2022. aasta oli sinodi aasta. Selle sinodi eesmärk on dokumenteerida selgemini Kiriku „modus vivendi et operandi“: kuidas Kirik igapäevaelus toimib, kuidas seda juhitakse, kuidas otsuseid tehakse, kuidas see avalikkusega koostööd teeb. Eesti Apostelliku Administratuuri sinodi töörühm, koondades üle Eesti saabunud sinodikohtumiste aruandeid, saatis Rooma omapoolse koonddokumendi, nii nagu tegi seda iga piiskopkond üle maailma. 2023. aastal järgneb sinodi töös kontinentaalne etapp. Loodame, et juba seni tehtud töö kannab vilja.
22. veebruaril möödus peapiiskop Eduard Profittlichi märtrisurmast 80 aastat. Seda tähistati rahvusvahelise konverentsiga, piirangute tõttu riigis küll online’s, kuid osavõtjaid oli üle Euroopa. Mälestusaasta raames koostati näitus Profittlichi elust ja märterlusest, mis oli üleval Tartu Katoliku Hariduskeskuses, Riigikogus, Välisministeeriumis ja Pirita kloostris. Kindlasti tasuks märkida, et õndsakskuulutamise protsess liikus 2022. aastal kiiresti edasi ning valmis õndsakskuulutamise 500leheküljeline koonddokument Positio.
25. märtsil, Issandakuulutamise suurpühal, pühendas paavst Franciscus Venemaa ja Ukraina Neitsi Maarja Puhtaimale Südamele. Temaga ühines ka väike Eesti katoliiklaste kogukond ja Tallinnas Peeter-Pauli katedraalis viis pühendamise läbi piiskop Philippe Jourdan. Piiskop Philippe Jourdan ütles pühendamisel, et maa peale on laskunud kurjuse laine ja see laine on patt, mitte poliitika, ning me peame selle peatama oma armastusega. Armastusega ja halastustegusid tehes saame peatada seda kurjuse lainet. Abistamise võimalusi on täna väga palju. Kiriku peamine ülesanne on palvetada. Seoses sõjategevusega Ukrainas alustas katoliku kirik Eestis koos ukraina kreeka-katoliiklastega ühispalvuseid. Rahule Ukrainas oli pühendatud ka Viru-Nigula palverännak augustikuu lõpus. Teiseks Kiriku ülesandeks oli humanitaarabi ja moraalne toetus, mida samuti Kirik osutas igakülgselt läbi Ukraina Kreeka-katoliku kiriku.
Birgitiinide ordu ülemema M. Fabia Kattakayami tegi aprillikuus kanoonilise külaskäigu Pirita kloostrisse. 2016. aastal valis birgitiinide ordu üldkapiitel ema M. Fabia Kattakayami ema Tekla Famiglietti (1935-2020) ametijärglaseks. Ema Fabia kannab nüüd rohkem kui kunagi varem vastutust eelmise birgitiinide ordu juhi töö jätkamise ja edasiarendamise eest. Tänapäeval kuulub birgitiinide hulka umbes 600 nunna 57 kloostris 19 riigis üle maailma, sealhulgas Eestis. Tegemist oli kohustusliku külaskäiguga ordu kloostrisse, mida orduülem teeb iga viie aasta järel, et tutvuda põhjalikult ordu igapäevaelu erinevate aspektidega, probleemide ja arengutega. Ema Fabia viibis Pirital neli päeva. Ta kinnitas külaskäigu lõppedes, et Pirita kloostris on kõik hästi, õed elavad igapäevaselt viljakat vaimuelu ja tulid toime pandeemiast tekkinud keeruliste olukordadega.
Suvel toimusid laste- ja noortelaagrid Kodasemal. Sel aastal olid kõik rühmad täis ja nädalasest katoliku lastelaagrist said osa paljud noored, kes veetsid aktiivselt aega ja jagasid üksteisega oma usukogemust. Loodame, et paljud neist jõuavad 2023. aastal Lissabonis toimuvale Ülemaailmsele Noortepäevale.
Tallinna külastas juulikuus Tema Eminents kardinal Anders Arborelius Rootsist. Tegemist oli eravisiidiga, mille käigus ta soovis just Pirita kloostris veeta mõned päevad oma suvepuhkusest ja pidada ilmikkarmeliitidele rekollektsiooni. Tema Eminents kardinal Anders Arborelius O.C.D. on Stockholmi piiskop. Ta hoiab väikest katoliiklaste kogukonda oma palvetes pidevalt.
Rooma-Katoliku Kirikut Eestis külastas 13.-15. septembril USA Piiskoppide Konverentsi delegatsioon. Reisi eesmärk oli väljendada oma solidaarsust Eesti katoliku kirikule praegusel keerulisel ajal. Piiskop Jeffrey Marc Monforton ja tema assistent pr. Jennifer Healy tutvusid katoliku kirikuga Eestis, kohtusid erinevate koguduste liikmetega ning vaatasid, milliseid tegevusi tehakse koguduste arendamiseks Eestis. Kohtuti Peeter-Pauli koguduse esindajate ja Ukraina Kreeka-Katoliku kiriku liikmetega Tallinnas ning Opus Dei ja Neokatehumenaalse Tee esindajatega. Külastati Püha Miikaeli kooli.
Novembris me mälestame lahkunud lähedasi, palvetame nende eest. 11. novembril toimus Tallinna Peeter-Pauli katedraalis hingedeaja kontsert, mida korraldas Peeter-Pauli kogudus. Esines kammerkoor Voces Tallinn. See oli taaskord üle mitme aasta, kui meie kenas katedraalis sai vabalt, ilma piiranguteta toimuda kontsert. Sellele järgnes advendiajal veel mitmeid muusikalisi ülesastumisi.
2023. aastal möödub paavst Johannes Paulus II visiidist Eestisse 30 aastat. Selleks puhuks sai Peeter-Pauli kogudus Tallinnas endale püha Johannes Paulus II reliikvia, milleks on tilk püha paavsti verd. Reliikviat käis Krakowis Kardinal Dziwiszi juures vastu võtmas isa Tomasz Materna.
Kokkuvõtteks võib öelda, et katoliiklaste usuelu oli väga elav. Oli taas võimalik aktiivselt osaleda Missadel, palverännakutel, palvustel, katehheesidel ja teistel sündmustel. Oleme selle eest Jumalale väga tänulikud.
Rooma-Katoliku Kirik Eestis