollack Münsteri ülikoolist esitas selgitusi usu- ja kirikukriisi põhjuste ja taustade kohta Euroopas. Sellele järgnesid ülevaateid religioossusest ja kirikuelust Kesk- ja Ida-Euroopas, kus esinejad Bulgaariast, Kosovost ja Poolast jagasid oma kogemusi.
Kokkuvõtteks toodi välja, et tegelikkuses on usaldus kiriku vastu suurenenud Ida-Euroopas, see on kindlasti tingitud praeguses olukorrast Ukrainas, kus palju inimesi vajab kiriku abi, kuid väga palju on vaja Euroopas ära teha, sest levinud on Lääne-Euroopas arvamus, et mul ei ole vaja Jumalat. Seega ei saa rääkida sekulariseerimisest kui ühtsest trendist, vaid tuleb vaadata seda teemat laiemalt teatud kontekstis ja piirkonniti ning lisaks individuaalselt ja kollektiivselt. Ühiskond aktsepteerib väärtusi ja töötatakse selle nimel - on vajadus kaastunde, abi, õigluse järele – väga on vaja lootust, sest on palju inimesi, kes vajavad seda, kuid probleem tekib kui selle „väärtuse“ nime ette pannakse nimetus „kristlik“.
Muidugi ühe teemana, mida välja toodi, et miks inimesed just Kesk- ja Lääne-Euroopas taanduvad kirikust, on erinevad skandaalid ja kriisid kohalikes kirikust. Inimesed kaotavad usalduse kiriku kui institutsiooni vastu. On vajadus Jumala järele ja elatakse kristlike väärtuste põhimõtete järgi, aga kirikusse ei soovita minna, seega peaks tegelema ka kiriku mainega täna, seda väga tõsiselt, mida rõhutati läbivalt kongressil.
Teine teema on muidugi haridusküsimused, mis ei ole vaid kirikuõpetuse edasi andmise, vaid vajab rakendamist laiemalt, et usaldus kiriku vastu kasvaks ja säiliks ning läbi erinevate haridusprogrammide ja täiendkoolituste on see võimalik.
Kongressi teine päev algas eelmise päeva dialoogirühmade aruannetega. Kuue rühma esindajad tutvustasid lühidalt, mida rühmades arutati. Rühmade teemadeks olid religioossuse mõõde, kirik ja meediakommunikatsioon, kutsumus ja usutunnistus sotsiaalses pühendumuses, kiriklik mõõde keskkonna- ja kliimakaitsele pühendumisel ning noored kui kiriku tulevik. Peaesinejaks aga oli teisel päeval peapiiskop Vincenzo Paglia Roomast, Paavstliku Eluakadeemia president, kes pidas põhikõne teemal „Kristluse kriis ja tulevik globaliseerunud maailmas“. Ta kutsus üles suuremale solidaarsusele ja vendlusele, et vastata meie aja globaalsetele väljakutsetele ning rõhutas paavst Franciscuse kahe entsüklika „Laudato si“ ja „Fratelli tutti“ väärtust ning palus inimestel taas avastada nende kahe magisteeriumi praktilist väärtust ja usulist sügavust.
Renovabis on aidanud ka mitmeid algatusi katoliku kirikus Eestis.
Kongressist võtsid osa Eestist (online): isa Alain Arnaould OP ja Marge Paas.