Usudoktriini dikaster Vatikanis on avaldanud dokumendi "Dignitas infinita". See dokument sisaldab paavsti viimase kümnendi õpetust inimväärikusest: sõjast vaesuseni, sisserändajate vastu suunatud vägivallast naistevastase vägivallani, abordist asendusemaduseni, eutanaasiast, sooteooriast digitaalvägivallani. Tegemist on olulise dokumendiga, mis väärib veidi lähemat lugemist. Dokumendi täistekst (inglise keeles) asub siin: DIGNITAS INFINITA.
Viieaastase töö tulemusena valminud dokumendi peamine uudsus seisneb selles, et bioeetiliste teemade kõrvale on lisatud mõned hiljutise paavstliku õpetuse põhiteemad. Pakutud "mittetäielikus" loetelus on inimväärikuse rikkumiste hulgas abordi, eutanaasia ja asendusemaduse kõrval ka sõda, vaesuse ja sisserändajate küsimus ning ka inimkaubanduse teema. Dokument kinnitab katoliku kiriku vastuseisu sugupooltevahetusele, sooteooriale ja asendusvanemaks olemisele, samuti abordile ja eutanaasiale.
"Dokument aitab seega ületada dihhotoomiat nende vahel, kes keskenduvad ainult sündiva või sureva elu kaitsmisele, unustades samas nii palju teisi rünnakuid inimväärikuse vastu, ja vastupidi, nende vahel, kes keskenduvad ainult vaeste ja sisserändajate kaitsmisele, unustades samas, et elu tuleb kaitsta alates selle rasestumisest kuni selle loomuliku lõpuni," kirjeldas Andrea Tornelli, paavsti nõunik 8.aprilli pressikonverentsil.
Dokument on koostatud, et paremini selgitada kiriku seisukohta inimväärikusele ja miks on vaesus nähtuseks nii paljude inimestele. Tekst kirjeldab, et vaesus on seotud rikkuse ebavõrdse jaotumisega. Nagu paavst Johannes Paulus II rõhutas: "Üks suurimaid ebaõigluseid tänapäeva maailmas seisneb just selles, et neid, kes omavad palju, on suhteliselt vähe ja neid, kes ei oma peaaegu midagi, on palju." Lisaks oleks eksitav teha pealiskaudset vahet "rikaste" ja "vaeste" riikide vahel, sest Benedictus XVI tunnistas, et "maailma rikkus kasvab absoluutarvudes, kuid ebavõrdsus suureneb. Rikastes riikides langevad uued ühiskonnasektorid vaesuse kätte ja tekivad uued vaesuse vormid. Vaesemates piirkondades naudivad mõned rühmad omamoodi "üliarengut", mis on raiskav ja tarbimisele orienteeritud, mis moodustab vastuvõetamatu kontrasti jätkuvate ebainimliku puuduse olukordadega." (36)
Teine tragöödia, mis eitab inimväärikust, nii minevikus kui ka tänapäeval, on sõda. Oma hävitus- ja kannatuste jälgedega ründab sõda inimväärikust nii lühi- kui ka pikaajaliselt: "Kinnitades taas võõrandamatut õigust enesekaitsele ja kohustust kaitsta neid, kelle elu on ohus, peame tunnistama, et sõda on alati "inimlikkuse lüüasaamine". Ükski sõda ei ole väärt ema pisaraid, kes on näinud oma lapse sandistamist või tapmist; ükski sõda ei ole väärt isegi ühegi inimese, Looja näo ja kuju järgi loodud püha olendi elu kaotamist; ükski sõda ei ole väärt meie ühise kodu mürgitamist; ja ükski sõda ei ole väärt nende inimeste meeleheidet, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma ja kes on ühest hetkest teise kaotanud oma kodu ja kõik perekondlikud, sõbralikud, sotsiaalsed ja kultuurilised sidemed, mis on üles ehitatud, mõnikord põlvkondade jooksul." (38)
Inimese sügav väärikus, mis on omane tema vaimsele ja kehalisele terviklikkusele, võimaldab meil mõista ka seda, miks igasugune seksuaalne kuritarvitamine jätab sügavad armid nende südamesse, kes seda kannatavad. Tõepoolest, need, kes kannatavad seksuaalse väärkohtlemise all, kogevad tõelisi haavu oma inimväärikusele. Need on kannatused, mis võivad kesta kogu elu ja mida ei saa parandada ükski meeleparandus. See nähtus on ühiskonnas laialt levinud ja see mõjutab ka Kirikut ning kujutab endast tõsist takistust tema missioonile. (43) Dokumendis kirjeldatu nõuab koheselt selle probleemiga tegelemist. Kirik on juba ka aastaid sellega tegelenud ja kutsub jätkuvalt kõiki meeleparandusele. See käib ka välgivalla kohta, mis saab üha enam osaks naistele maailmas.
Inimõiguste ülddeklaratsiooni (1948) väljakuulutamise 75. aastapäeval kinnitas paavst Franciscus veel kord, et see dokument on nagu üldplaan, millest on astutud palju samme, kuid palju tuleb veel teha, ja kahjuks on kohati astutud ka samme tagasi. "Pühendumine inimõigustele ei ole kunagi lõppenud! Selles suhtes olen ma lähedal kõigile neile, kes ilma fanfaarita, konkreetses igapäevaelus võitlevad ja maksavad isiklikult hinda nende õiguste kaitsmise eest," lisas paavst Franciscus dokumendi lõpus.
Foto Vatican Media ja tekst koostatud Vatican Newsi põhjal.
8.04.2024