Alates esimestest sajanditest on sõna sinod kasutatud erilise tähendusega kiriklike kohtumiste puhul, mis on kokku kutsutud erinevatel tasanditel (piiskopkonna, piirkondlikul, patriarhaalsel või üleilmsel ehk oikumeenilisel tasandil), et Jumala sõna valguses ja Pühale Vaimule kuuletudes lahendada erinevaid esile kerkivad õpetuslikke, liturgilisi, kanoonilisi ja pastoraalseid küsimusi. Mõne aasta eest leidis aset paavsti poolt kokku kutsutud sinod, mis oli pühendatud perekondadele, noortele jne. Sinod, mille on paavst Franciscus nüüd kokku kutsunud, sinodi, et arutada kogu kiriku ühisel teel käimist, koos kasvamist, sealjuures kuulates ära kõiki osapooli.
Käimasoleva piiskoppide sinodi teema on kogu kiriku sinodaalsus ehk millisel viisil võiks kogu Jumala rahvas, iga katoliiklane ning kõik koos aktiivselt osaleda kiriku elus ja sellega seonduvates otsustes. Sellepärast sinod on kujunenud kaheaastaseks kuulamis- ja dialoogiprotsessiks, mis algas pidulikult Roomas 9. ja 10. oktoobril 2021, seejärel paavsti palvel iga piiskopkond avas 17. oktoobril 2021 omakorda sinodi, et osaleda paremini kiriku missioonis ning kuulata Jumala laste häält. Ka Eesti vastas paavsti kutsele, et Jumala rahvana osaleda sinodi töös. Üheskoos koostati tulemuslikult kohalik sinodiraport, mis sinodi peakontorisse Roomas esitati 2022. aastal. Selle raportiga saab tutvuta siin: Raport.
Nüüd, kui sinoditöö on läbitud piiskopkondades ja on ka läbitud kontinentaalne faas, millest on ka valminud aruanded (millega saab tutvuda www.synod.va kodulehel (erinevates keeltes)), jätkub töö Roomas piiskoppide sinodi üldkoguna.
Miks on niisuguses formaadis sinodit vaja? Pärast Vatikani II kirikukogu on toimunud mitu piiskoppide sinodi kokkutulekut. Selles mõttes ei ole käimasolev sinod midagi uut kirikuajaloos. Kuid nüüdse piiskoppide sinodi eesmärk on selgitada, kuidas Jumala rahvas saaks aktiivsemalt osaleda kiriku otsuste vastuvõtmisel, sealjuures eriti tõstes ilmikliikmete osatähtsust kirikus. Kirikus on palju inimesi, kes seda mõtet tervitavad, kuid on ka neid, kes eelistavad Rooma-Katoliku Kiriku hierarhia säilimist tavapärasel viisil.
Viini peapiiskop kardinal Christoph Schönborn on Vatikani uudistele ühes intervjuus öelnud, et sinodaalsus on kirikliku osaduse toimimisviis; see on kogu kiriku osalemine ka juhtimisküsimustes ja otsustes, kiriku elu igas aspektis. Sinodaalne sinod töötab selle nimel, kui evangeelsel viisil elada välja kiriklikku osadust ja kõigi Jumala rahva liikmete kooskäimist,. Järelikult, nagu kardinal viitab, ei tähenda see, et Jumala rahvas mitte ainult soovib otsuseid langetada kiriku elu kohta, vaid et ka üheskoos kristlastena elada, osaleda ja arendada kirikut ning aidata kirikul vastata kaasaja väljakutsetele. See tähendab otsesõnu olla misjonikirik!
Prahas toimunud Euroopa kontinentaalse sinodi kohtumisel rõhutas Vatikani Piiskoppide Dikasteeriumi emeriitprefekt kardinal Marc Ouellet , et igal juhul tuleb säilitada kogu sinodaalsuse juures katoliiklik identiteet ja jälgida kiriku pärimust. Mõlemad on olulised: uuendusmeelsus ja traditsioon.
Milline võiks olla sinodi tulem? Kardinal Schönborn on öelnud, et sellel sinodil võib juhtuda palju asju, mida ei oska ette arvata. Paavst Franciscus on läkitanud piiskopid üsna unikaalsele teele, mis on kuulamise ja eristamise tee ning seda meetodit pole veel kirikuelus varem praktiseeritud. Schönborn rõhutab, et tuleb järgida seda, mida näitab Issand, mida Tema tahab täna kirikule öelda, ning lasta Pühal Vaimul tegutseda meie seas. Lõpptulemina peaks sinodi lõppedes ilmuma paavsti sinoditeemaline entsüklika. Ilmselt ei ole paavstil kavatsust kuulutada välja uusi dogmasid, aga oodatakse selgust, kuidas Jumala rahvas saaks osaleda veel rohkem kiriku elus ja olla kaasatud oluliste otsuste langetamisse. Kõike seda saadab palve.
Piiskoppide sinodi üldkogu algab 1. oktoobril 2023 Vatikanis ja kestab kuu aega. Sinod kulmineerub ülemaailmse piiskoppide üldkoguga 2024. aasta oktoobris. Praeguseks on hääletavate liikmete nimekiri järgmine: 363 kardinali, piiskopi, preestrit ja ilmikut. Tutvu nimekirjaga SIIN. Lisaks eelnimetatule osalevad ka teised, hääleõiguseta osalejad, nii et sinodiliikmete arv ulatub umbes 450-ni, kuid võib lisanduda veelgi osalejaid. Nende hulgas on valdkondade eksperdid, teoloogid ja isegi mittekatoliiklike kogukondade esindajad. Seega on Roomas toimuva piiskoppide sinodi üldkogu liikmete arv päris suur ja mitmekesine, lähtudes valdkonna spetsiifikast.
Järgnevate nädalate jooksul anname täpsemat infot Rooma-Katoliku Kiriku ametlikul kodulehel sinoditöö kohta Vatikanist.
Ja nagu paavst Franciscus on öelnud, palvetage piiskoppide sinodi üldkogu töö eest, sest ilma palveta pole sinodit.
Lisainfo www.synod.va