Itaalia teadlased kasutasid uut röntgentehnoloogiat, et tõestada Torino surilina pärinemist Jeesus Kristuse ajast.
Riikliku teadusnõukogu kristallograafia instituudi (Consiglio Nazionale delle Ricerche, CNR) teadlased uurisid kaheksat pisikest kangaproovi surilinast, matmisriietusest, millel on ristilöömise teel tapetud mehe jäljend, kasutades meetodit, mida nimetatakse lainurkseks röntgenikiirguse hajutamiseks (WAXS). Nad suutsid vanandada linatselluloosi – suhkrumolekulide pikki ahelaid, mis aja jooksul aeglaselt riknevad – ja tõestasid nõnda, et surilina vanus on 2000 aastat, lähtudes selle hoidmistingimustest. Teadlased järeldasid, et katet hoiti 13 sajandi jooksul tingimustes, kus temperatuur oli umbes 22,5 kraadi Celsiuse järgi ja suhteline õhuniiskus umbes 55%, enne kui see 1350. aastatel Prantsusmaale Chamberysse toodi; sellega viidi surilina kronoloogia täielikult tagasi Kristuse aega.
Kui surilina oleks hoitud erineva temperatuuri ja suhtelise õhuniiskusega tingimustes, oleks ka linatselluloosi vananemine ja sellest tulenev dateering olnud erinev. „Andmeprofiilid ühildusid täielikult analoogsete mõõtmistega, mis saadi Iisraelis Masadast leitud linaproovist, mille dateerimine ajalooliste andmete kohaselt on 55–74 pKr,“ seisis ajakirjas Heritage avaldatud uuringus.
Näidiseid võrreldi ka sarnaste 13. ja 14. sajandi linadega, kuid ükski neist ei sobinud.
Dr Liberato De Caro, üks uuringus osalenud teadlastest, lükkas tagasi 1988. aasta testi, mis järeldas, et surilina oli tõenäoliselt keskaegne võltsing ja ainult seitse sajandit vana. Test oli tema sõnul ebatäpne, kuna „kangaproovid on tavaliselt vastuvõtlikud igasugusele saastumisele, mida ei saa dateeritud proovist täielikult eemaldada“.
Ta lisas: „Kui proovi puhastusprotseduuri pole põhjalikult läbi viidud, pole süsinik-14 dateering usaldusväärne. Just see võis juhtuda 1988. aastal, nagu kinnitavad eksperimentaalsed tõendid, mis näitavad, et liikudes lina äärest keskosa poole mööda pikimat külge, suureneb süsinik-14 sisaldus märkimisväärselt.“
Uuringus märgiti ka: „Selleks, et praegune tulemus oleks kooskõlas 1988. aasta radiosüsiniku testi tulemustega, oleks Torino surilina pidanud säilima selle hüpoteetilise seitsme sajandi pikkuse eluea jooksul sellisel ilmalikul toatemperatuuril, mis on väga lähedal maa peal registreeritud maksimumväärtustele,“ ning on seega erinev temperatuurist ja niiskusest, mille avastasid Itaalia teadlased.
See uuring on teine sel aastal avaldatud teaduslik analüüs, mis dateerib Torino surilina Jeesuse aega – ja neljas uuring, mis jõudis samale järeldusele veidi enam kui kümne aasta jooksul.
Teises käesoleva aasta alguses avaldatud uuringus näitasid isotoopkatsed, et kanga valmistamiseks kasutatud lina kasvatati Lähis-Idas.
Surilinast võetud riidekillud näitavad, et lina pärines Levandi lääneosa maatükilt, mis on tänapäeval hõivatud Iisraeli, Liibanoni ning Jordaania ja Süüria läänepoolsete osade poolt.
William Meacham, Ameerika arheoloog, kes tellis selle uuringu, ütles: „Arvatava Lähis-Ida päritolu puhul tekivad uued kahtlused surilina tõlgendamisel lihtsalt keskaegses Euroopas valmistatud võltsreliikviana ja kerkivad uued küsimused selle kohta, mida riidel olev kujutis tähistab.
Võimalus, et see riie on tegelikult Jeesuse matmise surilina, suureneb selle uue tõendi tõttu. Minu arvates on see surilina parim seletus.“
Torino surilina haridus- ja teadusühingu (STERA) juhatuse liikmena sai hr Meacham loa katsetada viit seitsmest lõimest, mis olid grupi valduses.
Lõimed pärinevad „Raesi tükina“ tuntud proovist, mis eemaldati surilinast 1973. aastal tekstiiliuuringute jaoks.
Torino peapiiskopkond andis 14 lõime füüsik Ray Rogersile, Ameerika teadusrühma liikmele, kes uuris 1978. aastal surilina kohapeal, ja hiljem anti need STERA-le edasi.
Testimine viidi läbi Hongkongi ülikooli stabiilsete isotoopide laboratooriumis, mis suudab testida väga väikeseid, isegi alla 1 mg proove.
Hr Meacham ütles, et surilina idapoolne päritolu on oluline, kuna „see tugevdab teisi selles suunas osutavaid tunnuseid.“
Ta ütles: „Kõige tähelepanuväärsem oli õietolm. Kuigi paljud identifitseerimised on sellest ajast alates maha arvatud, viitavad teatud liigid kokkuvõttes endiselt Vahemere idaosale.
Samamoodi on pigem kiivri stiilis kui Rooma ringjooneline okkakroon [surilinal] iseloomulik Väike-Aasiale ja Levandile.
Veel on väide müntide kohta silmadel surilina kujutisel, mis ühtis dokumenteeritud juhtumiga teisel sajandil Juudamaal toimunud matmisest.
See oli muljetavaldav kinnitus hüpoteesile, mis genereeriti arvuti 3D analüüsiga 1977. aastal, ajal, mil (väljaspool Iisraeli) ei olnud antiikajal teadaolevalt sellist praktikat.“
Surilina on hoitud Itaalias Torinos alates 1578. aastast, kuid see sisenes dramaatiliselt Euroopa intellektuaalsele lavale 1898. aastal, siis kui avaldati esimesed fotod, millel on negatiivis kujutatud elutruu näokujutis.
Surilina uuris 20. sajandi keskel prantsuse kirurg Pierre Barbet, kes kirjutas Kristuse kannatusloo vigastustest raamatu A Doctor At Calvary.
1988. aastal võeti proov, mis jagati tükkideks ja dateeriti kolme silmapaistva labori poolt aastatesse 1260–1390. Need tulemused seadsid surilina autentsuse tõsise kahtluse alla. Torino peapiiskopkond ei lubanud edasisi uuringuid.
2012. ja 2015. aastal tehtud uuringud varem võetud proovidega näitasid aga, et linane kangas pärineb tõenäoliselt Jeesuse ajast.
2017. aastal viis Itaalia Padova haiglaülikooli meeskond Matteo Bevilacqua juhtimisel läbi jäljendi kohta kohtuekspertiisi uuringu ja leidis, et see oli inimesest, kes kannatas ja suri täpselt Kristuse viisil, nagu evangeeliumides on kirjas.
Ajakirjas Open Journal of Trauma kirjutas see töörühm, et surma põhjuseks oli südameatakk, mida komplitseeris hemoperikardiga südamerebend isikul, kes löödi risti käte ja jalgade naelutamisega.
Nad nägid ka märke tõsisest emotsionaalsest stressist ja depressioonist; raskest hüpovoleemilis-traumaatilisest šokist, ägedast hingamispuudulikkusest esimeses staadiumis, mille põhjustas ristilöömine, ja kausalgiast [jäseme krooniline valu]; nürist traumast pärast kukkumist, millega kaasnes kogu parema õlavarrepõimiku [õla närvide] halvatus, parema õla nihestusest, hemotooraksiga kopsukontusioonist [kopsuvigastusest], südamekontusioonist [südamevigastusest]; tõenäolisest vasaku küünarluu proksimaalsest halvatusest ja parema jala nihestusest, mille põhjustas venitus ristilöömise ajal.
Uuring inspireeris 2022. aasta artiklit, mille koostas Rev. Professor Patrick Pullicino, Southwarki preester ja endine NHS-i konsultant-neuroloog, kes väitis, et õlavigastus põhjustas tohutu sisemise verejooksu, mille tulemusena kukkus ristilöödud mehe vereringesüsteem kokku. Kuni kolm pinti (1,44–1,71 l, tlk) verd voolas välja õõnsusest, kuhu veri kogunes, kirjutas ta väljaandes Catholic Medical Quarterly, mis ühtib sellega, kui Jeesuse külg torgati läbi Rooma piigiga, nagu on kirjas Püha Johannese evangeeliumis.
Viimane areng, mis dateeris surilina uue röntgentehnoloogia abil, pärast nii lühikest aega uuringust, mis näitas, et lina kasvatati Lähis-Idas, on veel üks täiendus üha suuremale hulgale teaduslikele tõenditele, mis kalduvad väga ebateadusliku ja imelise sündmuse kasuks, mille toimumine on sajandeid arutelu põhjustanud.
Simon Caldwell
Allikas: Catholic Herald, 22. august 2024.
Foto: Vatican News