Tema Eksellents Mgr. Philippe Jourdan
Tallinnas, 5. jaanuaril 2023
Armas vend Kristuses,
Selle kirjaga ühinen ma Teiega leinas Tema Pühaduse emeriitpaavsti Benedictus XVI lahkumisega oma Taevase Isa juurde. Andku Kõigeväeline Jumal talle väärika koha seal, kus enam ei ole nuttu ega muret ega valu vaid igavene elu.
Mul oli au isiklikult kohtuda paavst Benedictus XVI Roomas kolm korda seoses põgenike teemaga aastatel 2008-2014, kus ma esindasin Tema Pühadust Konstantinoopoli Patriarhi Bartholomeust ja sellest on mulle jäänud parimad mälestused.
Kahel esimesel korral olin ma rabatud lihtsusest, millega ta suhtles meiega, delikaatsetest tervitussõnadest meile ja siirast kõnest, kus ta esitas oma mõtteid põgenike inimlikust draamast.
Kolmandal kohtumisel olin ma väga üllatunud tema füüsise nõrkusest, mida ta ka ei varjanud. Ta suhtus olukorda üllatava väärikuse ja haruldase vaimse jõuga. Ma ütlesin endale, et ainult tõeline usumees suudab oma õlgadel kanda kohustuste rasket koormat sellise pühendumusega.
Emeriitpaavst Benedictus XVI tundsin ma enne kohtumisi tema kirjutatu põhjal. Mäletan, et sattusin juhuslikult (sellest on oma paarkümmend aastat tagasi) kommentaarile bütsantsliku teoloogia kohta, mille oli kirjutanud piiskop nimega Ratzinger. Meenub, kui julged olid tema mõtted, esitatud ausalt ja suure intellektuaalse õiglustundega. Edaspidi pidin taas tõdema tema teoloogiliste kommentaaride lugemisel mõtete sügavat eruditsiooni. Benedictus XVI tundis väga hästi kreeka kirikuisade töid ja kõike seda, mis oli omane bütsantslikule kultuurile. Paremini kui keegi teine lääne ühiskonnas oli ta kodus ortodoksses teoloogias, panustades sellega tähelepanuväärselt oikumeenilisesse dialoogi teiste kristlike konfessioonidega.
Ma ei ole temast kunagi lahkunud! Alatiseks on ta minu südames ja kohal mu palvetes.
Emeriitpaavst Benedictus XVI on meile pärandanud oma kõikumatu usu Kristusesse, oma hoole, millega ta igal pool kus viibis, levitas kristlikku tunnistust ja dialoogi religioonide vahel ning väsimatut panust rahu eest kogu maailmas. „ Õndsad on surnud, ütleb meile Apokalüpsis 14/13, kes nüüdsest peale surevad Issandas! Jah, Vaim ütleb, et nad võivad hingata oma vaevadest, sest nende teod lähevad nendega kaasa.“
+STEFANOS, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit