Me näeme, kuidas kirik ja katoliku organisatsioonid nii kasutavad Jeesuse keelt praeguses raskes olukorras. Ukraina ja Venemaa pühendamisega Jumalaema Puhtaimale Südamele 25. märtsil ütles piiskop Philippe Jourdan, et maa peale on laskunud kurjuse laine ja see laine on patt, mitte poliitika ning me peame selle peatama oma armastusega. Armastuse ja halastustegusi tehes, saame peatada seda kurjuse lainet. Aitamise võimalusi on täna väga palju. Kiriku usaldus ja sotsiaalne roll nii põgenike aitamisel kui ka abi osutamisel Ukrainale on väga suur.
Meie riigis pole kunagi olnud nii palju sõjapõgenikke. Paljud katoliiklased on asunud aitama isiklikult siia saabunud sõjapõgenikke. Pirita kloostris elab üks perekond Ukrainast. Nad saabusid märtsikuus Tallinna ja majutati kloostri ruumidesse elama. Pirita õed aitavad neid kõige vajaminevaga. Katoliiklasest vabatahtlik tugiisik Andres sõitis kohe Ukraina sõja puhkemise esimestel päevadel Ukraina-Poola piirile appi tooma sõjapõgenikke MTÜ Pagulasabi bussidega. Tema sõnade järgi oli teekond raske, inimesed vaimselt kurnatud ja 48 tunni pikkune sõit kurnas omakorda naisi ja noori lapsi. Katoliiklaste hulgast on inimesi asunud vabatahtlikuna tööle Niine tänava põgenikekeskuses. On ka neid katoliku perekondi, kellel on olnud sõpru Ukrainas, kuid nüüd on ümberasunud teistesse riikidesse. Nad püüavad sageli toetada telefoni teel sõpru, kes on sõja eest põgenenud. Nad aitavad ka usus kindlaks jääda, sest moraalne ja vaimne kurnatus on suur. Katoliiklased, kes on abis sõjapõgenikele tunnistavad, et need vahetud kontaktid panevad elu üle järele mõtlema ning nägema, kuidas armastus toimib ja teeb teiseks meie kõigi südame.
Et tunda ära meie südamete halastuse suurust, on näiteks meie katoliiklikud koolid ka ulatanud samuti oma abikäe abivajajatele. Püha Miikaeli kool on võtnud tööle ühe Ukraina sõjapõgeniku. See oli nende võimalus aidata sõjapõgenikke. Koolis töötab söögitädi, kes on saabunud Ukrainast ja kõik lapsed armastavad teda väga. Püha Miikali kool oleks veelgi nõus aitama, aga puudub ruumiressurss, kuid see eest on Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis õppimas ukraina lapsi. Püha Miikaeli kooli direktor Enel Kotli ütles, et nad on õpilastele õpetanud nüüd, kuidas olla viisakas ja lahke sõja eest pakku tulnud naisega. Selline otsene ja vahetu kontakt aitab ka õpilastel koolis mõelda kuidas aidata ligimest.
Tartu katoliku koolis õpib üks laps Ukrainast, kes on kenasti tänaseks sisse elanud. Kuid koolidirektor Liina Tamm ütles, et koolipere ühineb kirikuga reedesteks palvusteks rahu eest Ukrainas. See on võimalus lastel olla palves ja mõtetes Ukrainaga. Need teod teevad võimalikuks kogeda isiklikult seda, kui palju head vilja kannab südamest tehtud heategu, mis on suunatud otseselt armastuse tegudele.
Rääkimata Ukraina Kreeka-Katoliku Kirikust Tallinnas Laboratooriumi tänaval, kes 24/7 aitab sõjapõgenikke Eestis, pakkudes neile nii hingeabi kui ka erinevaid tegevusi. Kiriku vabatahtlik Uljana Tallinnas korraldas Suure Nädala eel töötuba, kus sai kaunistada pühademune Ukraina traditsiooni järgi, kus osalesid Ukrainast sõja eest põgenenud naised ja lapsed, kui ka lihtsalt huvilised. Uljana ütles, see munade kaunistamise traditsioon on millegi ilusa loomise protsess, ja et tal on väga hea meel, et kirik korraldab sellist töötuba ning et talle on oluline jagada oma teadmisi ja rääkida talle väga hingelähedastest Ukraina traditsioonidest. Taolisi temaatilisi algatusi Ukraina Kreeka-Katoliku Kirik korraldab ka tulevikus.
Ning samas tänab Ukraina Kreeka-Katoliku Kirik tänab kõiki annetajaid, vabatahtlikke katoliku kirikust, kes neid aitavad. Tänab kõikide palvete eest katoliku kirikus, mis on toimunud rahu nimel, tänab kõiki vabatahtlikke, kes neid on aidanud ja kes aitavad tulevikus. Kuid abi vajatakse pikalt ka tulevikus. Kogegem Jumala halastuse rikkust.
Aegadel, kus on palju valu ja kurbust, jääb vahest puudu sõnadest, mida palvetada ja siis võib olla abiks vaikus. Nii nagu paavst Franciscus on öelnud halastuse juubeliaasta kirjas, et mõnikord võib abiks olla ka vaikus, eriti just siis, kui me ei leia sõnu, et vastata kannataja küsimustele. Siis saab sõnade puudumist korvata meiega koos oleva, meid armastava ja meie kätt hoidva inimese kaastunne. Ei ole tõsi, et vaikus on allaandmise märk. See on hoopis tugevuse ja armastuse hetk. Ka vaikus kuulub meie lohutamise keelepruuki, sest see on otsene viis olla osaline venna või õe kannatamises./Misericorida et Miseria, 13/
Ka edaspidi anname ülevaadet katoliku kiriku abist Ukrainale ja palvetame kõigi nende eest, kes aitavad sõjapõgenikke ning jätkame palvustega Peeter-Pauli kirikus rahu eest Ukrainas igal pühapäeval pärast eestikeelset Missat.
Foto töötoast.