Tallinna külastas Tema Eminents kardinal Anders Arborelius Rootsist. Tegemist oli eravisiidiga, mille käigus ta soovis puhata just Pirita kloostris mõned päeval oma suvepuhkust. Ta oli eelnevalt Rootsis kuulnud, et Pirita klooster olevat väga ilus ja rahulik koht suvepuhkuseks. Kardinal oli varem Eestit külastanud ja seda 1990ndatel. Lisaks viis ta Pirita kloostris läbi väikese rekollektsiooni Eesti ilmikkarmeliitidele.
Tema Eminents kardinal Anders Arborelius O.C.D. on Stockholmi piiskop. Ta sündis 24. septembril 1949 Sorengos mittekatoliiklikus peres ja alles 20-aastaselt pöördus katoliiklusesse. 1971. aastast kuulub ta karmeliitide ordusse. Kardinal Anders Arborelius õppis filosoofiat ja teoloogiat Belgias ning Roomas karmeliitide ülikoolis Teresianumis. Samal ajal õppis ta ka Lundi ülikoolis kaasaegseid keeli. 8. septembril 1979 pühitseti ta Malmös preestriks ja 29. detsembril 1998 pühitseti ta Stockholmi katoliku katedraalis piiskopiks. Seega sai temast esimene Rootsi päritolu katoliku piiskop Rootsi Kuningriigis pärast luterlikku reformatsiooni. 28. juunil 2017 toimunud konsistooriumil Vatikanis määras ja kuulutas paavst Franciscus Arboreliuse kardinaliks. Täna on ta Piiskoppide Kongregatsiooni liige ja kristlaste ühtsuse edendamise paavstliku nõukogu liige. Samuti kuulub ta Idakirikute Kongregatsiooni nõukogusse. Käesoleva aasta 10. juunil sai kardinal Anders Arborelius Tema Majesteedilt Rootsi kuningalt Serafimi ordeni märkimisväärse panuse eest Rootsi ja rahvusvahelise kiriku ellu.
Kardinali Eestis viibimise ajal oli võimalus ka vestelda Tema Eminentsiga erinevatel teemadel, sh Rootsi katoliku kiriku olukorrast ja muutustest maailmas.
Kardinal selgitas, et Roomakatoliku Kirik Rootsis on pidevas kasvamises. Palju tuleb igal aastal katoliku kirikusse konvertiite teistest kristlikest konfessioonidest, mis muidugi kasvatab usklikkonda, kuid kirikul on samas ka väljakutse vastu seista pidevalt kasvavale ilmalikustumisele.
Teiseks, Rootsi tuleb arvukalt sisserändajaid paljudest riikidest, peamiselt Ida-Euroopast, Aafrikast, Lähis-Idast ja Lõuna-Aasiast, mis omakorda toob kaasa mitmeid uusi väljakutseid kirikule, rõhutas kardinal Anders Arborelius. Peamiselt on vaja aidata neil integreeruda meie kogudustesse, aidata neil jääda kirikus aktiivseks.
Lisaks, sel aastal on Rootsi vastu võtnud palju Ukraina sõjapõgenikke (ca 45000). Kirik ulatab neile abikäe ja kardinal Arboreliuse sõnade järgi nad väga palvetavad olukorra eest Ukrainas iga päev. “Olukord peab muutuma Venemaal, siis muutub kõik,” ütles Arborelius. “Praegu me palvetame palju ja kuna Rootsi kirikus on väga olulisel kohal oikumeeniline liikumine, siis toimuvad ka mitmetes kogudustes oikumeenilised palvused rahu eest. See on vähene, mida igaüks meist saab teha – palvetada!” Kardinal tunnustas Eesti katoliku kiriku tuge just Ukraina Kreeka-Katoliku Kirikule ja toimunud palvusi sel kevadel.
Siiski on Rootsi kirikus suureks küsimuseks üleüldine ilmalikustumine ja sekulariseerunud ühiskond: “Ma ütleksin, et meie ühiskonnas, s.t. meil kõigil on vaja väga sügavat ja isiklikku suhet Issandaga. Vaadates praegust mentaliteeti, keskkonda ja ühiskonda, aitab meid vaid sügav usk. Siis oleme ka kaitstud. Ja samas peame sekulariseerunud ühiskonnas kaitsma teisi, aitama neid nende usuelu arengus. Kirik saab seda igati toetada. Seega on meil kõigil võimalus oma usus rohkem kasvada ja nii aidata üksteist ja ühiskonda!” “Nagu teame, on sageli tänapäeva kirikus probleemiks, et paljud inimesed lahkuvad kirikust. Ollakse katoliiklased, aga ei praktiseerita katoliku usku. Siis tuleb just neid toetada ja juhatada neid taas usuteele,” lisas kardinal Arborelius.
“Inimesed on huvitatud katoliku kirikust, eriti on huvitatud inimesed teistest konfessioonidest, aga neil pole julgust kirikuga liituda, ja ka siin saame neid toetada. Näiteks Rootsis on kirjastatud palju vaimulikku kirjandust, eriti pühakute elulugusid. Ma olen sageli üllatunud, et nii paljud mittekatoliiklased on huvitatud just katoliiklikust kirjandusest.”
Kardinal palus hoida meie katoliku kogukonda tugevana, sest see annab jõudu jõuda ka nende juurde, kes pole meie usku leidnud või alles otsivad Issandat. Ta soovitas lisaks katoliku vaimse kirjanduse levitamisele tutvustada erinevates olukordades katoliku usupraktikaid: “Katoliku usu praktikad võivad aidata kaasa paljudes kohtades. Näiteks Rootsis on vanglates sisse viidud Ignatius Loyola vaimsed praktikat, et vangid leiaksid elus sügavamat mõtet. See toimib. Seepärast on oluline jõuda just vähemusteni ja neid inimesi aidata.”
Lõpetuseks ütles kardinal Arborelius meie katoliku kogukonnale, et kuna katoliku kirik Rootsis on suhteliselt sarnane Eesti omale, kus katoliiklasi on ühiskonnas vähemus ja me seisame silmitsi ühiskonna sekulariseerumisega, meil on võimalus kokku hoida ja koos töötada. Loodame, et Tema Eminentsi palved toetavaid meid ja Issand kaitseb ning hoiab meid.
Roomakatoliku Kirik Eestis tänab Tema Eminentsi selle lühikese vestluse eest Pirita kloostris 14. juulil 2022. Toetame teda meie palvetega.
Katoliku kirikust Rootsis
Alates 1953. aastast on katoliku kirikut Rootsis ametlikult esindanud Stockholmi piiskopkond, mis hõlmab kogu riiki ja mille hinnanguline suurus on umbes 106 873 registreeritud liiget (2013), mitteametlike hinnangute kohaselt on riigis kokku umbes 150 000 katoliiklast. Enamik neist on sisserändaja taustaga, teised on aga põlisrootslased, kes on konverteerunud. Kirikut juhib Tema Eminents kardinal Anders Arborelius O.C.D. Paavst Franciscus külastas Lundi 31. oktoobril 2016.