Olgugi et ka 2021. aasta möödus kirikute ja koguduste jaoks erinevate piirangute tingimustes (sh avalike jumalateenistuste ja usuliste talituse riigipoolse keelamisena märtsist kuni maini), toimus Katoliku Kiriku koguduste ja kloostrite elu ja tegevus eelmisel aastal igapäevaselt, teenides Kiriku liikmeid sakramentidega ning jagades kõigile soovijatele vaimset ja hingelist tuge. Järgnevalt ülevaade mõnedest olulisematest sündmustest, mis möödunud aastal aset leidsid.
Õndsakskuulutamise protsessi olulisimaks tegevuseks 2021. aastal oli õndsakskuulutamise projekti Positio koostamine Püha Tooli jaoks. Positio on kõigi õndsakskuulutamise dokumentide terviklik kokkuvõte, mille koostab piiskopkondlik ekspert väljastpoolt Pühakukskuulutamise Kongregatsiooni koos Rooma postulatoriga.
Rooma-Katoliku Kirik Eestis sai valmis kodulehekülje, mis annab ülevaate peapiiskop Eduard Profittlichi elust ja märterlusest, samuti õndsakskuulutamise protsessist. Kodulehe aadress on: www.profittlich.eu. Koduleht on eesti ja inglise keeles; 2022. aasta veebruariks saab leht olema ka vene ja saksa keeles.
Oluliseks rahvusvaheliseks koostöösündmuseks olid ülemaailmsed Dominiiklaste kultuuripäevad Tallinnas 1.-5. septembril. Selle korraldajateks olid ühiselt Jutlustajate Vendade Ordu üldkuuria (asukohaga Roomas), Apostellik Administratuur ja Sihtasutus Theatrum. Ordu liikmeid ja väliskülalisi osales ca 30-40, sh ordumeister Gerard Francisco Parco Timoner III OP, kes pühitses ka Missa Peeter-Pauli katedraalis. Katariina kirikus, dominiiklaste kloostri ristikäikudes ja Theatrumi hoones oli avatud dominiiklastest kunstnike näitus. Toimusid konverentsid, ümarlauad, õpituba, Dante „Puhastustule“ lugemine ja kontsert Theatrumi saalis. Ansambli Vox Clamantis kontserdil Niguliste kirikus kanti esmaettekandes ette Pärt Uusbergi poolt nendeks kultuuripäevadeks loodud heliteos. Usulised sündmused (Laudes’ed, Vesprid, Missad) toimusid Katariina kirikus ja Peeter-Pauli katedraalis. Enamusest sündmustest olid otseülekanded internetis, kahel puhul ka Klassikaraadios.
Koos Piiskopkondliku Misjoniseminariga „Redemptoris Mater“ saime 2021. aasta jooksul rõõmustada mitme sündmuse üle, mis puudutasid seminariste. 29. jaanuaril võtsid Missa ajal vastu lektoraadi seminaristid Kiryl Arlionak ja Emmanuel Parra. Lektoraadi vastuvõtmine on üks etappidest preestriks saamise teel. 29. mail pühitseti Pirita vana kloostri varemetes diakoniks Eliasz Wojciechowski, kelle preestrikspühitsemine toimus 8. detsembril Tallinna metodisti kirikus (preestrikspühitsemine toimus selles kirikus tulenevalt soovist, et praeguste osalemispiirangute tingimustes võiks kohapeal osaleda rohkem inimesi, kui oleks mahtunud nt meie katedraali). Tegemist on esimese preestrikspühitsemisega selle kuus aastat Tallinnas tegutsenud Seminari ajaloos.
Ülemaailmsel pühendunud elu päeval, 2. veebruaril möödus Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu õel Elisabeth Kochuvelikakathel 50 aastat ordutõotuse andmisest. Oma õnnitlused õde Elisabethile saatis ka Paavst Franciscus.
Samal päeval andis endine rahvastikuminister Riina Solman Pirita kloostris piiskop Philippe Jourdanile üle Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi (selle teenetemärgi andmise otsus oli Solmani üks viimaseid otsuseid ministrina). Teenetemärk omistati piiskopile riigi ja Rooma-Katoliku Kiriku vaheliste suhete arendamise ning Eesti Kirikute Nõukogu asepresidendina oikumeenial põhineva osadusühtsuse ja koostööpartnerluse kujundamise ning edendamise eest.
Tallinna Peeter-Pauli kogudus sai alates I advendist (28. novembrist) uue kogudusepreestri – kogudusepreestrina astus ametisse isa Tomasz Materna. Kakskümmend aastat kogudusepreestri ametis olnud isa Alfonso Di Giovanni jätkab preestrina Tallinna koguduse teenimist, samuti vaimuliku juhendajana Piiskopkondlikus Misjoniseminaris „Redemptoris Mater“.
17. oktoobril, nii nagu kogu Kirikus üle terve maailma, peeti Eesti katoliku kogudustes Missad, millega alustati Sinodaalsuse sinodi piiskopkondlikku etappi. Lähikuudel toimuvad konsultatsioonikohtumised ning seejärel pannakse kokku Eesti-poolne kokkuvõte, mis edastatakse Pühale Toolile. Sinodiga seonduvalt on avatud eraldi veebileht sinod.katoliku.ee.
10. oktoobril täitus 100 aastat päevast, mil Püha Tool tunnistas Eesti Vabariiki de jure. Sellest ajast on Püha Tool katkematult tunnustanud Eesti suveräänsust. Püha Tool kinnitas seda Eesti taastunnustamisega 28. augustil 1991 ja diplomaatiliste suhete taastamisega 3. oktoobril 1991. Selle tähtpäevaga seoses koostasid Välisministeerium ja Apostellik Administratuur Ajajoone, mis asub Välisministeeriumi veebilehel.
Ligi kaks aastat tagasi sõlmis Eesti Vabariik diplomaatilised suhted Malta orduga. Malta ordu poolt Eestisse nimetatud suursaadik Manfred L. Ritter Mautner von Markof andis 6. juunil oma volikirjad Vabariigi Presidendile Kersti Kaljulaidile üle.
Piiskop Philippe Jourdan kohtus detsembris Pirita kloostris Riigikogu Eesti-Püha Tooli parlamendirühma liikmetega, arutamaks Katoliku Kiriku koostööd selle parlamendirühmaga ning erinevaid elu pühadust puudutavaid ja teisi teemasid, mis Eesti ühiskonnas praegu aktiivsemat kajastamist leiavad. Parlamendirühma esimeheks on Mihhail Lotman.
Kirjastuse Gallus väljaandmisel ilmus YOUCAT (Youth Catechism of Catholic Church) – paljudesse keeltesse tõlgitud raamat, mis aitab paremini aru saada „Katoliku kiriku katekismuse“ sisust ja mõista Lääne kultuuri kujunemislugu, mille aluseks katoliiklus on. Samuti võimaldab see vaadelda kristlust üldisemasse maailmapilti sobituvamana ja võib seega pakkuda huvi kõigile maailmakultuurist huvituvatele inimestele. Samuti valmis Eesti Kirikute Nõukogu toel "Katoliku kiriku katekismuse kompendiumi" videoraamat, kus teksti loeb Lembit Peterson.
Eesti katoliiklaste palverännakul Viru-Nigulasse 28. augustil õnnistas piiskop Philippe Jourdan Maarja kabeli otsaviilu paigaldatud Maarjamaa Ema vitraaži, mille autoiks on Kai Kiudsoo-Värv. Vitraaži loomise ja paigutamise korraldas Maarja Gild.
Väga edukalt toimusid 2021. aastal, vaatamata erinevatele piirangutele riigis, katehheesi, pühapäevakooli ja lastelaagrite tegevused. Tunnustame kõiki kaasalööjaid ja vabatahtlike.
Loodame, et Issand jagab rohket õnnistust 2022. aastaks meie kirikule Maarjamaal.
Rooma-Katoliku Kirik Eestis, 6. jaanuar 2022.