Pärast põnevaid päevi tunneme kindlasti tahtmist korrata apostel Peetruse sõnu Issanda muutmise mäel: „Issand, siin on meil hea olla!” (Mt 17:4). Tõepoolest, kui hea oli seda kogemust jagada Jeesuse ja üksteisega ning kuidas me ühinesime palves. Ometi võime nende armu täis päevade järel esitada ka ühe olulise küsimuse: mida me endaga kaasa võtame, kui tuleme mäelt alla, et jätkata oma igapäevast elu? Toetudes kuuldud evangeeliumisõnadele, tahaksin sellele küsimusele vastata kolme tegusõnaga: särama, kuulama ja mitte kartma.
Särama. Jeesus on muudetud ja – nagu evangeelium ütleb – „tema pale säras otsekui päike” (Mt 17:2). Vahetult enne seda oli ta ennustanud oma kannatust ja surma ristil, purustades jüngrite kujutluse võimsast ja maisest Messiast ning pettes nende ootusi. Nüüd, et aidata võtta omaks Jumala armastav plaan, keda kirgastatakse ristil ja risti kaudu, võtab Jeesus kolm jüngrit, Peetruse, Jaakobuse ja Johannese, ning viib nad üles mäele, kus teda muudetakse nende ees. Tema nägu särab nagu päike ja riided muutuvad pimestavalt valgeks. Hiilgava valgusepuhangu kaudu valmistab Jeesus jüngreid ette pimedaks ööks, mida neil tuleb taluda; võimas valguskogemus aitab neil vastu pidada Ketsemani ja Kolgata pimedatel tundidel. Kallid sõbrad, ka meie vajame valgusepuhangut, kui tahame astuda vastu ööpimedusele, elu väljakutsetele, meid vaevavatele hirmudele ja süngusele, mis meid sageli tabab. Sellel valgusel, nagu evangeelium ütleb, on nimi. Jah, valgus, mis on tulnud maailma valgustama, on Jeesus ise (vrd Jh 1:9). Ta on päike, mis ei looju kunagi, vaid jätkab säramist isegi keset ööpimedust. Pärast ühiseid päevi võime mõelda veel ühele Piibli leheküljele ja preester Esra sõnadega paluda, et Issand, meie Jumal, „saaks valgustada meie silmi“ (Esr 9:8). Kristuse valguses oleme ka meie „muudetud“; meie silmad ja näod võivad särada uue valgusega. Vennad ja õed, Kirik ja maailm ootavad teilt just seda: säramist oma nooruses, kõikjale evangeeliumivalguse toomist ja lootusemajakateks olemist praegusel pimedal ajal! Las ma ütlen teile midagi. Me ei kiirga valgust, seades end tähelepanu keskpunkti, projitseerides täiuslikku pilti või näides võimsa ja edukana. Ei, me kiirgame valgust, kui võtame Jeesuse vastu oma südamesse ja õpime armastama nii, nagu tema teeb. Siis paistab tõeliselt ilus valgus: sära elust, mis on valmis armastuse nimel kõigega riskima. Üks filosoof (S. Kierkegaard) kirjutas kunagi, et Kristuse murrangulise sõnumi ilu seisneb selles, et armastust väärivana nähakse isegi seda, mis pole armastusväärne. Teisisõnu, armastades oma ligimesi sellistena, nagu nad on, mitte ainult siis, kui nad meiega nõustuvad, vaid ka siis, kui nad on ebasõbralikud või ebameeldivad. Jeesuse valgusega saame seda teha! Teie, noored, olete võimelised selliseks armastuseks ja seega murdma teatud müüre ja eelarvamusi ning tooma maailma Kristuse päästva armastuse valgust. Kiiraku te alati seda armastust! Kiiraku te alati Jeesust, „maailma valgust“ (Jh 8:12)!
Teine tegusõna on kuulama. Muutmise mäel varjutab jüngreid hele pilv ja Isa hääl kuulutab, et Jeesus on tema armastatud Poeg. Käsk, mille Isa annab, on lihtne ja otsene: „Teda kuulake“ (Mt 17:5). Need sõnad ütlevad kõik. Matteuse evangeeliumis meie Isa poolt öeldud viimastes sõnades sisaldub kogu kristlik elu: teda kuulake. Peame Jeesust kuulama, temaga rääkima, tema sõnu lugema ja ellu viima ning käima tema jälgedes. Jeesusel on meie jaoks igavikulised sõnad, sest ta ilmutab, et Jumal on nii Isa kui ka armastus, ja et meiegi saame Pühas Vaimus tema armastatud lasteks. Just seda me vajame siinses elus: mitte kuulsust, edu ega raha, vaid mõistmist, et me ei ole üksi, et meie kõrval on alati Kristus, et me saame alustada ja lõpetada iga päeva, olles kindlad Issanda armastuses. Peame kuulama Jeesust, et usaldada armastust meie vastu, armastust, mis kunagi ei eksi. Pidagem meeles ka seda, et Issanda kuulamine, olles avatud kõigile tema üllatustele, muudab meid võimeliseks ka üksteist kuulama, muutudes tundlikuks meid ümbritsevate olukordade, teiste kultuuride, vaeste ja kaitsetute palvete ning meie haavatud ja väärkoheldud maa karjete suhtes. Kui hea on kuulata Jeesust, kuulata üksteist ja seeläbi saada dialoogivõimeliseks maailmas, kus nii paljud inimesed kõnnivad läbi oma elu üksi ja hoolivad ainult iseendast. Särada, kuulata ja lõpuks mitte karta. Need olid Jeesuse viimased sõnad muutmise mäel, et julgustada oma kartvaid jüngreid: „Tõuske üles ja ärge kartke!“ (Mt 17:7). Pärast ülestõusmispühade hiilguse eelmaitset, jumalikus valguses suplemist ja Isa hääle kuulmist saavad jüngrid mäelt alla tulla ja astuda silmitsi väljakutsetega, mis neid allpool tasandikul ees ootavad. Sama kehtib ka meie kohta: kui me armastame Jeesuse valgust ja tema sõnu enda sees, saame elada iga päev hirmuvaba südamega. Noortena on teil suured unistused, kuid sageli võite karta, et need ei saa täituda. Mõnikord võite arvata, et te ei sobi mingi väljakutse jaoks ja tekib kiusatus kaotada julgus, arvata, et jääte alla või varjate oma valu naeratusega. Noortena soovite maailma muuta ning töötada õigluse ja rahu nimel. Pühendate sellele kogu oma energia ja loovuse, kuid see tundub siiski ebapiisav. Ometi vajavad Kirik ja maailm teid, noori, sama palju kui maa vajab vihma. Jeesus räägib nüüd teiega, kallid noored, kes te olete meie maailma olevik ja tulevik. Ta ütleb teile kõigile: „Ärge kartke!“
Täna, nii nagu varemgi, vastavad tõele püha Johannes Paulus II ühel ülemaailmsel noortepäeval öeldud sõnad: „See on Jeesus, keda te otsite, alati kui unistate õnnest. Kui leiate vähe rahulolupakkuvat, on ta kohal ja ootab teid. Ta on teie poolt soovitud ilu. Tema on see, kes sisendab teisse teostamisjanu, mis ei lase teil leppida kompromissidega. Tema on see, kes kutsub teid heitma kõrvale maskid, mis petavad. Tema on see, kes laseb teil mõista teie sügavaimaid südamesoove, ja vastu võtta otsuseid, mida teised teil teha ei soovitaks. Jeesus on see, kes õhutab teis soovi teha eluga midagi suurt... Ärge kartke end tema kätte usaldada!“ (Palvevigiilia, Rooma, 19. august 2000).
Kallid noored, ma tahaksin teile igaühele silma vaadata ja öelda: ärge kartke! Nüüd ütlen teile veel midagi ilusamat: Jeesus ise vaatab nüüd teid. Ta tunneb teid; ta teab, mis on te südametes; ta naeratab teile ja ütleb veel kord, et armastab teid, alati ja lõpmatult. Alati ja lõpmatult. Minge ja viige kõigile Jumala särav naeratus! Minge ja tunnistage rõõmu usust, lootusest, mis soojendab teie südant, ja armastusest, mida annate kõigele, mida teete. Särage Kristuse valgusega. Kuulake teda, et ka teist saaks maailma valgus. Ja ärge kartke, sest Issand armastab teid ja käib teie kõrval. Jeesusega sünnib elu uuesti, alati.
Originaaltekst: hispaania keeles; tõlge inglise keelest eesti keelde Rooma-Katoliku Kirik Eestis
06.08.2023